1-07-7548/144 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-7548

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 31. mai 2016

määrus Ennu Ganseni (ik 36303134914) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ennu Gansen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 16. juuni 2008 otsusega mõisteti Ennu Gansenile KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8;

§ 121 ja § 114 p 6 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2007 otsusega mõistetud karistuse

võrra ja mõisteti E. Gansenile lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt Pärnu Maakohtu 16. juuni 2008 otsus

ning tunnistati E. Gansen KarS § 114 p 6 asemel süüdi KarS § 113 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti süüdlasele karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti E. Gansenile

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava

karistusaeg algas 12. juunil 2007.

2. Tartu Vangla esitas 4. mail 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Ganseni

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. E. Gansenit on korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh

vangistusega, kuid tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Kinnipeetav ei ole suutnud

õiguskuulekalt käituda ka kinnipidamisasutuses. Ülaltoodust järeldub, et E. Gansenil on välja

kujunenud antisotsiaalsed hoiakud ja väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti.

Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et enne vangistust kaldus E. Gansen

tihti alkoholi tarvitama. Lisaks puudub süüdlasel kindel elukoht ja perekond, st lähedased

isikud, kes saaksid teda toetada. Ka ei ole E. Gansenil töökohta, et tagada regulaarne

sissetulek. Arvestades süüdlase puuduvat erialast haridust ning kriminaalkaristusi, ei ole

usutav, et ta suudaks tööturul konkureerida.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Gansen, kes on nõus Tartu Maakohtu määruse

resolutsiooniga, kui taotleb lahendis esitatud ebaõigete seisukohtade tühistamist.

5. Kuigi Riigikohtu seisukoha järgi ei või varasemaid kustunud karistusi arvestada, on maakohus

siiski märkinud, et E. Gansenit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on vaid üks

kehtiv kriminaalkaristus.

6. Kinnipeetav ei nõustu kohtuga, et tal on väljakujunenud antisotsiaalsed hoiakud ning

väärarusaam, et ühiskonnaelu reeglid talle ei kehti. Näiteks on E. Gansen vangistuse jooksul

täitnud mitmeid erinevaid kohtutäiturite nõudeid ning tal on praeguseks 30-st nõudest alles

vaid kaks. Ka need saavad varsti rahuldatud.

7. Maakohtu määruse järgi on isik kogu elu alkoholi tarvitanud. E. Gansen toob aga välja, et ta

on üle poole elu viibinud kinnipidamiskohtades, sh viimased 9 aastat.

8. Kinnipeetaval on vabaduses ka sotsiaalne tugi õe näol. Samuti on E. Gansen registreeritud

sotsiaalse rehabiliteerimise programmi, mistõttu saab kinnipeetav endale tugiisiku.

9. E. Gansenile on määratud 80% töövõime kaotus ning talle makstakse pensioni. Lisaks maksis

Eesti riik süüdlasele 5000 eurot kahjutasu. Seega on tagatud E. Ganseni materiaalne

toimetulek.

Ringkonnakohtu järeldused

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus ebaõigeid

seisukohti ning see jääb muutmata. Määruskaebuses toodud väited on otsitud ning

põhjendamatud.

11. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestatakse ka süüdlase varasemat elukäiku. Isiku varasema elukäigu

puhul ei saa kuidagi vaadata mööda varasematest karistusest, isegi kui need on kustunud.

Riigikohtu määruses nr 3-1-1-15-16 käsitletakse kustunud karistuste mittearvestamist

kahtlustatava uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel. Riigikohtu toodud seisukoht ei

ole kuidagi asjakohane tingimisi enne tähtaegse vabastamise arutamisel. Tuleb arvestada, et

E. Gansen on vangistuses viibinud juba pikka aega ning tema varasem elukäik vabaduses jääb

seega mitme aasta taha. Asjaolu, et süüdlane kannab pikka vanglakaristust, ei tähenda, et tema

varasemat elukäiku ei tuleks arvestada. Seega on maakohus õigesti võtnud arvesse, et lisaks

kehtivale kriminaalkaristusele on E. Gansenit ka varasemalt kriminaalkorras karistatud.

12. Arvestades seega E. Ganseni 14 kriminaalkaristust, 5 reaalset vanglakaristust ning kuritegude

toimepanemise asjaolusid on igati põhjust järeldada, et E. Gansenil on kujunenud välja

antisotsiaalsed hoiakud. Isegi kui süüdlane on asunud nüüd tasuma erinevaid nõudeid, ei

tähenda see, et maakohtu järeldus ühiskonnaelu reeglite rikkumise kohta oleks kuidagi vale.

13. Maakohtu määruse järgi tarvitas E. Gansen enne vangistuse kandmist pidevalt alkoholi.

Vastav järeldus on kooskõlas kinnipeetava iseloomustusega. Kuigi E. Gansen on pikalt

kandnud erinevaid vanglakaristusi, on ta vabaduses viibides siiski tihti alkoholi tarvitanud.

14. Vaidlustatavas määruse leitakse, et E. Gansenil ei ole vabaduses perekonda ega isikut, kes

saaks teda toetada. Selline seisukoht on vangla iseloomustusega taaskord kooskõlas. Kuigi

E. Gansenil on säilinud suhted õega, ei ole vanglal ega kriminaalhooldajal andmeid, et õde

oleks nõus süüdlast vabaduses toetama. E. Gansen on ka ise tunnistanud vajadust tugiisiku

järele. See näitab, et kinnipeetaval puudub hetkel tugivõrgustik.

15. E. Gansenile ei ole vabaduses töökohta tagatud ning arvestades süüdlase isikut on maakohus

õigesti leidnud, et ilmselt on töökoha leidmine ka raske. E. Ganseni sisstulekuks vabaduses

oleks vaid 150 euro suurune pension, millest ilmselt ei jätku igapäevaste kulutuste katmiseks.

Euroopa Inimõiguste Kohtus välja mõistetud 5000 euro arvelt tasub E. Gansen täitenõudeid.

Seega ei ole maakohus ka selles küsimuses millegagi eksinud.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 31. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas