1-08-696/37 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-08-696

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Tõlk Natalia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid J.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.G (ik XXX)

viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 06.06.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.G katseaja lõpuni KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada J.G suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 4 ja 7

sätestatud kohustusi: - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

4. J.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada

alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrata J.G kriminaalhooldaja Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

6. J.G vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.05.2008.a kohtuotsusega KarS § 334 lg 2 p 1 järgi teda karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Linnakohtu 02.10.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat

6 kuud ja 24 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kantuks eelvangistuses viibitud aeg, ärakandmata karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 6 kuud ja 1 päev. Karistuse kandmise algust määrati arvestada alates Soome Vabariigis alustatud kriminaalmenetluse lõppemisest

ja J.G Eesti Vabariiki käesoleva kohtuotsuse täitmiseks toimetamisest. Kohtuotsus jõustus 13.06.2008.a. Harju Maakohtu 15.05.2014.a määrusega loeti KarS § 68 lg 1 alusel J.G-le

Harju Maakohtu 28.05.2008.a kohtuotsusega 1-08-696 karistuseks mõistetud ja

3

ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 26.05.2008.a kuni 03.06.2008.a, s.o 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.05.2014 ja lõpp on 27.10.2016.

J.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammi

„Sotsiaalsete oskuste treening“, õppis aianduse eriala. Kinnipeetaval on 2 distsiplinaarkaristust.

J.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama XXX asuvasse korterisse, kus elab tema abikaasa. Vabanemisel on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX.

J.G soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kriminaalkorras karistatud kolm korda. Karistust kannab liitkaristust KarS § 334 eest. Elama asub enda pere juurde

XXX. Korter kuulub talle ja abikaasale. Abikaasa on nõus sellega, et sinna elama asub. Töökoht on olemas ettevõttes OÜ XXX. On teadlik kuue kuulisest katseajast ja on nõus

lisakohustustega. Elamisloa osas selgitas süüdimõistetu, et on esitanud elamisloa taotluse, kuid Migratsiooniametist teatati, et seni kuni ta viibib vanglas, ei saa elamisluba pikendada. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse,

mille kohaselt abiprokurör ei toeta J.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.G kannab karistust

KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, tekitas pankadele varalised kahjud, kasutades võltsitud pangakaarte, kohtu poolt mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Samuti on prokurörile laekunud info, et

Nikolai Žaenchukil puudub kehtiv elamisluba, mistõttu ei ole tema puhul ennetähtaegse vabanemise korral võimalik teostada kriminaalhooldust. Kuivõrd J.G puudub

vabanemisel seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, siis ei saa täita käitumiskontrolli nõudeid. Vangistuse jooksul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik need nimetatud asjaolud ei anna prokurörile põhjust toetada ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.G võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo

toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav kannab karistust võltsitud maksevahendi kasutamise eest.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat vangistust. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole

kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja eriala õppimine. Vangla toetab J.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

4

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab J.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on J.G olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.G, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik