3-13-2379/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2379

Haldusasi

J.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr

181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee

9a

veetöötlusjaama

ehitamiseks“

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014

otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas,

Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile

(ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamiseks või alternatiivselt

kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.S., volitatud esindaja v.adv Eerik Entsik

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja v.adv

Taivo Ruus

Kolmas isik – OÜ Strantum, volitatud esindaja v.adv

Taivo Ruus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.07.2013

otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

veetöötlusjaama ehitamiseks“ ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014

otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a

rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)"

õigusvastasus.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. juuli 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kehtestas 29.05.2003 otsusega nr 41 Suurupi külas Kasevälja elurajooni

detailplaneeringu. Harku Vallavalitsus andis 31.01.2012 korraldustega nr 91 ja nr 92 OÜ-le

Strantum ehitusload vastavalt kanalisatsiooni- ja veetrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste

külas Tuulmetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni. Harku Vallavolikogu seadis

27.06.2013 otsusega nr 82 J. S.ile kuuluvale Suurupi külas asuvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale

(registriosa nr 8604602) OÜ Strantum kasuks sundvalduse vee- ja kanalisatsioonirajatiste

talumiskohustuse kehtestamiseks.

2. Harku Vallavalitsus andis 08.08.2013 otsusega nr 181 OÜ-le Strantum ehitusloa

veetöötlusjaama püstitamiseks Suurupi külas Kasevälja tee 9a maaüksusele.

3. J.S. esitas 19.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 08.08.2013

otsuse nr 181 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse

taotluse.

4. Tallinna Halduskohus jättis oma 29.11.2013 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 30.12.2013 määrusega J. S.i määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata.

5. Tallinna Halduskohtu 17.01.2014 määrusega võttis kohus J. S.i kaebuse menetlusse

kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks. 29.05.2014 määrusega otsustas kohus jätta vastustaja ja

kolmanda isiku taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega

rahuldamata ja ennistas kaebuse esitamise tähtaja.

Vastustaja ja kolmas isik esitasid Tallinna Halduskohtu 17.01.2014 määrusele määruskaebuse,

milles palusid halduskohtu määruse tühistada ja asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu

lõpetada.

6. 20.06.2014 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Taotluse kohaselt

sai kaebaja 16.06.2014 kätte vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse, millega väljastati

veetöötlusjaamale kasutusluba. Kuna kasutusloa andmisega on ehitusloa kehtivus lõppenud,

soovib kaebaja muuta ehitusloa tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.

Kaebaja esitas täiendava taotluse tühistada veetöötlusjaama kasutusluba.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.10.2014 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku

määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 29.05.2014 määruse ja lõpetas haldusasja

menetluse.

Kaebuse esitaja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse.

8. Riigikohus rahuldas oma 14.04.2015 määrusega J. S.i määruskaebuse, tühistas Tallinna

Ringkonnakohtu 27.10.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-2379 ja jättis jõusse Tallinna

Halduskohtu 29.05.2014 määruse samas asjas. Ühtlasi rahuldas Riigikohus J.S.i taotluse

kaebuse muutmiseks ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Muudetud kaebuse nõueteks on Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa

andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse

tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi

külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)"

tühistamine. 16.06.2015 kohtuistungil nõustus kohus kaebuse nõude täiendamisega

alternatiivse nõudega kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (III tl 70 pöördel).

9. Tallinna Halduskohus viis asjas läbi eelmenetluse ja 16.06.2015 toimus kohtuasjas

kohtuistung, kus kohus otsustas jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses ja koguda

täiendavad tõendid ja seisukohad. 28.03.2016 määrusega määras kohus kindlaks kohtuotsuse

kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine

Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasus ja tühistada Harku

Vallavalitsuse 23.05.2014 otsus nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a

rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" alljärgnevatel põhjustel.

10.1. Kaebaja omandis on Kasevälja tee 9 kinnistu. OÜ Strantum omandis on Kasevälja tee 9a

kinnistu (registriosa nr 8604702, katastritunnus 19801:001:1241) ja Kasevälja tee 9b kinnistu

(registriosa nr 8604802, katastritunnusega 19801:001:1242), kusjuures mõlemad kinnistud on

ümbritsetud kaebajale kuuluva Kasevälja tee 9 kinnisasjaga. OÜ Strantum, Harku Vallavalitsus

ja kaebaja on alates 2012. a augustikuust pidanud läbirääkimisi kaebaja kinnisasja osalise

võõrandamise või piiratud asjaõigusega koormamise suhtes OÜ Strantum kasuks, kuid

kokkuleppele kaebuse esitamise ajaks ei jõutud. Harku Vallavolikogu seadis 27.06.2013

otsusega nr 82 kaebaja kinnisasjale sundvalduse vee- ja kanalisatsioonirajatiste

talumiskohustuse kehtestamiseks. Septembris 2013 selgus, et kaebaja kinnistul teostatakse

metsaraiet ja muid ehitustöödele eelnevaid ettevalmistustöid. Kaebaja esitas 17.09.2013 Harku

vallale teabenõude, soovides informatsiooni, millistel alustel raietööd toimuvad. Kaebajale

saadeti 20.09.2013 e-kirjaga raieluba nr 396, millest nähtus raiekohana kaebaja omandis olev

Kasevälja tee 9 kinnistu. Ühtlasi viidati, et Harku Vallavalitsuse poolt on väljastatud ehitusload

ehitamiseks kaebaja kinnisasjale. 23.09.2013 elektronkirjaga edastati kaebaja esindajale Harku

Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldused nr 91 ja 92. 25.09.2013 sai kaebaja esindaja kätte Harku

Vallavolikogu ja OÜ Strantum esindaja seisukoha haldusasjas nr 3-13-1670, millele olid samuti

lisatud korraldused nr 91 ja 92. Haldusasja nr 3-13-1670 raames palusid kaebaja esindajad

esitada OÜ Strantum poolt rajatava uue pumpla ehitusprojekti välisilme projekt, seletuskiri ja

muud seonduvad dokumendid. 16.10.2013 e-kirjaga edastati kaebaja esindajatele viidatud

dokumendid. Üheski kirjas ega menetlusdokumendis ei olnud märgitud, et lisaks korraldustele

nr 91 ja 92 oleks väljastatud Kasevälja tee 9 või Kasevälja tee 9a kinnisasjadel ehitustööde

teostamiseks

mingisuguseid

teisi

ehituslubasid.

Harku

valla

esindaja

18.11.2013

menetlusdokumendis informeeriti kaebajat esmakordselt sellest, et Harku Vallavalitsuse poolt

on 08.08.2013 välja antud otsus nr 181. Harku vald on teadlikult varjanud kaebaja eest otsuse

nr 181 väljastamist.

Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on Harku Vallavalitsus rikkunud ehitusloa väljastamise

menetluses alljärgnevaid seadusest ja heast haldusest tulenevaid põhimõtteid: 1) põhimõtet,

mille kohaselt J. S., kui puudutatud isik (Kasevälja tee 9a kinnisasja piirinaaber, kusjuures

veetöötlusjaama juurdepääsuteed ja rajatavad trassid ja tehnorajatised asuvad ka J. S. omandisse

kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal), peab olema kaasatud ehitusloa väljaandmise menetlusse;

2) põhimõtet, mille kohaselt J. S.ile, kui puudutatud isikule, peab olema antud võimalus esitada

oma seisukoht ja võimalikud vastuväited planeeritavale ehitustegevusele Kasevälja tee 9a ja

Kasevälja tee 9 kinnisasjal); 3) põhimõtet, et väljastatud ehitusluba peab olema J. S.ile kui

puudutatud isikule kätte toimetatud.

Kaebaja rõhutab, et ka kasutusloa väljaandmise menetluses on Harku Vallavalitsus oluliselt ja

korduvalt rikkunud menetlusõiguse norme, kuivõrd ka antud juhul ei pidanud Harku

Vallavalitsus vajalikuks teavitada kaebajat kasutusloa väljaandmise menetluse algatamisest,

kaebajale ei antud võimalust esitada omapoolset seisukohta kasutusloa väljaandmise suhtes

ning kaebajale ei ole kasutusluba kätte toimetatud seaduses sätestatud korras allkirja vastu.

Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise läbirääkimiste käigus ning vastavas menetluses

esitatud dokumentides viitasid vastustaja ja kolmas isik üksnes J. S. omandisse kuuluvale

Kasevälja tee 9 kinnisasjale kavandatavatele maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele, mis

eksisteerisid ka varem ning mida maa peal viibides ei ole üldse näha. J. S. ei ole kordagi

väljendanud oma vastuseisu maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele.

Samas on asjaoludest tulenevalt ilmne, et vastustaja ja kolmas isik on sundvõõrandamise või

sundvalduse seadmise läbirääkimiste käigus teadlikult ja tahtlikult püüdnud varjata kaebaja

eest, et lisaks maa-alustele tehnorajatistele ja –trassidele rajatakse Kasevälja tee 9a kinnisasjale

ning osaliselt J. S.i omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale maapealne

veetöötlusjaam, so suur ja massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis

ning seda teenindavad rajatised.

Kaebaja rõhutab veelkord, et haldusasjas kogutud tõenditest ning tuvastatud asjaoludest tulenevalt

ei ole Harku Vallavalitsus andnud kaebajale sisuliselt mingisugust võimalust planeeritud

ehitustegevuse suhtes omapoolsete seisukohtade esitamiseks.

Kaebaja hinnangul on selline menetlusõiguse normide rikkumine antud olukorras niivõrd tõsine ja

raske, et see toob iseenesest vältimatult kaasa kaevatavate haldusaktide õigusvastasuse ja kasutusloa

täies ulatuses tühistamise.

10.2. Ehitusprojekti dokumentidest nähtub, et olemasoleva ca 3,5 m kõrge ja 30 m²

brutopinnaga pumplahoone asemele rajatakse Kasevälja tee 9a kinnisasjale massiivne 4,7 m –

4,9 m kõrge ja 142,7–156,5 m² brutopinnaga uus veetöötlusjaam. Kaebaja ei olnud kaasatud

ehitusloa menetlusse ning ehitusluba pole talle kätte toimetatud. Ehitusluba on vastuolus

29.05.2003 kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringu hoonestustingimuste kohaselt

on Kasevälja tee 9a kinnistule lubatud ehitada üks hoone (puurkaev) suurima kõrgusega 3,5 m,

suletud brutopinnaga 30 m² ning ehitusaluse pinnaga 80 m². Kasevälja veetöötlusjaama

ehitusprojekti väljavõttest (asendiplaan) nähtub, et OÜ Strantum poolt rajatava uue

veetöötlusjaama kõrguseks on plaanitud 4,9 m, suletud brutopinnaks 142,7 m² ning

ehitusaluseks pinnaks 144,2 m². Veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast tuleneb, et

rajatava veetöötlusjaama kõrguseks on plaanitud 4,7 m, suletud brutopinnaks 156,5 m² ning

ehitusaluseks pinnaks 158,1 m². Detailplaneering ei võimalda selliste parameetrite ning

spetsifikatsiooniga ehitiste rajamist. Teed kui rajatist ei ole võimalik ehitada teise asukohta, kui

see on kehtestatud detailplaneeringuga. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti kohaselt

kavatsetakse kogu Kasevälja tee 9a maaüksus ümbritseda 2,03 m kõrge keevispaneelaiaga.

Detailplaneering ei näe sellise rajatise ehitamist ette. Samuti ei näe detailplaneering ette rajada

killustikkattega teid ja platse 460 m² suurusel alal. Kokku näeb Kasevälja veetöötlusjaama

ehitusprojekt ette ehitustegevuse 716,2–730,1 m² suurusel alal, samas kui OÜ-le Strantum

kuuluva Kasevälja tee 9a kinnisasja pindala on 200 m², s.o enam kui 500 m² planeeritavatest

rajatistest asub kaebaja kinnisasjal. Detailplaneering võimaldab ehitustegevust ca kümme korda

väiksemal alal, s.o üksnes 80 m² alal.

Asjaolu, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta olemasolevale kehtestatud

detailplaneeringule, tõendab ka Osaühingu Strantum tegevus, kuivõrd 26.11.2013 on

Osaühingu Strantum poolt esitatud Harku Vallavalitsusele taotlus detailplaneeringu

algatamiseks Kasevälja tee 9a kinnisasja osas.

Kohtule on edastatud ka Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsus nr 157 ja Harku Vallavalitsuse

02.01.2014 kiri nr 11.1-1/11, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt algatatud Suurupi

külas Kasevälja tee 9a maaüksuse ja lähiala detailplaneering.

Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses märgitakse, et „kehtiva detailplaneeringuga nähti ette

uue puurkaevu rajamiseks 200 m2 suurune tootmismaa krunt ning ehitusõigus ühekorruselise

kuni 80 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga pumplahoone rajamiseks. Käesolevaks hetkeks on

detailplaneeringuga kavandatud Kasevälja elurajooni veega varustamiseks vajalik puurkaev ja

pumplahoone ehitusaluse pinnaga 10 m2 rajatud ning on valla vee-ettevõtte käsutuses“.

Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses selgitatakse täiendavalt, et „seoses Harku valla

Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga on ilmnenud vajadus lammutada olemasolev

lokaalse varustusulatusega pumplahoone ja rajada Kasevälja tee 9a maaüksusele suurem

pumplahoone ehitusaluse pindalaga ca 145 m2, mis hõlmaks endas ka veetöötlusjaama. On

ilmnenud, et vajaliku suurusega tootmishoone rajamist ei ole ca 10 aastat tagasi kehtestatud

detailplaneering ette näinud ning selle tarbeks on vajalik Kasevälja tee 9a maaüksuse osas viia

läbi uus detailplaneeringu koostamise protsess, mille raames selgitatakse välja võimalused

rajada olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maaüksusele vajaliku suurusega pumplahoone

ja veetöötlusjaam“.

Kaebaja leiab, et järelikult on Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses sõnaselgelt kinnitatud,

et olemasolev kehtestatud detailplaneering ei võimalda Kasevälja tee 9a maaüksusele rajada

uut pumplahoonet ja veetöötlusjaama ehitusaluse pindalaga ca 145 m2, mille rajamiseks on aga

kaevatava Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsusega väljastatud ehitusluba.

Ülaltoodud Osaühingu Strantum 26.11.2013 taotlus ning Harku Vallavolikogu 19.12.2013

otsus kinnitavad, et ka vastustaja ja kolmas isik on praegusel hetkel arusaamisel, mille kohaselt

kehtestatud detailplaneering ei võimaldanud kaevatavas ehitusloas kavandatud ehitustegevust.

Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta

olemasolevale kehtestatud detailplaneeringule, et kehtestatud detailplaneering ei võimalda

Osaühingu Strantum poolt planeeritud ehitustegevust ning et kaevatavad haldusaktid on

seetõttu vastuolus seadusega.

10.3. Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekti seletuskirjast kui ka asendiplaanilt nähtub

selgelt, et kaevatava ehitusloaga kinnitatud Kasevälja veetöötlusjaama ehitusprojekt nägi ette

alljärgnevate uue ehitiste ja ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamise: (i)

veetöötlusjaama rajamise ehitusalase pinnaga 144,2-158,1 m2; (ii) killustikkattega teede ja

platside rajamise 460 m2 suurusel alal; (iii) muru rajamise 112 m2 alal. Seega on väär ja

vastuolus tegelike asjaoludega Harku Vallavalitsuse ja Osaühingu Strantum poolt 21.05.2015

vastuses esitatud väide, et ehitusluba väljastati ehitustegevuseks üksnes Osaühingu Strantum

omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9a kinnisasjale, mis on pindalaga 200 m2.

10.4. Kaebaja toob välja, et lisaks on selgunud, et tegelikult on J.S. omandisse kuuluvale

Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitatud tunduvalt suuremas ulatuses kui ehitusprojektiga lubatud,

kusjuures ehitatud on Kasevälja tee 9 kinnisasjale olulises mahus väljapoole sundvalduse ala,

mida kinnitab Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamus (tl 24-36, III kd).

Kokku oli Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamuse kohaselt J.S. omandisse

kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitatud väljapoole sundvalduse ala kokku 914,2 m2

ulatuses.

Samuti tuleneb ekspertarvamusest, et Kasevälja veetöötlusjaam ise (sh veetöötlusjaama

ümbritsev sillutisriba) ulatub J.S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale. Oluline on

rõhutada, et Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamuse lisaks 5 oleva plaani kohaselt

on tegelikult Kasevälja veetöötlusjaama ehitusaluseks pinnaks 193,1 m2. Ekspertarvamusele on

lisatud fotod Kasevälja tee 9 ja 9a kinnisasjast, millest tuleneb analoogselt, et suur osa

ehitustegevusest on teostatud J.S. omandisse kuuluval Kasevälja tee 9 kinnisasjal, sealhulgas

väljapool sundvalduse ala.

Kaebaja esitas kohtule fotod, kus on võrreldud 2013. a eksisteerinud olukorda (st

detailplaneeringuga kooskõlas olevat pumplahoonet) ning praegusel hetkel eksisteerivat

olukorda, kui Kasevälja tee 9 ja Kasevälja tee 9a kinnisasjadele on vastuolus kehtiva

detailplaneeringuga ehitatud suur massiivne vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud

tööstusrajatis ja seda teenindavad rajatised. Nimetatud fotode võrdlusest tulenevalt peaks olema

ilmne, et konkreetsel juhul on vastuolus detailplaneeringuga rajatud osaliselt kaebaja J.S.

omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale suur massiivne vee erikasutuse ja

jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis, mis ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning

teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning vastuolus piirkonna ehitustavaga.

10.5. Kaebeõiguse osas märgib kaebaja, et, et kuivõrd vaidlusalune suur massiivne vee

erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ja seda teenindavad rajatised rajati

muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale, siis see vähendab

oluliselt Kasevälja tee 9 kinnisasja väärtust (so selle võimalikku turuhinda), kuivõrd

potentsiaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millel asub müra tekitav vee erikasutuse ja

jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ning mille kasutamine on sellega seoses oluliselt piiratud.

Ülal nimetatud asjaolu on käsitletav kaebaja omandiõiguse otsese riivena (omandiõiguse

rikkumisena), sest väheneb Kasevälja tee 9 kinnisasja väärtust ning selle võimalik turuhind, st

kaebaja omand väheneb. Järelikult on kaebaja omandiõiguse rikkumine reaalne ja tegelik.

Täiendavalt osundab kaebaja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-le 144 lg 1, mille kohaselt on

kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks

rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema

kinnisasjale.

Kaebaja leiab tuginedes Riigikohtu praktikale (vt lahendid nr 3-3-1-64-02 p 17; 3-3-1-4-12 p

10 ja p 11, 3-3-1-42-03 p 16) et kaebaja seadusega tagatud subjektiivseid õigusi ja vabadusi

rikutakse muuhulgas juhul, kui vastuolus detailplaneeringuga rajatakse naabrusesse ehitis, mis

ei sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning

mis on vastuolus piirkonna ehitustavaga.

Kõik viidatud tingimused on antud juhul täidetud, kuivõrd vastuolus detailplaneeringuga

rajatakse muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale ehitis, mis ei

sobi ümbrusse, on oluliselt suurem ning teistsuguse sihtotstarbega kui ülejäänud ehitised ning

vastuolus piirkonna ehitustavaga.

Arvestades kaevatavate haldusaktide alusel teostatud ehitustegevuse iseloomu (st asjaolu, et

vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis on rajatud 60-80 aastase männimetsa

sisse, teostades ulatusliku lageraie, kusjuures antud piirkonnas asuvad üksnes väikeelamud,

mitte tootmis- ja tööstusrajatised), asjaolu, et vaidlusalune vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega

seotud tööstusrajatis on rajatud muuhulgas kaebaja omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9

kinnisasjale, kaasnevate negatiivsete mõjude olemust ja intensiivsust (sh vee erikasutuse ja

jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatisest praegu reaalselt lähtuvat müra), siis on ilmne, et antud

juhul on kaasnenud kaebajale reaalne omandiõiguse riive.

Lisaks osundab kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 19.06.2014 kohtumääruses haldusasjas

nr 3-13-70013 antud seisukohale, mille kohaselt „olukorras, kus ehitusluba ei vasta

detailplaneeringule, on naabrusõigusi rikutud sellega, et detailplaneering on naabrite vaheline

kokkulepe, mida ehitamisel ei ole järgitud“.

Järelikult rikutakse J. S.i kui Kasevälja tee 9 kinnisasja omaniku naabrusõigusi sellega, kui

vastuolus detailplaneeringuga teostatakse Kasevälja tee 9 kinnisasjal ulatuslik lageraie ning

ehitatakse osaliselt J. S.i omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale suur ja massiivne

vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis.

10.6. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ilmne kaevatava haldusakti põhjendustest, et kohalik

omavalitsus oleks ehitusloa väljaandmisel teostanud diskretsiooni (kaalutlusõigust) ning et

kohalik

omavalitsus

oleks

diskretsiooni

teostanud

kooskõlas

seaduse

ja

õiguse

üldpõhimõtetega.

Kaebaja on seisukoha, et kui kohaliku omavalitsuse poolt antakse välja ehitusluba

veetöötlusjaama (so vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatise) püstitamiseks

elurajooni, kusjuures sellise uusehitise rajamist ei näe ette kehtestatud detailplaneering ning

vaidlusalune ehitis püstitatakse osaliselt J. S. omandisse kuuluvale Kasevälja tee 9 kinnisasjale,

siis peaksid haldusakti põhjendustes eksisteerima vähemalt mingisugused motiivid, miks on

vajalik veetöötlusjaam rajada tingimata nimetatud asukohta ja mitte teise kohta.

Samuti viitab kaebaja jätkuvalt asjaolule, et kaevatava haldusakti kohaselt ei ole kohalik

omavalitsus andnud eelhinnangut asjaolule, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda

keskkonnamõju ning ega ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Sellest tulenevalt on Harku Vallavalitsuse poolt kaevatava ehitusloa ja kasutusloa

väljaandmisel rikutud seadusest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid. Asjaoludest tulenevalt ei

ole Harku Vallavalitsus teostanud diskretsiooni (kaalutlusõigust) kooskõlas seaduse,

diskretsiooni piiride ja eesmärgi ning muude diskretsioonireeglitega.

Ka ülal nimetatud asjaolud kinnitavad, et kaevatavad ehitusluba ja kasutusluba on

õigusvastased ja need kuuluvad Tallinna Halduskohtu poolt kas tühistamisele või

õigusvastaseks tunnistamisele.

10.7. Kaebaja leiab, et kuivõrd käesoleval hetkel ei võimalda kehtestatud detailplaneering

vaidlusaluse suure ja massiivse vee erikasutuse ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatise

rajamist elurajooni ning rajatud veetöötlusjaam ei sobi ümbrusesse, siis on ilmne, et

ümberkaudsete elanike õiguste rikkumise tõttu on ehitise kasutamine kavandatud otstarbel

õigusvastane. Sellest tulenevalt eksisteerib seaduses sätestatud õiguslik alus kasutusloa

tühistamiseks ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-62-

03; 3-3-1-64-02 p 17 ja 3-3-1-4-12 p 11, 3-3-1-88-13, 3-3-1-92-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu

lahend nr 3-13-70013).

10.8. Kaebaja palub jätta kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata (tl

117-119 pöördel, III kd).

VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU ÜHINE SEISUKOHT

11. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata

ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik põhjendavad oma seisukohta

alljärgnevalt.

11.1. Kaebaja ei saa nõuda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ega kasutusloa tühistamist

põhjusel, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga, ulatuses, milles detailplaneeringu

nõuded kaebaja subjektiivseid õigusi ei kaitse. Ehitusluba ja kasutusluba on ühtlasi

õiguspärased.

Riigikohus on selgitanud, et igasugune ehitise vastuolu detailplaneeringuga ei riku veel naabrite

subjektiivseid õigusi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12 p 18).

Kaebaja pole kordagi viidanud, et tema etteheited ehitusala või hoone suuruse kohta tema

subjektiivseid õigusi rikuks. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul pole see ka võimalik, sest

killustikkattega teed ja platsid ning traataed ei riku ega riiva kuidagi kaebaja omandiõigust, sest

platsi ja aeda ei rajatudki. Kaebaja ei saa vaidlustada ehitusluba tegevuste ulatuses, mis ei ole

ehitusloa esemeks. Teatavasti andis ehitusluba õiguse ehitustegevuseks vaid Kasevälja tee 9a

maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal (EhS v.r § 22 lg 1 p 1).

Järelikult anti veetöötlusjaama ehitamiseks ehitusluba ainult osas, milles see ei ulatu üle

Kasevälja tee 9a maaüksuse. Seega ei pidanud OÜ Strantum realiseerima valminud

ehitusprojekti täielikult ega teinudki seda. Ka detailplaneeringut võib kehtestada osaliselt (vt

Plans v.r § 23 lg 7, § 27 lg 1). Seepärast kaebaja naabrusõigusi ehitusloaga ei rikuta ja kaebaja

vastupidised väited on ainetud. Vastustaja ja kolmas isik esitavad kohtule tõenditena Kasevälja

tee 9a veetöötlusjaama (pumpla) vundamendi mahamärkimise joonise (III tl 42) ja valmimise

järgse teostusjoonise (III tl 43). Nendest nähtuvalt ei kavatsetud ületada ega ületatudki

veetöötlusjaama rekonstrueerimisel Kasevälja tee 9a kinnistu piire.

Mis puudutab hoone suurust, siis ei varja hoone ühtegi kaebaja vaadet ega ka päikesevalgust –

hoone on väikesemahuline ning ümbritsevasse metsatukka sulanduv. Hoone suurus ei mängi ka

selle kasutatavuse suuruse juures rolli – hoone on mehitamata.

Järelikult ei saa kaebaja tugineda kaebuses viidatud asjaoludele hoone mahu ja ehitustegevuse

ala suuruse kohta, kuna tal puudub selles osas kaebeõigus ning populaarkaebuse esitamine pole

ehitus- ja kasutuslubade puhul lubatav.

PlanS v.r § 9 lg 2 kohaselt ei ole detailplaneeringu ülesandeks kindlasti piirdeaia, platside jms

paiknemise määramine. Riigikohus on leidnud, et järgima peab üksnes DP-s expressis verbis ja

selgelt sätestatud nõudeid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-07 p 18). Samuti, et detailplaneering

ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03 p 18).

Järelikult kaebaja viidatud aia, platside jms paiknemine ei ole vastuolus detailplaneeringuga.

11.2. Kaebaja oli kaasatud ehitustegevuse eelsesse haldusmenetlusse. Kaebaja ei avaldanud

kordagi vastuseisu ehitustegevusele kui sellisele, vaid soovis rahalist tasu oma kinnistu müügilt

hinnaga ca 10 korda üle turuväärtuse.

Kaebaja oli aegsasti kaasatud veetöötlusjaama ehitusloa väljastamise menetlusse. Pumpla

rajamise projekt valmis 2012.a suvel ja selle järel asutigi kaebajaga läbirääkimistesse isikliku

kasutusõiguse tasu suuruse osas. Ligemale aasta jooksul toimunud läbirääkimiste aluseks oli

valminud projekt, mis nähtub üleval viidatud kirjavahetusest. Seetõttu on väide kaebaja

mittekaasamisest ehitusloa andmise menetlusse ebaõige ja kirjalike tõenditega otseses

vastuolus (vt poolte kirjavahetus: kaebaja 17.03.2013 kiri, vastustaja 04.03.2013 kiri ja

11.04.2013 kiri). Pooltevaheliste läbirääkimiste kulgu silmas pidades on täiesti ilmne, et J. S.i

täiendav ärakuulamine vahetult enne veetöötlusjaama ehitusloa andmist ei oleks senist hüvitise

saamisele orienteeritud suhtlust ja sundvalduse seadmise menetluses üksmeelele mittejõudmist

arvestades (vt Harku Vallavolikogu 27.06.2013 otsus nr 82 – käesolevas asjas esitatud kaebuse

lisa 8) saanud tuua teistsugust lõpptulemust (HMS § 58).

Kaebaja esindaja teabenõudest nähtub, et ta küsis teavet üksnes Kasevälja tee 9 kinnisasja

puudutavate tööde lubade kohta, mitte Kasevälja tee 9a pumpla kohta. Arvestades tõsiasja, et

17.03.2013 on kaebaja neid kahte kinnisasja korduvalt ja selgelt eristanud, oleks kaebaja

Kasevälja tee 9a kinnistul teostatavate tegevuste lubade vastu huvi tundmise korral seda ka

kindlasti väljendanud. Tõsiasi, et Kasevälja tee 9a osas teabenõuet ei esitatud, tähendab üksnes

seda, et selle kohta teavet ei soovitud. See on ka üsna ilmne, sest Kasevälja tee 9a kuulub

kolmandale isikule, pealegi ei olnud kaebajal pumpla rajamise osas seni ühtki arvamust, mõtet

või etteheidet esinenud.

Järelikult ei ole vastustaja kunagi varjanud veetöötlusjaama rajamise soovi, ega selle rajamiseks

väljastatud ehitusloa olemasolu ning kaebaja oli menetlusse kaasatud.

Veelgi enam, vastustaja ja kolmas isik leiavad tuginedes kohtupraktikale, millest tuleneb, et

ehitusloa andmise menetluses on asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus mõistlik ära

kuulata juba enne projekteerimistingimuste väljastamist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03).

Antud juhul on J. S. ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja piirinaaber, kusjuures temale

kuuluva maa sihtotstarve on sotsiaalmaa. Ehitatud hoone näol on tegu metsatuka sisse jääva

võrdlemisi madala ja silmapaistmatu hoonega, mille ehitamine või eksistents vastustajale

nähtavalt kaebaja õigusi kahjustada, piirata ega riivata ei saanud. Järelikult piisas eelviidatud

kujul kaebaja menetlusse kaasamisest täielikult.

11.3. Väljastatud kasutusluba ei ole õigusvastane ning selle tühistamine ei oleks põhjendatud.

Kasutusloa andmisest ei saa õiguskirjanduse järgi keelduda põhjusel, et kehtiva ehitusloaga

kooskõlas olev ehitis ei vasta õigusaktides esitatavatele nõuetele. Ka Riigikohus on hiljuti

sedastanud, et: „olukorras, kus (1) ehitis on valminud, (2) ehitisele on antud kasutusluba, mis

kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, (3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitus

tehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja (4) ehitamisel ei ole

rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kaasomanike vahelise sisult eraõigusliku vaidluse

lahendamiseks ja kaasomanikele tekitatud võimaliku kahju kõrvaldamiseks põhjendatud

kasutusloa kehtetuks tunnistamine“(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-14 p 15).

Kaebaja viitab kaebuse täienduses, et tugineb kasutusloa tühistamise nõudes samadele

asjaoludele, mis ehitusloa tühistamise nõudes, lisades ärakuulamiskohustuse väidetava

rikkumise kasutusloa andmisel.

Vastustaja ja kolmas isik on eelnevalt selgitanud, miks ehitusluba oli õiguspärane ning miks

kaebaja selle õigusvastasusele tugineda ei saa. Sama puudutab ka kasutusloa andmise

menetlust. Veelgi enam – arvestades, et ehitusloa andmise ja ehitustegevuse eelsesse

haldusmenetlusse oli kaebaja piisavalt kaasatud, puudus igasugune nähtav vajadus või õiguslik

põhjus kaebaja eriliseks kaasamiseks kasutusloa menetlusse rohkem kui ta seni kaasatud oli.

11.4. Kaebajal puudub põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus

tuleks vastavas osas tagastada. Kaebaja ei ole vastavat huvi kaebuses ära näidanud. Avalikes

huvides tuvastamiskaebuse esitamine pole antud juhul lubatav. Kaebaja ainuke mõeldav

eesmärk – ehitis lammutada – ei oleks saavutatav, sest kasutusloa väljastamise järgselt puudub

antud juhul õiguslik alus ehitise lammutamise nõudmiseks ning see oleks ka

ebaproportsionaalne ning vastuolus väljakujunenud kohtupraktika ja ülekaaluka avaliku

huviga.

11.5. Oma 27.05.2015 protsessidokumendis on kaebaja esindaja viidanud korduvalt oma

„ilmsele õiguste rikkumisele“ mh seoses „suure ja ulatusliku lageraiega.“ Vastustaja ja kolmas

isik avaldavad, et puude langetamine toimus raielubade alusel ning neid lube kaebaja kunagi

vaidlustanud ei ole. Seega on vastavad väited asjasse puutumatud.

11.6. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et kaebaja väited veetöötlusjaama mürast on

väljamõeldis, sest veetöötlusjaam kujutab endast kõige suuremas osas joogivee reservuaari, ega

tekita mitte mingisugust müra (seisev vesi ei mürise). Kaebeõiguse üle otsustamisel tuleb leida

rikutud materiaalõiguse norm, mille osas on kaebajal ühtlasi subjektiivne nõudeõigus normi

järgimiseks. Kui antud juhul ei ole mürataset ületatud ehk objektiivselt pole õigust rikutud, on

võimatu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud.

11.7. Kaebaja 27.05.2015 seisukoha p 2.11 on avaldatud ka arvamus sellest, et seoses

veetöötlusjaama rajamisega on langenud kaebaja kinnistu võimalik müügihind ehk väärtus,

kuivõrd potentsiaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millel asub müra tekitav vee erikasutuse

ja jäätmekäitlusega seotud tööstusrajatis ning mille kasutamine on sellega seoses oluliselt

piiratud.

Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et on ilmne, et ka see väide on puhas väljamõeldis, sest

veetöötlusjaam ei tekita mitte mingisugust müra ega tegele ka jäätmekäitlusega. Samuti

puuduvad kaebaja väite tõendamiseks mistahes tõendid kinnisasja endise ja praeguse väärtuse

vahe kohta.

11.8. Kaebaja esitatud eksperthinnang (Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014) ei ole asjassepuutuv,

sest ei kajasta objekti tegelikku asukohta, mis on näha teostusjoonisel. Vaidlusalune ehitusluba

väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule, mis ei ole kaebaja kinnistu. Vaidlusalune ehitis

paikneb Kasevälja tee 9a kinnistul.

Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et kaebaja esindaja seisukohas EhS v.r § 22 lg 1 p 1

käsitlus, milles on rõhutatud ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, eirates samas normis

sisalduvat mõistet „ehitusloale märgitud maaüksusele“ on vägivaldne. Viidatud EhS v.r § 22

lg 1 p 1 sätestatud norm võimaldab tõepoolest püstitada ehitise teenindamiseks vajalikke

rajatisi, kuid ka neid ainult samale, ehitusloale märgitud maaüksusele. Niisiis isegi juhul kui

ehitusprojekti asendiplaanil on kajastatud ehitisi väljaspool Kasevälja tee 9a maaüksust, ei anna

konkreetne vaidlustatud ehitusluba õigust enamaks kui ehitustegevuseks Kasevälja tee 9a

maaüksusel. Seega puudutab nii ehitus- kui kasutusluba vaid Kasevälja tee 9a maaüksusel

paiknevat veetöötlusjaama, mitte Kasevälja tee 9 kinnistu olukorda. Seepärast kaebaja õigusi

ehitusloaga ei rikuta ja kaebaja vastupidised väited on ainetud.

11.9. Mis puudutab väidetavat naabrusõiguste rikkumist, siis AÕS § 144 lg 1 näol on tegu

asjaõigusliku nõudega naaberkinnisasja omaniku vastu. Järelikult ei ole võimalik seda õigust

teostada vaidluses ehitusloa üle. Lisaks ei lähtu veetöötlusjaamast ühtegi „keelatud mõjutust“

kaebaja kinnisasjale.

11.10. Kohtupraktika järgi ei ole isikul iseenesest õigus nõuda, et naaberkinnistu ehitustegevus

vastaks detailplaneeringule. Riigikohtu seisukoha järgi ei anna kaebeõigust mitte

detailplaneeringule mittevastavus kui selline, vaid see, kas DP-le mittevastavuse sisu (nt hoone

kõrgus vms) rikub konkreetsel juhul piirinaabri omandiõigust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-

02 p 12). Antud juhul on vastustaja ja kolmas isik esitanud ja esitavad käesolevaga põhjendused,

miks vaidlusalune veetöötlusjaam Kaebaja subjektiivseid õigusi omandile, vaatele, valgusele,

vaikusele ega miljööle kuidagi rikkuda ei saa.

11.11. Kaebaja motiiviks on tegelikult, et kolmas isik omandaks kaebajale kuuluvast Kasevälja

tee 9 kinnisasjast 4573,6 m2 suuruse osa 57 000 eurot eest (ca 6,13 korda turuhinnast

kõrgemalt). Seega on kõik kaebaja argumendid veetöötlusjaama massiivsuse, esteetilisuse,

vaate ja müra kohta ilmselgelt otsitud. Kaebajal puudub kaebeõigus, ent ta üritab kaebuse

esitamise kaudu saavutada muid varjatud eesmärke.

11.12. Vastustaja ja kolmas isik rõhutavad, et veetöötlusjaam teenib olulist avalikku huvi.

11.13. Vastustaja ja kolmas isik täpsustavad, et Kasevälja 9 kinnistu territooriumil asuv

elektrikilp ei kuulu mitte kolmandale isikule, vaid AS-le Eesti Energia. Kolmandal isikul on

AS-ga Eesti Energia olemas võrguleping alates 2005. aastast, kilp ise on seal paiknenud juba

oluliselt varem (III tl 64-67 pöördel). Praeguse projekti käigus suurendati kilbis ainult

peakaitset, kilp ise ja selle asukoht jäi samaks, mis on tuvastatav ka ehituseelsetelt ja –järgsetelt

fotodelt.

Mis puudutab aia ja juurdepääsutee mitterajamist, siis see lepiti kokku lepingu elluviimise

käigus ning töömahte muudeti lisatud Inseneri otsusega (III tl 68-69 pöördel).

11.14. Vastuseks Maa-ameti poolt kohtule esitatud mõõtmistulemustele märgivad vastustaja ja

kolmas isik, et Maa-ameti märkus, et piirimärgid ei asu tavaliselt täpselt koordinaatidele

vastavates asukohtades, on täiesti tõepärane. Juhul kui need on paigaldatud loodusesse mitte

GPS mõõdistamise vaid kindelpunktidest mõõdistamiskäigu toomise andmete alusel, ei saagi

üldjuhul teist tulemust esineda, sest käigu pikkus võib tiheasustusalal olla isegi kuni 3 km. 2003.

a. mõõdistamine käiguga nähtub Maa-ameti kirja punktist 17.

Lisaks Maa-ameti kohtule antud vastuses esitatud märkusele märgivad vastustaja ja kolmas

isik, et antud juhul puudub teave selle kohta, kui palju asus mõõdistamisobjekt GPS

baasjaamast kaugemal, mis võis mõõdistamise täpsust vähendada 0,5 mm -1 km kohta.

Maa-amet on õigesti viidanud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise

kontrollimise korra § 10 lõikele, mille 1 kohaselt kasutakse maaüksuse piiride mõõdistamisel

geodeetilisi mõõdistamisviise, mis tagavad piiripunkti koordinaatide määramise täpsuse

geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes tiheasustusega aladel ±0,10 m. Seega ei ole tiheasustusalas

käiguga mõõdistamisel piirimärgi paiknemine kuni 10 cm ühele või teisele poole tegelikust

(GPS-ga leitud) koordinaadist viga, vaid õiguslikult lubatud hälve.

Ärahoidmaks Kasevälja tee 9a maaüksuse piirimärkide ehitustegevuse käigus kaotsi minekut

eemaldas kolmas isik need ehitustegevuse eelselt. Ehitustegevuse kavandamisel tegutses

kolmas isik teadmisega, et veetöötlusjaam jääb Kasevälja tee 9a maaüksusele.

Kuivõrd vaidlusaluse hoone paiknemine üle Kasevälja tee 9a piiri mahub õiguslikult lubatud

eksimuse piiridesse ja kuivõrd kolmas isik on rajanud veetöötlusjaama välisseinad heauskselt

Kasevälja tee 9a krundile, puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja väljastatud kasutusloa

tühistamiseks ning ehitusloa õigusvastaseks tunnistamiseks.

Mõõtmistulemustest selgunud hoone välispiiride ulatumine kaebaja kinnistule 1 cm kuni 7 cm

ulatuses ei kitsenda kaebaja õigusi ebamõistlikult. Kaebaja kinnistu näol on tegemist

sotsiaalmaa sihtotstarbega metsamaaga, kus kaebaja võib jätkuvalt jalutada. Kaebaja ei ole välja

toonud, et ta kasutas või soovib kasutada oma kinnistut neil vähestel mõõtmisvea

ruutsentimeetritel, millele ulatub avalikes huvides (ka kaebaja enda huvides) tegutsev

veetöötlusjaam, mingisuguseks hädavajalikuks muuks tegevuseks.

Kaebajal on soovi korral võimalik kaitsta enda omandit tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja ja

kolmas isik teavitavad, et nende ja kaebaja osalusel toimub Kasevälja tee 9 kinnisasjaga

seonduv kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-15-17870. Kaebaja on nimetatud asjas esitanud

avalduse Kasevälja tee 9 asuva kinnisasja kasutamise eest tasu kindlaksmääramiseks, kus

taotleb kolmandalt isikult Kasevälja tee 9 kinnisasja kasutamise ja kinnisasja väärtuse

vähenemise eest hüvitist kogusummas 88 878,31 eurot.

11.15. Vastustaja ja kolmas isik paluvad kaebajalt välja mõista kolmanda isiku kasuks tema

poolt kantud menetluskulud kokku summas 7474,98 eurot õigusabikulu ja 30 eurot riigilõiv

vastavalt menetluskulude nimekirjale (III tl 94-116).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 "Ehitusloa

andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse

tuvastamist ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi

külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)"

tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuses tuvastamist.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et kaebus tuleb

rahuldada ja põhjendab seda järgmiselt.

13. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kaebaja omandis on Kasevälja tee 9 kinnistu, mis

vastavalt sihtotstarbele on sotsiaalmaa. OÜ Strantum omandis on Kasevälja tee 9a kinnistu

(registriosa nr 8604702, katastritunnus 19801:001:1241), mis on täielikult ümbritsetud

kaebajale kuuluva Kasevälja tee 9 kinnisasjaga. Seega on kaebaja Kasevälja tee 9a kinnisasja

kinnistu piirinaaber.

14. Kohus loeb tuvastatuks, et käesolevas asjas vaidlustatuks otsuseks on 08.07.2013 kuupäeva

kandev Harku Vallavalitsuse otsus nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

veetöötlusjaama ehitamiseks“ (I tl 143-144), mille on nähtuvalt digitaalallkirja kinnituslehest

(I tl 145) allkirjastanud ehituslubade väljastamise komisjoni esimees Erik Sandla 16.08.2013 ja

allkirjastatud faili nimeks on digitaalallkirjade kinnituslehel „OTS 08.08.13 Suurupi Kasevälja

tee 9a veetöötlusjaama püst.rtf“. Kohus märgib, et kuna menetlusosalised on ise otsuse

kuupäevana märkinud 08.08.2013 ja sellise kuupäevaga on ka otsus nr 181 märgitud

ehitisregistris Harku Vallavalitsuse 15.08.2013 ehitusloa nr 16967 lisana ning menetlusosalised

ei ole väitnud, et kohtutoimikus olev otsus nr 181 ei oleks õige dokument, loeb kohus selle

otsuse kohtutoimikus oleva versiooni otsuseks, mille üle käib vaidlus.

15. Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaidlustatud ehitus- ja kasutusloa

väljastamise ajal kehtis nii Kasevälja 9 kui Kasevälja 9a krundi suhtes 29.05.2003 aastal Harku

Vallavolikogu otsusega nr 41 kehtestatud detailplaneering (Suurupi külas Kasevälja elurajooni

(endine Kasemetsa maaüksus) detailplaneering) (I tl 76), mille hoonestustingimuste (I tl 126)

kohaselt on Kasevälja tee 9a kinnistule lubatud ehitada üks ühekorruseline hoone (puurkaev)

suurima kõrgusega 3,5 m, suletud brutopinnaga 30 m² ning ehitusaluse pinnaga 80 m² ning

krundi lubatud täisehituse % oli 40%. Vaidlust ei ole, et enne ehitusloa väljastamist krundil

asunud vana puurkaevu hoone vastas nendele tingimustele.

16. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaidlustatud ehitusloaga andis Harku Vallavalitsus

08.08.2013 otsusega nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

veetöötlusjaama ehitamiseks“. Nähtuvalt otsusest on koos ehitusloa taotlusega esitatutud Harku

Vallavalitsuse 25.10.2011 korraldusega nr 984 välja antud projekteerimistingimuste alusel

koostatud ehitusprojekt. Ehitisregistrisse lisatud andmetest nähtub, et ehitusluba on antud 1-

korruselisele ehitise, mille ehitisealune pind on 144,2 m2 (pikkus 14,4 ja laius 9,9m) suletud

netopind 122 m2, kõrgus 4,9 m ja maht 516 m3 ehitamiseks.

17. Vaidlust ei ole, et 19.11.2013 esitas OÜ Strantum Kasevälja tee 9a Suurupi

detailplaneeringu algatamise taotluse (II tl 32-36), mille koostamise eesmärk on Olemasoleva

detailplaneeringu muutmine Kasevälja veetöötlusjaama rajamiseks vastavalt OÜ Augur poolt

koostatud projektile (töö nr 1202/1; 08.2012) ja Harku Vallavalitsuse poolt 15.08.2013

väljastatud ehitusloale nr 16967. Algatatava detailplaneeringuga taotletakse õigust krundile ühe

1-korruselise hoone, mille ehitisealune pind oleks 144.2 m2, kasulik pind (suletud pind) 122 m2

ja hoone maht 516 m2 ja kõrgus 4,9 m ehitamiseks.

18. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuigi 2013 aasta lõpus esitati OÜ Strantum poolt

detailplaneeringu algatamise taotlus, ei ole selle alusel Kasevälja 9a , Suurupi kinnistule uut

detailplaneeringut kehtestatud. Kohtule teadaolevalt on Harku Vallavolikogu oma 19.12.2013

otsusega nr 157 (II tl 75) algatanud Suurupi külas Kasevälja tee 9a maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu, kuid seda ei ole tänaseks kehtestatud ehk nii ehitusloa, kui ka kasutusloa

väljastamise ajal kehtis 2003 aastal vastu võetud detailplaneering. Otsuse nr 157 seletavas osas

on Harku Vallavolikogu muuhulgas märkinud: „…On ilmnenud, et vajaliku suurusega

tootmishoone rajamist ei ole ca 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ette näinud ning

selle tarbeks on vajalik Kasevälja tee 9a maaüksuse osas viia läbi uus detailplaneeringu

koostamise protsess, mille raames selgitatakse välja võimalused rajada olemasolevale

tootmismaa sihtotstarbega maaüksusele vajaliku suurusega pumplahoone ja veetöötlusjaam.“.

Sama otsuse resolutiivosa punktis 2 on märgitud järgmist: “2. Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on selgitada välja võimalused, suurendada olemasolevale pumplahoonele

maksimaalselt määratud ehitusõigust ehitusaluse pinna osas.“.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tõendatud on kaebaja väide, et nii väljastatud ehitusluba

kui ka Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsusega nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas,

Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" väljastatud

kasutusluba on lubatud hoonestustingimuste osas oluliselt vastuolus nende väljastamise ajal

kehtinud detailplaneeringuga määratud hoonestustingimustega.

Kohus märgib, et vastavalt ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 tuli

ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele

nõuetele

või

ehitusprojekti

koostamise

lähteandmetele,

sealhulgas

kehtestatud

detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Nimetatud sätte sõnastusest võib üheselt

järeldada, et kehtiva detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusõiguse andev ehitusluba on

õigusvastane. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on üheselt tuvastatud, et materiaalõiguslikult

on vaidlustatud ehitusluba, isegi kui asuda seisukohale, et sellega anti õigus ehitamiseks ainult

Kasevälja 9a krundile, õigusvastane.

Kohus peab vajalikuks märkida, et lisaks detailplaneeringule, on ehitusluba vastuolus ka selle

väljaandmiseks eraldi Harku Vallavalitsuse poolt 15.03.2011 vastu võetud korralduse nr 242

„Projekteerimistingimuste määramine Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi küla ühisvee- ja

kanalisatsiooni süsteemi ehitusprojekti koostamiseks“ punktis 2 ettenähtud kohustusele võtta

projekteerimisel aluseks muuhulgas ka „…piirkonnas kehtivad detailplaneeringud…“. (II tl

100).

19. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole kohtu arusaamisel sisulist vaidlust ka asjaolu üle,

et kaebajat ei kaasatud vaidlustatud ehitusloa menetlusse ja kaebaja sai selle olemasolust teada

alles pärast selle väljaandmist. Kohus märgib, et arvestades kavandatud ehitise suurust ja selle

ilmselget vastuolu kehtiva detailplaneeringuga ning asjaolu, et krunt, millele ehitist kavandati

asub on täielikult ümbritsetud kaebaja krundist, ei saa olla kahtlust, et kaebaja oleks tulnud

kaasata ehitusloa andmise menetlusse. Kohus märgib, et kaasamine haldusmenetlusse tähendab

eelkõige isikule menetlusega seotud tõepäraase informatsiooni edastamist ja menetluse aluseks

olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist ning isikule oma seisukoha avaldamiseks

võimaluse andmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja midagi sellist

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras teinud ei ole.

20. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole sisuliselt võimalik vaielda ka asjaolu üle, et

õigusvastase ehitusloa alusel väljastatud kasutusluba on õigusvastane. Nähtuvalt 23.05.2014

Harku Vallavalitsuse poolt väljastatud kasutusloast nr 21342 ja sellele lisatud ehitise

120683760 andmetest (II tl 96-97), on kasutusluba antud välja Kasevälja tee 9a, Suurupi

asuvale ühekorruselisele ehitisele, mille ehitusalune pind on 144,2 m2, kõrgus 4,9 m ja maht

425 m3. Kohus on seisukohal, et Harku Vallavalitsus pidi olema kasutusloa väljastamise ajal

teadlik, et nimetatud ehitis on püstitatud vastuolus kehtiva detailplaneeringu nõuetega, sest

19.12.2013 oli vallavolikogu algatanud Kasevälja tee 9a Suurupi osas detailplaneeringu, mille

üheks põhjuseks oli kehtiva detailplaneeringuga antud ehitusõiguse mittepiisavus uue

kavandatava puurkaev pumbajaama hoone osas.

21. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud valminud

ehitise õigusvastasus ka selles osas, et see asub vähemalt osaliselt kaebaja kinnistul. Kohus

leiab, et nähtuvalt Maa-ameti poolt kohtule esitatud Arvamusest (III tl 82-87) asub ehitise

betoonpandus (erinevates osades 0,12,-0,78 m) ja varikatus (kuni 0,74 m) ilmselgelt üle

katastriüksuse piiri kaebajale kuuluvale kinnisasjale või selle kohale. Samuti ulatuvad üle

katastriüksuse piiride hoone kirde ja loodenurgad, kuigi nende puhul jääb üle piiri ulatuv osa

mõõdistusvea piiresse ja võib olla ka põhjustatud asjaolust, et hoone ehitamisel arvestati

piirimärkide, mis ei asu tavaliselt täpselt koordinaatidele vastavas asukohas, asukohaga, mis

võib seletada nii väikest kõrvalekallet.

22. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse puhul on vastustaja tõstatanud küsimuse kaebeõigusest

leides, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste

rikkumine. Vastustaja leiab, et ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamine ainult nende

õigusvastasuse põhjendusel ei ole lubatud.

23. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamine ainult nende

õigusvastasusele tuginedes ei ole halduskohtus lubatud. Samas ei nõustu kohus vastustajaga

selles, et kaebaja ei ole suutnud ära näidata oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus märgib

oma seisukoha põhjendamisel kõigepealt ära, et kaebaja on kogu menetluse olnud seisukohal,

et vaidlustatud haldusaktid on formaalselt õigusvastased, sest need rikuvad tema omandiõigust

seadustades õigusliku aluseta tema kinnistule ehitatud ehitise. Kohus leidis kohtuotsuse punktis

21, et käesolevas asjas on tuvastatud püstitatud ehitise betoonpanduse asumine kaebaja

kinnistul ja varikatuse ulatumine kaebaja kinnistu kohale. Kummalgi juhul ei ole kaebaja oma

kinnistu kasutamiseks sellisel kujul nõusolekut andnud ehk rikutud on tema omandiõigust.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oleks tulnud piirinaabrina kaasata

haldusmenetlusse vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel. Õigus olla kaasatud tema huvisid

puudutavasse haldusmenetlusse ja avaldada selle osas arvamust on üks põhilisemaid isikutele

kuuluvaid subjektiivseid õigusi haldusmenetluses ja selle rikkumisel on isikul õigus kohtulikule

kaitsele. Kohus märgib siinkohal, et isegi juhul, kui asuda sarnaselt vastustajale seisukohale, et

selle menetlusliku õiguse rikkumine ei saanud kaasa tuua haldusakti tühistamist tulenevalt

HMS § 58 regulatsioonist, ei tähenda see seda, et kaebajal puuduks subjektiivne õigus, mille

alusel tal oleks võimalik kohtusse pöörduda. Just HMS § 58 rakendamiseks vajalike eelduste ja

asjaolude väljaselgitamine ongi sellisel juhul kohtuliku menetluse ükspõhiküsimusi haldusakti

õiguspärasuse kontrollimisel.

24. Kohus märgib, et ei nõustu ka sellega, et on ilmselge, et ehitusloaga lubatud ja kasutusloa

saanud ehitis ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna asub naaberkrundil ja

kaebaja maa sihtotstarbeks on sotsiaalmaa. Kohus märgib, et terve mõistusega inimesel ei saa

kohtu arvates olla kahtlust, et ainuüksi seni krundil asunud pumplahoone ja uue hoone

gabariitide erinevusest tulenevalt on nende visuaalne mõju naaberkrundilt vaadates kordades

erinev. Kuna tegemist on sisuliselt metsaala (metsatuka) keskel asuva ehitisega, mõjutab selle

suurus otseselt keskkonna tajumist ja võimalust nautida võimalikult väikese häiringuga

looduslikku keskkonda. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringuga määratud krundi

täisehitamise protsent ja sellele lubatud hoone maksimumkõrgus on kaheldamatult suunatud ka

sellise naabri poolt kasutatava hüve kaitseks.

Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole ta tulenevat kaebajale kuuluva maa sihtotstarbest ja

sellele sisuliselt ehitusõiguse puudumisest tulenevalt veendunud, et detailplaneeringuga

mittekooskõlas oleva ehitise püstitamine krundi sees asuvale naaberkrundile mõjutaks oluliselt

sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistu hinda, kuid kohus ei saa seda ka täielikult välistada. Kohus

on pärast krundil teostatud vaatlust seisukohal, et uusehitise visuaalne mõju on tuntav ja isegi

kui see ei mõjuta oluliselt kaebaja kinnistu turuhinda, mõjutab see oluliselt kaebaja võimalust

nautida oma kinnistul, arvestades nii kinnistu, kui ka ehitise mõõtmeid, looduskeskkonda.

Kohus on seisukohal, et kehtivas detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse piirangud

Kasevälja tee 9a krundil olid vähemalt osaliselt suunatud kaebaja vastava huvi kaitseks. Sellise

huvi olemasolu õiguslikuks põhjenduseks on muuhulgas ka kaebaja krundi sihtotstarve

sotsiaalmaana. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on käesoleval juhul kaebeõigus.

25. Kuna kohtupraktikast tulenevalt on ehitusluba pärast ehitusõiguse realiseerimist ja

kasutusloa väljastamist kehtivuse kaotanud, on kohtul võimalik tuvastada ainult selle

õigusvastasus, mida kohus on sisuliselt eelnevalt ka juba teinud. Selles osas tuleb kaebus

rahuldada ja kohus tuvastab Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine

Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasuse.

26. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad õiguslikud alused ka Harku Vallavalitsuse

23.05.2014 otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud

veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamiseks. Samas on kohus

seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvesse võtta vastustaja ja kolmanda seisukohta, et

tegemist on suurt avalikku huvi ja tähtsust omava hoonega. Arvestades seda asjaolu ja asjaolu,

et kaebaja kaebus on esitatud eelkõige mitte eesmärgiga valminud veetöötlusjaama

lammutamiseks, vaid ebaseadusliku tegevusega seotud kahju kompenseerimiseks, ning

täiendavalt asjaolu, et algatatud on ka detailplaneering tekkinud olukorra õiguslikuks

korrastamiseks, peab kohus võimalikuks ja mõistlikuks käesoleval juhul rahuldada kaebuse

alternatiivne nõue kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus rahuldab selles osas

kaebuse ja tuvastab vaidlustatud kasutusloa õigusvastasuse.

27. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

tegi käesolevas kohtuasjas otsuse kaebaja kasuks ja põhjendatud menetluskulud tuleb

käesoleval juhul välja mõista vastustajalt.

Kaebaja ei ole käesolevas asja tähtaegselt menetluskulude hüvitamise taotlust ja ta

menetluskulud jäävad ta enda kanda. Kolmas isik esines käesolevas asjas vastustaja poolel ja

ta menetluskulud jäävad ta enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik