Legislator Case Law & Legislation
1-08-7235/3 AI generated

1-08-7235/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-08-7235/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Jõgeva arestimajas RESOLUTSIOON kriminaalasjas nr 1-08-7235 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 (üksteist)

Legislator headnote

AI generated

1-08-7235/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada P.T kinnipidamisest, s.o 23. jaanuarist 2009.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-7235

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05 veebruar 2009 a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-08-7235 Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne P.T kohta Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu P.T

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Jõgeva arestimajas RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele P.T-le Tartu Maakohtu 28.05.2008.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-08-7235 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 (üksteist)

kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada P.T kinnipidamisest, s.o 23. jaanuarist 2009.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK P.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.05.2008.a otsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.03.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-3181 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel

2 (2)

kohustati P.T üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas Tähe 4-27 Jõgeva linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati P.T katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.06.2008.a.

02.12.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande P.T kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab P.T kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei täida talle kohtu poolt pandud kontrollnõuet ilumuda registreerimisele. 26.11.2008.a seisuga on P.T sooritanud üldkasulikku tööd 54 tunni ulatuses.

18.12.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, kohtukutse tagastati 23.12.2008.a postiasutusest märkusega „tagasi hoiuaja möödumisel“. Kutse 21.01.2009.a kohtuistungile sai süüdimõistetu isiklikult kätte 08.01.2009.a (kohtukordniku vahendusel) ja 13.01.2009.a

(postiasutuse vahendusel). Kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest P.T kohtule ei teatanud. Kriminaalhooldaja ja prokurör taotlesid

P.T tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Kohus tegi määruse P.T suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise kohta ning kuulutas ta tagaotsitavaks. P.T peeti kinni 23.01.2009.a.

05.02.2009.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et üldkasulikku tööd on tehtud 54 tundi.

Tööd käis tegemas 2008.a maist augustini, tehes värvimistöid, hokiväljaku puhastamist ja muid töid. Pärast enam tööle ei läinud, kuna süüdimõistetu arvates kasutas tööandja teda orjana, kriminaalhooldajale P.T sellest aga ei teatanud. Üldkasuliku töö poolelijätmise põhjuseks oli süüdimõistetu sõnul ka see, et ta ei viitsinud ja sõpradega oli vaja ringi käia. Registreerimiskohustust ei täitnud mõnikord seetõttu, et oli haige või hoidis õe last.

Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil karistuse täitmisele pööramist, prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust.

Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. P.T on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti ei ole ta katseajal täitnud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et P.T suhtus vastutustundetult talle korduvalt antud võimalustesse. Ühtegi arvestatavat põhjust üldkasuliku töö tegemata jätmiseks või kontrollnõuete mittetäitmiseks, tal esitada ei olnud. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega on Tartu Maakohtu 28.05.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-7235 mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud 3 päeva vangistust ja see tuleb pöörata täitmisele. Vangistuse algust tuleb arvestada ajast, mil P.T kinni peeti.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 427, § 431, § 432.

Kohtunik: