1-16-4833/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-4833 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4833 (16274000077) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Häli Altmets Kriminaalasi R.J süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) 422 avalikul kohtuistungil § järgi kokkuleppemenetluses 20. juunil 2016.a. (kokkuleppemenetluseks läinud üle üldmenetlusest) Prokurör

Svetlana Maripuu

Süüdistatav

R.J, ik. XXX Kaitsja Kohtueelses ja kohtu eelmenetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sulev Raudsepp, kokkuleppemenetluses asja arutamisele kohtuistungil kaitsjat ei taotlenud RESOLUTSIOON

1. R.J kuriteos 422 lg 1 Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus

üks (1) aasta kuus (6) kuud.

2. R.J KarS § 73 alusel jätta ’ile mõistetud vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aasta t.

3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 22. juunist 2016.a.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui R.J ei

pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

Kriminaalasi nr 1-16-4833 2

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada

liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. -

4. R.J lt lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ’i ära mootorsõiduki

juhtimise õigus neljaks (4 , lle kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse ) kuuks mi jõustumisest.

4.1. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse

Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

4.2. R.J on kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

5. R.J suhtes

tõkendit ei ole kohaldatud.

6. R.J riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista ’ilt

- sundraha 645,00 rot; eu

- EKEI isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84,00 eurot;

- kaitsjatasust osaliselt 45,00 eurot. kokku menetluskulu kokku 774 ( ) eurot. seitsesada seitsekümmend neli

Väljamõistetud menetluskulu tuleb R.J tasuda igakuiste osamaksetena

kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus 64,50 eurot. Igakuine makse tuleb

teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30. juuliks 2016.a.

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada R.J osaliselt summas 259 eurot arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

R.J menetluskulud tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja Tolliameti a/a

nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355

Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on

märkida maksekorraldusele viitenumber Selgituseks märkida:

„99916700047989“. menetluskulu, R.J, kr asi 1-16-4833.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub

temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest või uu

kohtuotsusega . Kui m ei ole tasutud määratud korras enetluskulu või rahaline karistus

seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse

kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Kriminaalasi nr 1-16-4833 3 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja

arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest

eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja

15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

R.J-i süüdistatakse selles, et tema 13.03.2016.a kella 02.24 ajal, juhtides

Kuressaare linnas Kalda puiesteel mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX XXXXXX

sõidukiirusega ca 70 80 km/h, ületas linnas lubatud sõidukiirust 50 km/h, millega rikkus - liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel

teel 50 kilomeetrit tunnis, ja jättes arvestamata oma lühiajalist sõidukogemust (esmane juhiluba väljastatud 13.08.2015), valis teeoludele mittevastava sõidukiiruse, s.o 70-80 km/h, millega rikkus liiklusseaduse § 50 lg 1 nõudeid: Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust ja lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ja juht

peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;

mille tagajärjel kaotas auto kurvis juhitavuse, kaldus teelt välja vastassuunavööndisse ja põrkas vasakpoolse esiosaga vastu teeäärset puud. Sõidutades kaasreisi , kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, rikkus jat K.K-d

R.J liiklusseaduse § 33 lg 2 p 6 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne sõidu

alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud.

Juhi R.J-i poolt liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjel toimunud auto teelt

väljasõidu ja teeäärse puuga kokkupõrke tagajärjel sai autos juhi kõrval parempoolsel

esiistmel istunud kaasreisija K.K isiku ekspertiisiakti nr kohaselt XXXXXXXXXXX järgmised tervisekahjustused: teadvusehäire – peaajuvapustus (Glasgow koomaskaalal kokku

3 palli) koos traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga paremal kiiru-

kuklapiirkonnas, vasaku silmakoopa ja põskkoopa eesseina murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel, põrutushaav vasakul kulmul, limaskestarebend vasakus

suunurgas, parempoolse 1. ja 2. roide murd ja vasakpoolse 2. roide murd ning nahamarrastused vasakul pool kehat

üvel.

Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused (peaajukahjustus teadvusehäirega) eluohtlikud.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui

sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske terviskahjustus, pani R.J toime

KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-16-4833 4

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus R.J-ile : KarS kuriteo § 422 lg 1 ettenähtud toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta

kuus (6) kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2)

aastat. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja

5 ei tulene teisiti. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks (4) kuuks.

Süüdistatav R.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kannatanuga saavad

hästi läbi ja kannatanul tema vastu nõudmised puuduvad. Palub vastavalt

karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe

aasta jooksul, võimalusel vabastada kasvõi osaliseltki menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus Kriminaalmenetluse leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul R.J’i süüdi . Kohus tunnistab

kuriteos KarS

§ järgi ning mõistab temale 422 lg1 kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 422 lg1 KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel sanktsiooni piiresse.

kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.J ’i

karistus

, karistust raskendavad t kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus asjaolud puuduvad. XXXX koolis. R.J on varem kriminaalkorras R.J õpib

karistamata isik. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut,

leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbeks ja peab võimalikuks R.J-i suhtes KarS § s 73 sätestatu kohaldamist. - Kannatanu K. K

on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatava . Kannatanul vastu materiaalsed nõudmised puuduvad. Tõkendei ole kohaldatud.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg e 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral -l menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- . Sundraha Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev

kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis

vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kurite on II gu

raskusastme kurite (KarS 4 lg 3). Sundraha 9, 179 gu § suuruseks KrMS § 175 lg1 p

kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga

alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot. Ekspertiisitasu. KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele;

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. riigi õigusabi

R.J-ile korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestatud kohtueelses menetluses tasu

ning kohtulikus eelmenetluses tasu ja kulu kokku 304,00 eurot. R.J esitas

kohtuistungil taotluse osaliseks vabastamiseks menetluskulu tasumisest. R.J on õpilane, iseseisev sissetulek puudub täielikult. Kohus leiab, et esinevad KrMS § 180 lg3 ja

180 lg1 p11

nimetatud asjaolud osaliseks kaitsjatasu tasumisest süüdistatava

Kriminaalasi nr 1-16-4833 5

vabastamiseks.

vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus karistuskokkuleppele menetluskulu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kuuluva tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik