3-16-1090/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1090 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus C.M.N. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 1. juuni 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus C.M. N. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja C.M. N. esindaja v.adv Mari Männiko Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON

1. Jätta C.M. N. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 1. juuni 2016. a määrus muutmata.

2. Määrata vandeadvokaat Mari Männikole haldusasjas nr 3-16-1090 riigi õigusabi osutamise eest õigusabi tasu koos käibemaksuga kolmsada kuuskümmend (360) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.M. N. saabus 25. mail 2016 kell 03.10 Vene Föderatsioonist liinibussiga Narva piiripunkti, kus esitas piiriületuseks Kameruni Vabariigi passi nr 0074439 ja Norra Kuningriigi elamisloa kaardi nr N10129751. Norra Kuningriigi elamisloa kaart osutus võltsituks. Politseija Piirivalveamet (PPA) pidas isiku 48 tunniks kinni.

2. 25. mail 2016 tegi PPA määruskaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1035266591 Eestist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 25. mail 2016 ja kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks.

3. 30. mail 2016 esitas C.M. N. Tartu Halduskohtule avalduse, milles isik väljendas soovi saada varjupaika. Isiku väitel on tema elu kodumaal ohus, kuna teda ähvardab tappa kuritegelik jõuk.

4. 31. mail 2016 võttis PPA isikult vastu rahvusvahelise kaitse taotluse nr 7001610120.

5. 31. mail 2016 esitas PPA Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus anda nõusoleku C.M. N. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on esitatud VRKS § 361 lg 2 p-de

4 ja 5 alusel PPA leidis, et rahvusvahelise kaitse taotlus on ilmselgelt esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik ei esitanud Eestisse saabumisel koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid püüdis siseneda Eestisse võltsitud Norra Kuningriigi elamisloaga. Lähtudes isiku reisiteekonnast ja sellest, kuidas isik veetis aega Venemaal, ei ole isiku selgitused usutavad. Tõenäoliselt soovis isik minna Eestist edasi. Isik tuli Euroopasse koos suurema grupiga, kellel kõigil olid võltsitud Norra elamisloakaardid. Osa grupist peeti kinni Lätis. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ei pruugi viibida Eestis rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute lõpuni, esineb oht tema põgenemiseks. Vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus ja ei tagaks menetlust. Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne.

6. 1. juunil 2016 toimunud kohtuistungil selgitas C.M. N. , et ta teatas politseile juba 25. mail 2016, et ta palub varjupaika, kuid politsei seda taotlust vastu ei võtnud. Ta soovib rahumeelselt elada ja sellepärast tuli Eestisse. Mingeid sidemeid tal Eestiga ei ole. Ta soovib asuda Eestis tööle. Ta on töötanud turvamehena ja fitnesstreenerina. Ta palub ennast mitte kinni pidada, kuna see mõjub tema tervisele halvasti.

7. Tartu Halduskohus 1. juuni 2016. a määrusega rahuldas PPA taotluse ja andis loa C.M. N. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 1. juunist 2016 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kaheks kuuks. Halduskohus leidis, et alused C.M. N. kinnipidamiseks on olemas. Isiku passist nähtub, et ta viibis

16. maist 2016 kuni 25. maini 2016 Vene Föderatsioonis, kuid isik ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Ka Eestis esitas isik taotluse alles pärast seda, kui talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isiku vastupidised väited ei ole tõendatud. See annab alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 1 p 5). Isik kasutas Eestisse sisenemiseks võltsitud dokumenti. Kõigi eeltoodud asjaolude põhjal ei saa halduskohtu hinnangul isiku selgitustesse, sh rahvusvahelise kaitse taotlemisel antud andmetesse suhtuda täie usaldusega. Isiku taotlus ja selle põhjendatus vajab kontrollimist. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Isiku plaanid edasise tegevuse kohta ei ole eluliselt usutavad. Seetõttu ei pruugi isik viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni ja tema puhul esineb põgenemise oht (VRKS § 361 lg 1 p 4). Halduskohus märkis, et VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed, sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas, registreerida ennast regulaarselt PPA-s ja teavitada PPA-d elukohast eemal viibimisest, ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad. PPA hinnangul tuleneb isiku reisiteekonnast ja Eestisse saabumise asjaoludest, et isik soovis läbi Eesti edasi liikuda talle sobivasse riiki. Halduskohtu hinnangul ei ole isiku vastupidised väited veenvad. Isiku senine käitumine ei anna alust arvata, et isik käitub tulevikus õiguskuulekalt, sh järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Isiku puhul esinevat põgenemise ohtu saab efektiivselt ära hoida ainult isiku kinnipidamisega. Halduskohus leidis, et eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist, rahvusvahelise kaitse taotluse nõuetekohast läbivaatamist ja selle rahuldamata jätmise korral isiku väljasaatmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. C.M. N. esitas 1. juunil 2016 hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 1. juuni 2016. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata PPA taotlus saada halduskohtult luba C.M. N. kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks; määrata C.M. N. elama varjupaigataotlejate majutuskeskusesse ning esialgse õiguskaitse korras peatada

lahkumisettekirjutuse nr 1035266591 täitmine kuni rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsuse tegemiseni.

9. C.M. N. heidab halduskohtule ette, et kohus ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist kaalunud, vaid on üksnes konstateerinud, et need ei pruugi olla tõhusad. C.M. N. puhul ei ole tõendatud, et ta kavatseb põgeneda. Isik väitis kohtuistungil, et avaldas pärast Eestisse sisenemist soovi esitada varjupaigataotlus. Dokumentide menetlemise järjekord ei sõltunud temast. Politsei vormistas kõigepealt lahkumisettekirjutuse ning alles siis võttis vastu kaebaja varjupaigataotluse. Tegemist oli täitevvõimuesindaja otsusega, millises järjekorras ta menetlustoiminguid teeb ning seda ei saa ühelgi juhul pidada tõendiks selle kohta, et kaebaja esitas varjupaigataotluse sooviga vältida Eestist väljasaatmist.

10. C.M. N. hinnangul ei ole halduskohus põhjendatud kahtluse, et kaebaja soovib Eestist põgeneda, olemasolu motiveerinud. Isik oma käitumisega ei anna alust põhjendatud kahtluseks selle kohta, et ta ei täida muid järelevalvemeetmeid. Tal on olemas isikut tõendav dokument, tema isikusamasus on selle järgi tuvastatud ning puuduvad andmed, et ta oleks varasemalt asukohariigis karistatud. Määrusest ei nähtu, milles seisneb põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (vt Riigikohtu

29. jaanuari 2015. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-52-14).

11. C.M. N. leiab, et vabaduse võtmine on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5 lg 1 punkti f alusel põhjendatud üksnes seni, kuni tehakse isiku väljasaatmiseks vajalikke eeltoiminguid. Antud juhul on kaebaja esitanud varjupaigataotluse, mille lahendamise menetlemisel ei ole tema kinnipidamine põhjendatud.

12. Tartu Halduskohus jättis 10. juuni 2016. a määrusega C.M. N. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

13. Vastuses määruskaebusele palub PPA jätta esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu

1. juuni 2016. a määruse peale rahuldamata.

14. Vastustaja hinnangul on halduskohus õigesti hinnanud PPA taotluses esitanud asjaolusid, mis oma kogumis tõendavad kinnipidamise aluse olemasolu. Isiku kohtuistungil esitatud väide, et ta avaldas viivitamatult soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, ei saa olla tõene, kuna piiriületuseks esitas isik võltsitud Norra Kuningriigi elamisloakaardi ning isiku seletustest ilmneb, et isik soovis liikuda hoopis Soome või Norra mitte aga esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eesti Vabariigis.

15. PPA leiab, et halduskohus on kohaldanud VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p 5 õigesti tuvastades isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste esinemise ja kinnipidamise kooskõla lg-s 1 nimetatud põhimõtetega. Halduskohtu määruses on väljatoodud põhjendused isiku kinnipidamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.

16. PPA on seisukohal, et C.M. N. puhul esineb rahvusvahelise kaitse menetluse kuritarvitamise oht. Antud juhul ei ole tema suhtes VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest esineb põgenemisoht. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. C.M. N. heidab halduskohtule ette, et kohus ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist kaalunud, vaid on üksnes konstateerinud, et need ei pruugi olla tõhusad. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht.

19. C.M. N. hinnangul ei ole tõendatud, et ta kavatseb põgeneda. Lisaks ei ole halduskohus põhjendatud kahtluse olemasolu motiveerinud. Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (3-3-1-52-14, p 14). Halduskohus on põgenemise ohtu määruses põhjendanud sellega, et isiku reisiteekonnast ja Eestisse saabumise asjaoludest tuleneb, et isik soovis läbi Eesti edasi liikuda talle sobivasse riiki. C.M. N. kasutas Eestisse sisenemiseks võltsitud elamisluba ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Määruskaebuse esitaja väited koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Ainuüksi võltsitud dokumendiga riiki sisenemise katse muudab määruskaebuse esitaja väited eluliselt ebausutavaks ja selline käitumine viitab selgelt soovile siseneda Eesti Vabariiki selleks, et liikuda edasi määruskaebuse esitajale sobivasse riiki. Lisaks eelnevale puuduvad C.M. N. l Eestiga igasugused sidemed. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas on täiesti kohane kahtlus, et isik võib varjupaiga taotluse menetlemise ajal Eestist lahkuda.

20. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks sama seaduse § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Taotlusest nähtuvalt tegi esindaja seoses käesoleva haldusasjaga toiminguid 9. juunil 2016 ning seega kehtis sel ajal Eesti Advokatuuri juhatuse

15. septembri 2015. a otsusega muudetud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord". Korra punkti 41 kohaselt määrab isiku esindamisel halduskohtumenetluses, kohus riigi õigusabi tasu kindlaks korra Lisas toodud alustel ja korras. Lisa punkti 9 järgi on isiku esindaja tasu esindamisel halduskohtumenetluses 36 eurot iga poole tunni kohta.

21. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Taotluse kohaselt on taotletava tasu suurus 360 eurot (sh käibemaks

60 eurot). Taotlusest nähtuvalt on esindajal riigi õigusabi osutamisel kulunud materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks Tartu Halduskohtu 1. juuni 2016. a määruse peale

250 minutit. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Taotluses märgitud summad vastavad eelnimetatud korra sätetele ning on arvestades riigi õigusabi osutamisele kulutatud aega, selle osutamiseks tehtud toiminguid ning asja olemust, põhjendatud. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb kindlaks määrata summas 300 eurot. Kuna esindaja osutas õigusabi teenust Advokaadibüroo LEXTAL kaudu, kes on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 60 eurot, seega kokku 360 eurot. Ringkonnakohus nõustub ka taotluses märgituga, et tasutaotluse tutvustamise eesmärgil kliendi külastamine ei ole mõistlik täiendav kulu. RÕS § 30 lg 1 järgi rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest selleks eraldatud rahast. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt