2-16-6177/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

22. juuni 2016

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-16-6177

M.L. hagi Suure-Jaani Vallavalitsuse ja Vastemõisa

lasteaed Päevalill vastu 120 euro nõudes

Hagihind

120 eurot

Menetlev kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

M. L. (isikukood xxx, aadress xxx, e-post: xxx)

Kostja I

Suure-Jaani Vallavalitsus (registrikood 75033448, aadress

Lembitu pst 42, Suure-Jaani, 71502, Viljandimaa, e-post:

suure-jaani@suure-jaani.ee)

Kostja I esindaja

Vallavanem Tõnu Aavasalu

Kostja II

Vastemõisa lasteaed Päevalill (registrikood 75034525,

aadress Vastemõisa küla, Suure-Jaani vald, e-post:

la.vastemoisa@suure-jaani.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi kostja II vastu läbi vaatamata.

2. Jätta hagi kostja I vastu rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Selgitused otsusele ja edasikaebamise kord

4.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on

kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning

menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära

kuulatud.

4.2. TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta

märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

4.3 TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest.

4.4 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4.5. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

1. Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud

Hageja on 18.04.2016 esitanud hagiavalduse, milles palub kohtult, et kohus nõuaks välja

lasteaialt Päevalill käskkirja, mille alusel maksti töötajatele ühekordset toetust (hagi ese).

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt soovib hageja tema kasuks lasteaialt 120 euro

väljamõistmist. Hageja leiab, et talle 2015.a. detsembris ühekordse toetuse mittemaksmine on

diskrimineeriv.

Hagiavalduse 26.04.2016 täpsustuses märgib hageja, esitades hagi nii Suure-Jaani vallavalitsuse

(kostja I) kui Vastemõisa lasteaed Päevalill (kostja II) vastu, et töötas Vastemõisa lasteaias

Päevalill kokana 9 aastat (02.01.2007-25.01.2016). Ühekordset toetust on makstud ka enne ja

2011. aastal maksti seda ka hagejale. Hageja leiab, et ka tema oleks 2015. aastal pidanud toetust

saama.

2. Kostja vastuväited

Kostja I on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja I toob välja, et ühekordset lisatasu

2015. a lõpus maksti lasteaia erinevatele töötajatele lisatööülesannete täitmise eest 2015. aastal –

perepäeva ettevalmistus, mihklilaada ettevalmistus, ürituste läbiviimine, osalemine valla

laulupäeval, õpetajate päeval laste järelvalve. Kuna hageja eelnimetatud ürituste

ettevalmistamisel ja läbiviimisel ei osalenud ega täitnud lisaülesandeid, ei määratud talle ka

lisatasu. Tõenditena on kostja I esitanud käskkirjad lisatasu maksmise kohta 28.10.2015 ja

08.12.2011 (tl 23-24) ja lisatasu saanud lasteaia töötajate J. O., L. T., T. R. ja A. L. kirjalikud

selgitused lisatasu maksmise ning täiendavate tööülesannete teostamise kohta (tl 25-26p).

1. Kohtu põhjendused

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul tuleb hagi kostja II vastu jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Vastemõisa lasteaed Päevalill pole isikuks, kes saaks olla hagimenetluses kostjaks. TsMS § 201

lg 2 näeb ette, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime

tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilõigusest ei tulene, et lasteaed oleks õigusvõimeline isik.

Haridusseaduse (HaS) § 29 lg 1 näeb ette, et haridusasutuse, sh alusharidust pakkuva koolieelse

lasteasutuse, õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus. Suure-

Jaani vallavolikogu 22. august 2006 määrusega nr 53 kehtestatud Vastemõisa lasteaia

põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on lasteasutus Suure-Jaani valla hallatav asutus. TsMS § 204 lg 1

näeb kohtule ette kohustuse kontrollida muu hulgas menetlusosaliste

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses

osaleda. TsMS § 201 lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada

tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 201 lg 2 esimese lause kohaselt

on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 7 ja 26 järgi on õigusvõime füüsilistel ja

juriidilistel isikutel. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime

seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja lg 3 kohaselt avalik-õigusliku juriidilise isiku

puhul seaduses sätestatud ajast.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on

seisukohal, et hagi kostja I suhtes tuleb jätta rahuldamata. Esitatud 28.10.2015 ja 08.12.2011

käskkirjadest (tl 23-24) nähtub, et töötajatele lisatasu maksmine on seotud täiendavate

tööülesannete täitmisega aasta lõikes. Lasteaia töötajate J. O., L. T., T. R. ja A. L. kirjalike

selgitustega (tl 25-26p) on tõendatud, et nad täitsid 2015.a lõikes ürituste ettevalmistamise ja

läbiviimisega erinevaid lisaülesanded ning said selle eest lisatasu. Kostja I vastuväidetest

nähtuvalt hageja lisaülesandeid ei täitnud ning hageja ei ole sellele asjaolule ka vastu vaielnud,

mistõttu loeb kohus selle tõendatuks. Seega puudus hagejal 2015.aastal õigus lisatasule ning hagi

tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

kohtunik