3-14-52437/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52437

Haldusasi

Mark Fjodorovi kaebus Kaitseressursside Ameti

08.07.2014. a ettekirjutuse nr 9-10.1/684 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaitseressursside Ameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mark Fjodorov

Vastustaja/apellant Kaitseressursside Amet

(KRA)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.07.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KRA kutsus 20.02.2014. a kutsega nr 92.1/2564 (tl 29-29p) kaebajat kutsealuse arstlikku

komisjoni 11.04.2014. Kutse kättetoimetamiseks kasutas KRA väljaannet Ametlikud

Teadaanded (tl 28p). Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud.

2. KRA andis 21.04.2014. a kirjaga nr 9-11/6743 (tl 30p) kaebajale võimaluse esitada

põhjendused, miks ta jättis arstlikku komisjoni ilmumata ja kasutas kirja kättetoimetamiseks

väljaannet Ametlikud Teadaanded (tl 30). Kaebaja tähtajaks põhjendusi ei esitanud.

3. KRA kohustas 08.07.2014. a ettekirjutusega nr 910.1/684 (tl 7) kaebajat ilmuma

arstlikku komisjoni 29.08.2014 ning hoiatas, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmine toob

kaasa sunniraha rakendamise ning sunniraha suurus on 50 eurot, millele lisanduvad

täitemenetluse kulud. KRA tegi ettekirjutuse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 226 lg 1 p

2 ja lg 2, § 40 lg 1 pde 4 ja 5 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-de 4, 7 ja 10

alusel.

KRA kasutas 08.07.2014. a ettekirjutuse nr 910.1/684 kättetoimetamiseks väljaannet

Ametlikud Teadeanded (tl 21).

4. Kaebaja esitas 14.10.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-3, 39-40)

KRA 08.07.2014. a ettekirjutuse nr 9-10.1/684 tühistamiseks.

Kaebaja väitis, et nimetatud ettekirjutuse olemasolust sai ta teada alles 06.10.2014

kohtutäiturilt täitmisteate saamisel, kes väljastas seejärel kaebaja nõudmisel nimetatud

ettekirjutuse 08.10.2014.

Kaebaja õpib Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja õpingud kestavad kuni 2015. a

suveni ning ajateenistuse läbimine takistab hariduse omandamist. Kaebaja hinnangul

rakendub tema suhtes KVTS § 44 lg 7.

Kaebaja kinnitas, et elab rahvastikuregistris märgitud aadressil ja on teadlik, et isikul on

kohustus hoolitseda selle eest, et rahvastikuregistrisse oleks kantud tema õiged elukoha

andmed. Samuti on kaebaja teadlik, et avalikku võimu teostavad asutused võivad saata

dokumente rahvastikuregistrisse kantud aadressile.

Kaebaja hinnangul tekitab KRA 08.07.2014. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 kaebajale vahetult

kohustusi ning seetõttu tuleb nimetatud dokument haldusorgani poolt talle allkirja vastu kätte

toimetada. Kaebaja osutab, et KRA ei ole andnud talle võimalust esitada põhjendusi, miks ta

arstliku komisjoni vastuvõtule ei ilmunud. Kaebaja sõnul ei olnud ta teadlik KRA

20.02.2014. a arstliku komisjoni kutsest nr 9-2.1/2564, komisjoni ilmumata jätmise

põhjenduste andmise võimalusest ja 08.07.2014. a ettekirjutusest nr 9-10.1/684. Nimetatud

dokumentidest sai kaebaja teada 08.10.2014, kui kohtutäitur R. Pärs edastas kaebajale

täitedokumendi. Seega ei saanud kaebaja viibida KRA 20.02.2014. a arstliku komisjoni kutses

nr 9-2.1/2564 märgitud arstliku komisjoni vastuvõtul 11.04.2014 ega KRA 08.07.2014. a

ettekirjutuses nr 9-10.1/684 märgitud arstliku komisjoni vastuvõtul 29.08.2014.

Kaebaja leidis, et täitmata on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud

eeldused dokumendi kättetoimetamiseks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kaebaja toob välja, et KRA-le oli teada ka kaebaja telefoninumber. Lisaks kasutab KRA

teadlikult Eesti Post AS teenuseid dokumentide edastamisel, olles teadlik, et postitöötaja

teostab kirjade kannet hommikusel ajal, siis aga on inimesed tööl või koolis.

5. KRA palus vastustes (tl 17-20, 48-49) jätta kaebus rahuldamata.

KRA leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest KRA 08.07.2014. a ettekirjutus

nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes Ametlikud Teadeanded 09.07.2014. Ettekirjutus tuleb

lugeda kättetoimetatuks 10.07.2014 ja sellest tähtpäevast algab ka tühistamiskaebuse

kulgemine.

Rahvastikuregistri andmetel sai kaebaja 17-aastaseks 24.09.2008. KRA teavitas 01.10.2008

kirjaga nr 9-12/08/6278 (tl 21p) kaebajat, et ta on alates 01.10.2008 võetud kutsealusena

arvele. Kiri sisaldas informatsiooni arstliku komisjoni läbimise kohustuse kohta ning selgitas

ajapikenduse andmisega seonduvat. Seega alates 01.10.2008 laienesid kaebajale kõik

kaitseväekohustuslase õigused ja kohustused olenemata sellest, kas ta sai arvele võtmise teate

kätte või mitte.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel omandas kaebaja keskhariduse 2010 ja alustas

19.08.2010 kõrghariduse omandamist. Kuna kaebaja ei ole KRA-le esitanud seoses

kõrghariduse omandamisega ajapikenduse taotlust, siis ei kohaldunud tema suhtes KVTS § 55

lg 1 ja lg 11. Ka KVTS § 44 lg 1 p 2 ja 7 ei kohaldu, sest kaebaja omandas keskhariduse 2010

ja asus samal aastal kõrgharidust omandama.

KRA-l on kohustus teatada kirjalikult arvelevõetud kutsealusele tema tervise seisundi

kontrollimiseks ja kutsesobivuse määramiseks määratud KRA-sse ilmumise aeg ja koht.

Dokumentide kättetoimetamist reguleerib KVTS § 401, mille lg 1 kohaselt KRA otsus

kutsealuse ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise kohta või muud KRA poolt

seaduse alusel kaitseväekohustuslaste osas tehtud otsused, saadetud kutsed ja teated antakse

kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse

perioodilises väljaandes. Kuna KRA arstliku komisjoni kutse sisaldab kohustust ilmuda

kindlal tähtpäeval ameti arstlikku komisjoni ja kaasa võtta eeltäidetud perearsti tõend, siis

toimetab KRA arstliku komisjoni kutse isikule kätte HMS §-des 2532 sätestatud korras. KRA

selgitab, et nad on korduvalt üritanud arstliku komisjoni kutset kaebajale kätte toimetada.

KRA saatis 15.01.2013 kaebajale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile tähitud kirjaga

15.01.2013. a arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/13/874 (tl 23p). Kutse tagastati postiasutuse

poolt 05.02.2013 märkega „Ei nõutud“ (tl 25). Seejärel saatis KRA 22.02.2013 sama kutse

kaebajale täiendavalt ka lihtkirjaga (tl 24). Kaebaja aga arstlikku komisjoni ei ilmunud.

KRA selgitab, et 01.04.2013 jõustus uus KVTS, mille § 40 lg 1 p 1 kohustab kutsealust

viivitamata teavitama KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma

kontaktandmetest ja nende muutmisest. Seega alates 01.04.2013 nägi seadusandja

kutsealusele ette kõrgendatud kohustuse oma kontaktandmete teatamiseks. Kaebaja andmeid

KRA-le teatanud ei ole.

05.07.2013 saatis KRA tähitud kirjaga kaebajale rahvastikuregistrijärgsele aadressile arstlikku

komisjoni ilmumiseks kutse nr 92.1/13/6445. Kuigi kaebaja oli 05.06.2013 muutnud

rahvastikuregistris oma elukohaandmeid, tagastati kiri postiasutuse poolt 10.07.2013 märkega

„Ei ela“. KRA tegi täiendava katse sama kutse lihtkirjaga teatavaks teha 02.09.2013 (tl

25p27). Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud.

KRA saatis 11.10.2013 menetlusdokumendi väljastusteatega kaebajale arstliku komisjoni

kutse nr 9-2.1/9901 rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Postiasutus tegi sealjuures kaks

kättetoimetamise katset, 14.10.2013 kell 9:45 ja 19.10.2013 kell 7:40 (tl 27p). Teine katse

tehti laupäeva varahommikul, kaalutlusel, et nädalavahetusel on tööl või koolis käiv kirjasaaja

suurema tõenäosusega kodus ning postisaadetis õnnestub talle isiklikult allkirja vastu kätte

toimetada. Postitöötaja jättis seejärel KRA loal saadetise postkasti. Seega pidi ka see kutse

jõudma kaebaja mõjusfääri. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud.

KRA tegi kokku 6 kättetoimetamise katset. Seejärel oli ka põhjendatud toimetada kaebajale

edaspidi dokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded (HMS § 31 lg 1 p 2) kaudu,

kuna KRA-l oli tekkinud haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et kaebajale ei ole

võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. KRA lähtub oma tegevuses ka

menetlusökonoomika printsiibist, millega on kooskõlas mitte teha ülemääraseid isiklikult

allkirja vastu kättetoimetamise katseid.

KRA avaldas 20.02.2014. a arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/2564 väljaandes Ametlikud

Teadaanded 20.02.2014. HMS § 31 lg 5 kohaselt tuleb KRA 20.02.2014. a arstliku komisjoni

kutse lugeda kättetoimetatuks. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud.

KRA 21.04.2014. a kirjaga nr 9-11/6743 anti kaebajale võimalus esitada põhjendused, miks ta

jättis arstliku komisjoni kutses nr 9-2.1/2564 määratud kuupäeval arstlikku komisjoni

ilmumata. Kiri nr 9-11/6743 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.04.2014, sest

KRAl oli tekkinud varasema haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et kaebajale ei ole

võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. Kaebaja mitteilmumise põhjendusi ei

esitanud.

KRA 08.07.2014. a arstliku komisjoni kutsega ettekirjutuse vormis nr 9-10.1/684 kutsuti

kaebaja arstlikku komisjoni 29.08.2014. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kohustuse täitmata

jätmine toob kaasa sunniraha rakendamise vastavalt ATSS-le. Sunniraha suuruseks on 50

eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. 08.07.2014. a ettekirjutus nr 9-10.1/684

avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.07.2014. Kaebaja arstlikku komisjoni ei

ilmunud.

Kuna kutsealune on KVTS § 40 lg 1 p 5 kohaselt kohustatud osalema terviseseisundi

hindamisel ja selle kohustuse täitmist välistavaid asjaolusid ei ole haldus- ega

kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähendust ka asjaolu, kas enne ettekirjutuse

andmist kutsealust ära kuulati või mitte. Kaebaja väited KRA ettekirjutuse kaebajale saatmata

jätmise kohta ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust ega anna alust ettekirjutuse tühistamiseks.

KRA edastas 08.09.2014 täitmisavaldusega nr 4-3/15628 KRA 08.07.2014. a ettekirjutuses

nr 910.1/684 määratud sunniraha 50 eurot kohtutäitur R. Pärsile sissenõudmiseks. Ka

kohtutäitur oli sunnitud täitmisteate võlgnikule edastama väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu 03.10.2014 (tl 31p-32), kuna kaebaja aadressile saadetud kiri tagastati kohtutäiturile

hoiutähtaja möödumisel.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 19.03.2015. a otsusega kaebuse (tl 52-54p).

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRAle õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA

kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Halduskohus lisab juba

28.01.2015. a määruses öeldule, et kuna kättetoimetamine teate avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes on kättetoimetamise formaalne viis ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle

pandud kohustusest, siis on haldusorganil kõrgendatud kohustus veenduda, et teised

kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA ei teinud 9 kuu jooksul katset kaebajale

dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust

telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Seda isegi juhul, kui varasemalt on

dokumendi posti teel kättetoimetamine korduvalt ebaõnnestunud ja KRA-l on tekkinud

kahtlus, et kaebaja ei ole (osaliselt) täitnud KVTS § 40 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust

teavitada KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende

muutmisest. Vastavalt KVTS 40 lg 1 p-le 5 oli kaebaja kohustatud osalema KRA poolt

määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel. Seega ei olnud kaebajal endal kohustust

aktiivselt otsida võimalust terviseseisundi hindamisel osalemiseks ega võtta samme

terviseseisundi hindamise aja ja koha teadasaamiseks. Eeltoodu alusel leiab halduskohus, et

KRA 08.07.2014. a ettekirjutust nr 910.1/684 ei saa lugeda kättetoimetatuks avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes, vaid tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 08.10.2014, mil

kohtutäitur R. Pärs saatis ettekirjutuse kaebajale.

Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ehk 08.10.2014.

Seega ei tulenenud ettekirjutusest nimetatud ajal, s.o 29.08.2014, kaebajale kohustust ilmuda

arstlikku komisjoni.

ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega ei ole lubatud sunniraha rakendada

olukorras, kus ettekirjutus ei olnud selles märgitud kohustuse täitmise tähtaja jooksul saanud

kehtivaks. Järelikult on õigusvastane kaebajale sunniraha rakendamine KRA 08.07.2014. a

ettekirjutuse nr 9-10.1/684 täitmata jätmise eest.

Vaidlustatud ettekirjutusega hoiatati kaebajat, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmise korral,

rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 50 eurot. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 2 lg 1 ple 12 on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitedokument, s.t

ettekirjutus, milles on sunniraha rakendamise hoiatus on iseseisvalt sundtäidetav. Seega

vaatamata sellele, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise tähtaeg on möödunud, ei ole selle

kehtivus ammendunud ja kaebaja õiguste kaitseks on põhjendatud kehtivuse kõrvaldamine

ettekirjutuse tühistamisega.

Eeltoodu alusel on halduskohus seisukohal, et KRA 08.07.2014. a ettekirjutus nr 9-10.1/684

on õigusvastane, õigusvastasus ei ole vormilise iseloomuga, mistõttu tuleb ettekirjutus

tühistada.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi

kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, peab kohus

põhjendatuks mõista KRA-lt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15

eurot, kuna lõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, kohus on lõivu tasumist kontrollinud ja

lõiv oli menetluskuluna seetõttu ka KRA-le ettenähtav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. KRA esitas 15.04.2015 Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse (tl 61-65),

milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta kaebus

rahuldamata.

KRA jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

KVTS § 226 sõnastusest tulenevalt on KRA-l õigus teha kutsealusele ettekirjutus arstlikku

komisjoni ilmumiseks ainult juhul, kui kutsealune on eiranud arstlikku komisjoni ilmumise

kohustust. KRA on juba halduskohtumenetluses selgitanud, et on korduvalt üritanud arstliku

komisjoni kutset kaebajale kätte toimetada. KRA 20.02.2014. a arstliku komisjoni kutse,

21.04.2014. a kiri nr 9-11/6743 ja 08.07.2014. a ettekirjutus nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes

Ametlikud Teadeanded, sest KRA-l oli tekkinud haldusmenetluse käigus kindel veendumus,

et kaebajale ei ole võimalik muul moel dokumente kätte toimetada. Lisaks oli KRA

20.02.2014. a kutse avaldamine Ametlikes Teadeannetes õiguspärane, kuna kaebaja ei täitnud

KVTS § 40 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust KRA-d kirjalikult teavitada viivitamatult oma

kontaktandmetest, ning postitöötaja kui erapooletu isik, on 10.07.2013 oma allkirjaga

kinnitanud, et kaebaja ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil.

Kohtuotsusega etteheidetav viga haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta ettekirjutuse

õiguspärasust ega muuda seda tühiseks. Haldusakti puhul tuleb eristada selle õiguspärasust ja

kehtivust. Kättetoimetamine on juba olemasoleva dokumendi (haldusakti) teatavakstegemise

erimenetlus ning viga kättetoimetamismenetluses võib endaga kaasa tuua kättetoimetamise,

kuid mitte haldusakti õigusvastasuse.

KRA 08.07.2014. a ettekirjutuse nr 9-10.1/684 avaldamine väljaandes Ametlikud Teadeanded

oli kooskõlas kehtiva õigusega.

KVTS § 15 reguleerib dokumentide kättetoimetamist, jättes kättetoimetamise viisi KRA

valida. KVTS ei omista kättetoimetamisel rahvastikuregistri andmetele õiguslikku tähendust.

HMS § 26 lg 1 esimesest lausest ja KVTS § 40 lg 1 p 1 (§ 70 p 1) sätestatust võib teha

järelduse, et KRA poolt dokumentide kättetoimetamisel tuleb menetlusosalise aadressiks

eelkõige lugeda tema poolt teatatud aadress. Kui isik ei ela teatud perioodil

rahvastikuregistrijärgsel aadressil, siis on tal kohustus sinna elama naastes sellest faktist

viivitamatult informeerida KRA-d.

Kaitseväekohustuslane on eriline õigussubjekt, kellele peab olema dokumente võimalik kätte

toimetada minimaalsete ajaliste ning rahaliste kulutustega ning kaitseväekohustuslane peab

olema riigile kättesaadav igal ajahetkel, kuivõrd riigi julgeolekusituatsiooni muutumine võib

toimuda kiiresti. Kaebaja ei ole esitanud KRA-le enda kontaktandmeid. KRA loeb isiku

elukohaks rahvastikuregistrijärgse aadressi rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-st 9

ja § 6 lgst 3 tulenevalt, aga seda ainult juhul, kui kaitseväekohustuslane ei ole täitnud

KVTS § 40 lg 1 p 1 sätestatud kohustust teavitada KRA-d oma kontaktandmetest.

Kaebaja ei ole KRA-le teatanud, et tema aadress oleks muutunud võrreldes 10.07.2013, ehk

siis ajaga, mil postitöötaja tuvastas, et kaebaja ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil.

Samuti ei ole ta avaldanud soovi ega andnud nõusolekut, et KRA saadaks talle dokumente

elektrooniliselt ega ole avaldanud ka elektronposti aadressi. HMS § 31 lg 1 p 2 ei kohusta

haldusorganit peale seda, kui haldusorgan on teinud kindlaks, et isik ei ela teadaoleval

aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, jätkama dokumentide kättetoimetamist

sellel aadressil. Kaebaja ei olnud ka 2014. aasta oktoobriks naasnud oma

rahvastikuregistrijärgsesse elukohta, sest kohtutäitur oli sunnitud täitmisteate võlgnikule

edastama Ametlikud Teadeanded kaudu 03.10.2014.

KVTS § 15 võimaldab KRA-l dokumente kätte toimetada ka registri kaudu. Alates

01.04.2013 on kõik kaitseväekohustuslase suhtes tehtavad haldusotsustused, sh kutsed ja

ettekirjutused, kaitseväekohustuslastele kättesaadavad registris. Kaebajale sai tekkida ajend

omal initsiatiivil info kogumiseks alates 25.03.2013, kui tema mõjusfääri jõudis KRA poolt

22.02.2013 lihtkirjaga postitatud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/13/874. Kaebaja mõjusfääri

pidi hiljemalt 19.10.2013 jõudma ka KRA 11.10.2013. a arstliku komisjoni kutse

nr 92.1/9901. Seega hiljemalt 19.10.2013 tekkis kaebajal ajend tutvuda registris tema suhtes

tehtud haldusotsustega ning kõik hilisemad haldusaktid tuleks talle lugeda kättetoimetatuks.

Kõik täiendavad adressaadi informeerimise katsed varasemat kättetoimetamist ei mõjuta.

Halduskohus mõistis KRA-lt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15

eurot. Kaebaja ei ole täitnud HKMS § 109 lg-st 1 sätestatud menetluskulude väljamõistmise

nõuet ega menetluskulude nimekirja esitanud. Järelikult ei saanud tõusetuda ka

menetluskulude väljamõistmise küsimus.

8. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 75-75p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse ja 28.01.2015. a määruse p-dega 8-

14, viitab neile ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

10. KRA tugineb esmajoones sellele, et kaebaja rikkus KVTS § 40 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustust teavitada viivitamata KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma

kontaktandmetest ja nende muutumisest. Ringkonnakohus selgitab, et KVTS sätestab

tõepoolest kutsealuse teavitamiskohustuse, kuid ei seo selle kohustuse rikkumist ühegi

sanktsiooniga. Seetõttu ei ole käesoleva kaasuse lahendamiseks ka oluline välja selgitada, kas

ja mil määral rikkus kaebaja nimetatud kohustust. Ringkonnakohus on seisukohal, et selleks,

et modifitseerida kohustuse rikkumise korral kättetoimetamisreegleid, peaks sisalduma

seaduses vastav sõnaselge alus. Sellist alust KVTS-s aga ei leidu. KVTS § 15 lg 1 on küll

raskepäraselt sõnastatud, kuid sellest võib siiski välja lugeda, et dokumendi kättetoimetamine

peab aset leidma haldusmenetluse seaduses sätestatud üldkorras.

11. HMS § 31 lg 1 p 2 järgi avaldatakse dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga

ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui

puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval

aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik

kätte toimetada. Halduskohus on põhjendatult juhtinud vastustaja tähelepanu sellele, et

vähemalt sellisel juhul, kui viimasest kättetoimetamiskatsest on möödunud 9 kuud ja

haldusorgani käsutuses on isiku telefoninumber, ei ole lubatud valida koheselt

kättetometamisviisiks avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleval juhul oli

KRA-l nii võimalus proovida kutset kätte toimetada tähitud kirjaga kui ka küsida kaebajalt

telefoni teel tema aadressi andmed. Seega ei olnud eeldused dokumendi kättetoimetamiseks

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadeanded täidetud.

12. Halduskohus on õigesti viidanud ka KVTS § 40 lg 1 p-le 5, mille järgi on kutsealune

kohustatud osalema KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku

komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama

nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid ja osalema kutsesobivuse hindamisel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellest normist ei saa kuidagi järeldada, et

kutsealune peaks ise tundma muret, millal ja kus toimub arstlik komisjon, vaid kohustus aeg

ja koht määrata lasub KRA-l.

13. Ringkonnakohus ei nõustu ka selles osas vastustajaga, et haldusakt on õiguspärane ja

kättetoimetamisviga ei muuda haldusakti kui sellist õigusvastaseks. Käesoleval juhul tingib

kättetoimetamisviga haldusakti õigusvastasuse. ATSS § 8 lg 1 ls 1 järgi on sunnivahendit

lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei

ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul ei täitnud kaebaja

08.07.2014. a ettekirjutust nr 910.1/684, millega teda kohustati ilmuma arstlikku komisjoni

29.08.2014, ettenähtud tähtajaks. Ettekirjutusega on seotud ka sunniraha hoiatus, mille järgi

toob arstlikku komisjoni ilmumata jätmine kaasa sunniraha (50 eurot) rakendamise. Selle

aluseks on KVTS § 226. Sunnirahale lisanduvad täitemenetluse kulud. See tuleneb TMS § 2

lg 1 p-st 16. Kuna aga arstliku komisjoni kuupäev (29.08.2014) oli ettekirjutuse kaebajale

teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ettenähtud

kohustust täita. Seega on ta ATSS § 8 lg 1 järgi kohustatud maksma sunniraha, millele

lisanduvad täitemenetluse kulud. Kuna aga kohustus, mille täitmist ettekirjutus kaebajalt

nõudis, asus juba selle teatavakssaamisel minevikus, siis ei olnudki kaebajal võimalik seda

kohustust täita. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 08.07.2014. a ettekirjutus ei ole

juba HMS § 63 lg 2 p 5 järgi tühine, sest haldusakti andmisel oli seda võimalik täita. Selle

asemel on ettekirjutus vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5, sest kohustuse teatavakstegemisel oli

arstliku komisjoni läbiviimiseks KRA poolt määratud kuupäev juba möödunud.

Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtuga, et ettekirjutus avaldab kaebaja

õigustele endiselt mõju. Seetõttu on halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus tuleb tervikuna

tühistada, õige.

14. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ka menetluskulude osas. HKMS § 109 lg 1 ls 4

järgi kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Ringkonnakohus selgitab, et see norm ei puuduta riigilõivu, mille

kuludokument on identne riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga, mis sisaldub

kohtutoimikus (tl 12). Sellest tulenevalt on halduskohus põhjendatult mõistnud vastustajalt

kaebaja kasuks välja kaebaja poolt halduskohtus tasutud riigilõivu 15 eurot.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/