3-16-148/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

22. juuni 2016 3-16-148 Dmitri Žihharevi kaebus Tartu Vangla 3. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-2/1714 ja 7. jaanuari 2016. a vaideotsuse nr 1- 11/1143-2 tühistamise nõudes Kaebaja – Dmitri Žihharev Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Žihharevi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juulil 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-148

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 3. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1714 kinnipeetav Dmitri Žihharevi süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p-i 3 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks (tl-d 24-25).

2. D. Žihharev esitas Tartu Vanglale vaide, mis registreeriti 16. detsembril 2015 numbriga 1- 11/1143-1 (tl-d 39-42).

3. Tartu Vangla jättis 7. jaanuari 2016. a vaideotsusega nr 1-11/1143-2 kinnipeetava vaide rahuldamata (tl 43).

4. Tartu Halduskohtusse saabus 20. jaanuaril 2016 D. Žihharevi kaebus, milles ta palub tühistada Tartu Vangla 3. detsembri 2015. a käskkiri nr 6-2/1714 ja 7. jaanuari 2016. a vaideotsus nr 1-11/1143-2 (tl-d 1-7).

5. Tartu Halduskohus võttis 19. veebruari 2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (tl-d 44-45).

6. Vastustaja esitas 18. märtsil 2016 vastuse, milles palus kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl-d 52-53).

7. Tartu Halduskohus määras 22. märtsi 2016. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (tl 62). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Oluline on, et menetleja oleks õiglane ja erapooletu. Samuti peab olema kaebeõigus reaalne ja tõhus. Praeguses asjas on tegemist huvide konfliktiga, sest distsiplinaarmenetluse algatas, viis läbi ning andis välja käskkirja, inspektor-kontaktisik

A. Madissoon. Vaidemenetluse viis läbi ja vaideotsuse koostas samuti A. Madissoon, mille formaalselt allkirjastas üksuse juht J. Ruubel. 2) Info fotode kohta on puudulik ja fotodelt nähtu ei vasta kirjeldusele, mida avastati. Kaebaja ning vanemvalvur V. Mürgi vaheline läbisaamine on halb ning see oli vastustajale teada. 3) Vastustaja on kohustatud koguma ja hindama tõendeid, mida kaebaja palus. Seega fakt, et kaebaja viskas prügikasti vana, kuid välimuselt korras patareid, ei ole kummutatud. 4) Ei ole tuvastatud, et kaebaja ei kasutanud patareid ja fooliumi sihtotstarbeliselt. Samuti ei ole tõendatud oletus, et kaebaja võis neid esemeid kasutada sigareti süütamiseks. 5) Vastustaja väide, et distsiplinaarmenetluses on menetleja lähtunud järelduste tegemisel kõigist kogutud tõenditest, ei vasta tegelikkusele. Samuti väide, et kaebaja teatisega seotud asjaolusid on arvestatud distsiplinaarmenetluse protokollis. Protokollis ei ole mainitud kaebaja poolt esitatud teatist ega avaldust, millega palus teatise võtmist distsiplinaarmenetluse juurde. 6) Distsiplinaarkorras karistamine on ülekohtune, kuna kaebaja ei ole talle ette heidetud tegu toime pannud.

3-16-148

9. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised väited.

1) VSKE § 641 p-i 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. Rikkumata ja kahjustusteta patarei ei ole kinnipeetavatele keelatud, kuid patarei, mida kasutatakse süütamisvahendina ei ole lubatud. Vanemvalvur V. Mürgi ettekandest, eseme äravõtmise aktist ning äravõetud esemetest tehtud fotodest nähtub, et kaebaja kambrist äravõetud patarei oli põlemisjälgedega ning see kinnitab eseme kasutamist süütamisvahendina. Vastustaja kogemustest lähtuvalt on teada kinnipeetavate hulgas leviv praktika kasutada patareisid süütamisvahendina. Patarei kasutamist süütamisvahendina on võimalik tuvastada üksnes patareile jäänud põlemisjälgedega ja süütamiseks vajaliku paberi olemasoluga. Käesoleval juhul leitigi kaebaja kambrist nii põlemisjälgedega patarei kui ka fooliumpaberit.

2) Kaebaja väited, et tema viskas vana patarei prügikasti, ei muuda kaebaja distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks. Kaebaja paiknes perioodil 11. august kuni 10. november 2015 kambris üksinda, mistõttu ei saanud need esemed kuuluda kellelegi teisele.

3) Tõenditest lähtuvalt oli patarei selgelt põlemisjälgedega ning kattematerjal oli osaliselt eemaldatud ja katmata osal olid põletamisele iseloomulikud tunnused. Sellised kahjustused ei teki patareile sihipärase kasutamise käigus. Fotodel kujutatud patarei vastab vanemvalvuri ettekandes toodud kirjeldatule, mistõttu puuduvad vastuolud menetluse käigus kogutud tõendite vahel. Vastustajal ei ole põhjust kahelda vanemvalvuri ettekandes ning seda eriti asjaolude valguses, et ka 6. oktoobril 2015 leiti kambrist sarnase kirjeldusega esemeid. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi usutavat põhjust, miks vanemvalvur peaks ettekandes kajastama tõele mittevastavat teavet riskides selle ilmsikstulekul vastutusega.

4) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võiksid kinnitada tema väidet, et ta viskas prügikasti vana, kuid rikkumata patarei. Vastustaja peab tõesti uurimispõhimõttest lähtuvalt koguma tõendeid ka omal algatusel, kuid käesoleval juhul ei ole vanglale teada ühtegi tõendit, mis kaebaja sellist väidet kinnitaksid.

5) Leitud eseme kasutamine ega selle kasutamist tingivate teiste keelatud esemete olemasolu ei ole rikkumise koosseisuliseks tunnuseks. Rikkumise tuvastamise seisukohalt ei ole oluliseks, kas, kuna ja millistel asjaoludel kaebaja leitud eset reaalselt kasutas. Samuti ei muuda karistamist õigusvastaseks asjaolu, et kambrist tubakatooteid ei leitud.

6) Nähtub käskkirjast, et nii kaebaja 2. detsembri 2015. a avaldus kui ka 3. novembri 2015. a avaldus on lisatud menetlusmaterjalide juurde. Samasisuline menetleja käsikirjaline märkus nähtub ka distsiplinaarmenetluse protokollist. Nimetatud avaldustes märkis kaebaja, et viskas prügikasti vana patarei ja fooliumi šokolaadi juurest. Kuivõrd esemete leidmise koha osas puudus vaidlus, siis kaebaja sellised avaldused ei mõjutanud menetleja tuvastatud asjaolusid ega järeldusi.

7) See, et vaideotsuse projekti koostas ning valmistas ette inspektor-kontaktisik

A. Madissoon, ei tähenda, et ta oli ka vaide läbivaatajaks. Kuivõrd vaidlustatud otsuse on allkirjastanud üksuse juht, kellel on ka pädevus sellist vaiet läbi vaadata, on tema ka vaide läbi vaadanud isikuks. Kaebusest ei nähtu ühtegi sisulist vastuväidet vaidemenetluse läbiviimisele ega sellele, milles on seisnenud erapoolik ja ebaobjektiivne menetluse läbiviimine. Kaebusest ei ole aru saada, kuidas või milles konkreetselt huvide konflikt seisneb. Distsiplinaarkorras karistamisel ning kaebaja vaide läbivaatamisel puudub ametnikel igasugune isiklik huvi või kasu.

3-16-148

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Asja materjalidest nähtuvalt esitas D. Žihharev halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

3. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-2/1714 ja 7. jaanuari 2016. a vaideotsuse nr 1-11/1143-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat distsiplinaarkorras.

11. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

12. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

13. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.

14. VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (VangS § 15 lg 3). Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele (VangS § 15 lg 4).

15. Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE § 641) toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult nimetatud fooliumpaberit ja patareid. Samas on keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi (p 1) ja süütamisvahendid (p 3).

16. Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.4. kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed ja p-i 7.1.28. kohaselt toiteallikas, v.a patareid, mis ei ole tühjad, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ja ei ole rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega ja kui kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks. Kodukorra seletuskirjas on osutatud, et isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Seega on Tartu Vangla kodukord kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses. Kodukorra p-d 7.1.4. ja 7.1.28. on kehtestatud kooskõlas VangS § 15 lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale VangS § 15 lg 4 tingimustest. Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-des 7.1.4. ja 7.1.28. sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.

17. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VSKE § 641 p-i 3 rikkumise eest, kuna Tartu Vanglas on isevalmistatud süütamisvahendid keelatud.

3-16-148

18. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Tartu Vangla kambris nr 1075. D. Zihharev oli paigutatud nimetatud kambrisse üksi. Kambris korraldati 4. novembril 2015 läbiotsimine, mille käigus leiti kambri tualetis asuvast prügikastist fooliumpaberit ja põletusjälgedega Duracell AA patarei. Kaebaja selgitas 4. novembril 2015, et ostis vangla kauplusest suure šokolaadi ja kaks uut patareid usuraadio jaoks. Vana patarei viskas ta prügikasti. Kaebaja leiab, et patarei ei olnud põlemisjälgedega (tl 32). Kohus kaebajaga ei nõustu. Vanemvalvur V. Mürgi ettekandest, eseme äravõtmise aktist ning äravõetud esemetest tehtud fotodest (tl-d 30-31, 55-56) nähtub, et kaebaja kambrist äravõetud patarei oli põlemisjälgedega ning see kinnitab eseme kasutamist süütamisvahendina. Distsiplinaarmenetluses on leidnud tõendamist asjaolu, et kaebaja omandas nii patarei kui ka fooliumi vangla vahendusel kauplusest.

19. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.

20. Kaebaja on 17. juulil 2012 ja 13. märtsil 2013 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, millest järeldub, et ta oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat on ka varem karistatud VSKE § 641 p-i 3 rikkumise eest, kuna 6. oktoobril 2015 toimunud läbiotsimisel leiti kaebaja kambrist kolm AA patareid, mida oli kohandatud süütamisvahendiks (tl-d 57-60).

21. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

22. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Keelatud ja vangla julgeolekut ohustavate esemete omamist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks. Isevalmistatud süütamisvahendi kasutamine võib põhjustada vahetuid vigastusi kinnipeetavale endale või tekitada kambris tulekahju, mille käigus võivad kahjustada saada kambris asuvad esemed ja sisustus. Samuti võib suits levida tervesse elusektsiooni, mis võib põhjustada teistele sektoris paiknevatele kinnipeetavatele ja läheduses viibivatele ametnikele tervisekahjustusi. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki.

23. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju.

24. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale viie ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja karistuse kestvus on proportsionaalne.

3-16-148

25. Kohus leiab, et Tartu Vangla 3. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1714 ei ole rikutud haldusorgani siseega välispädevust. VangS § 64 lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on keeldunud käskkirjale allkirja andmisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4 ja § 64 lg 4 alusel ning nendega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

26. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 3. detsembri 2015. a käskkiri nr 6-2/1714 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.

27. Kaebaja on taotlenud ka 5. oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 1-11/574-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane. Asjaolu, et vaideotsuse projekti koostas ning valmistas ette inspektor-kontaktisik

A. Madissoon, ei tähenda, et ta oli ka vaide läbivaatajaks. Kuivõrd vaidlustatud otsuse on allkirjastanud üksuse juht, kellel on ka pädevus sellist vaiet läbi vaadata, on tema ka vaide läbi vaadanud isikuks.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik