4-09-1872/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated4-09-1872/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number
4-09-1872 Otsuse kuupäev
04. veebruar 2009.a Kohtunik
Eha Popova Kohtuasi Riina Piho (isikukood 46403290400, elukoht xxx) väärteoasja KarS § 218 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 04. veebruar 2009.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna ametnik K Slungin, menetlusalune isik Riina Piho
Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada Riina Piho süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. 2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.02.2009.a. kell 15.20 3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD 1. 03.02.2009 koostati väärteoprotokoll nr AB 981496, mille kohaselt R. Piho 03.02.2006 kella 12.30 ajal kaupluses pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, lõhkudes tüli käigus ära maja pakettakna ja tekitades omanikule materiaalset kahju, pannes seega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 10 päeva 3. Menetlusalune isik seletab, et ta oli tõepoolest pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Ta kahetseb oma tegu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo R. Piho poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ütlustega, P. Tombergi ütlused.
5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.
Eha Popova Kohtunik