3-16-380/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-380 Haldusasi S.A.i kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Trahvitaotluse lahendamine, kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Jätta S.A.i taotlus Politseija Piirivalveametile trahvi määramiseks rahuldamata.

2. Tagastada S.A.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 19.02.2016 S.A.i (kaebaja) kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kooskõlastas PPA Venemaa Föderaalse Migratsiooniteenistusega (FMT) S.A.i üleandmise, mis pidi toimuma 12.02.2016 kell 12.00 Narva silla piiripunktis. Kuna haldusasja nr 3-15-2692 raames on 29.10.2015 kohtumäärusega S.A.i suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset, ei täitnud PPA nimetatud kohtumäärust ning tekitas sellega S.A.ile kahju.

2. Kohus jättis 23.02.2016 kohtumäärusega S.A.i kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, seaduses ettenähtud riigilõivu ja riigilõivu tasumise kohta andmete kohtule esitamiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega 15-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates. Nimetatud määrus toimetati S.A.ile kätte 02.03.2016.

3. S.A. esitas 03.03.2016 kohtule riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas S.A. kohtule taotluse 23.02.2016 määruses antud menetlustähtaja pikendamiseks.

4. Kohus jättis 08.03.2016 määrusega S.A.i riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega rahuldas kohus S.A.i taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ja pikendas 23.02.2016 kohtumäärusega antud tähtaega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. S.A.il tuli

3-16-380 2(4) 23.02.2016 määruses osundatud puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul 08.03.2016 määruse jõustumisest arvates.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 08.04.2016 S.A.i määruskaebus halduskohtu 08.03.2016 määruse peale. Samas kirjas sisaldus S.A.i taotlus PPA esindajale trahvi määramiseks esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.

6. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2016 määrusega S.A.i määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 08.03.2016 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. S.A. sai nimetatud määruse koos tõlkega kätte 05.05.2016 (tl 36) ning kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 21.05.2016.

7. S.A. esitas 09.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtule kirja, milles mh palus teada anda, kas ta on kõrvaldanud kõik halduskohtu 23.02.2016 määruses osundatud puudused või mitte. Samuti esitas S.A. taotluse menetlustähtaja pikendamiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohus vastas 09.05.2016 S.A.i (tl 42) taotlusele ning selgitas, et seisukoha selles osas, kas S.A. on kõrvaldanud halduskohtu 23.02.2016 käiguta jätmise määruses nimetatud puudused, saab võtta Tallinna Halduskohus. Samuti selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et taotlus menetlustähtaja pikendamiseks tuleb esitada Tallinna Halduskohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

Trahvitaotluse lahendamine

9. Kohus mõistab S.A.i esitatud taotlust selliselt, et kohus määraks PPA-le trahvi haldusasjas nr 3-15-2692 tehtud esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti.

S.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 02.10.2015 lahkumisettekirjutuse nr 1033449217 tühistamiseks. Halduskohtu 29.10.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2692 peatati esialgse õiguskaitse korras PPA lahkumisettekirjutuse täitmine 30 päevaks. Nimetatud kohtumääruse põhjenduste punktis 8 selgitas kohus, et HKMS § 252 lg 4 kolmanda lause kohaselt rakendub sellisel viisil kohaldatud esialgne õiguskaitse HKMS § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani ehk asjas kohtuotsuse, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui menetlusosalised esialgse õiguskaitse määrust ei vaidlusta. Kohus ei määranud 29.10.2015 määruses teistsugust jõustumise korda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai PPA nimetatud määruse kätte 05.11.2015 ning seega tuli PPA-l kohtumäärust viivitamatult täita. Menetlusosalised 29.10.2015 kohtumäärust ei vaidlustatud.

Kohtumäärusele vaatamata tegi PPA väljasaatmise toiminguid. S.A.ile väljastati 11.02.2016 Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna poolt tagasipöördumistunnistus ning PPA kooskõlastas FMT-ga isiku üleandmise, mis pidi toimuma 12.02.2016 kell 12.00 Narva silla piiripunktis. Seega oli PPA tegevus vastuolus esialgse õiguskaitse määrusega. PPA on 19.02.2016 vastuskirjas haldusasjas nr 3-15-2692 selgitanud, et tegemist ei olnud pahatahtliku määruse mittetäitmisega. Kuna haldusasja nr 3-15-2692 menetluse eest vastutav üksus on PPA Lõuna prefektuur,

3-16-380 3(4) kuid isiku väljasaatmise eest vastutab PPA migratsioonibüroo, siis ei jõudnud viimasele informatsioon kehtivast õiguskaitsest. PPA kinnitas, et kohtule vastamise ajaks oli kõiki asjaosalisi üksusi esialgsest õiguskaitsest informeeritud ning lahkumisettekirjutuse täitmine peatatud.

11. HKMS § 254 lg 1 esimese lause järgi võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrata süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

12. Kohtul puudub alus kahelda PPA kinnituses, et 12.02.2016 planeeritud S.A.i lahkumisettekirjutuse sundtäitmise näol oli tegemist eksitusega, mis ei olnud tingitud ametnike pahatahtlusest, vaid puudulikust infovahetusest. PPA on möönnud enda tegevuse ekslikkust ning kinnitanud, et juhtumi järgselt on kõiki asjassepuutuvaid üksuseid S.A.i suhtes kohaldatud esialgsest õiguskaitsest teavitatud. Antud juhul ei kaasnenud S.A.ile ka määruse mittetäitmisega pöördumatuid tagajärgi – isiku väljasaatmist ei viidud lõpule, kuna isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. S.A. ei ole ka põhjendanud, kuidas trahvi määramine aitaks kaasa tema õiguste kaitsele. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu hinnangul antud juhul tingimata vajalik PPA-le trahvi määramine ning seega jätab kohus S.A.i trahvitaotluse rahuldamata.

Kaebuse tagastamine

13. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

14. Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2016 määrusega S.A.i riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning sama määrusega rahuldas S.A.i taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli S.A.il halduskohtu 23.02.2016 kohtumääruses osundatud puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul 08.03.2016 määruse jõustumisest arvates. S.A. esitas halduskohtu 08.03.2016 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2016 määrusega rahuldamata. Kuna S.A. Tallinna Ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud, jõustus ringkonnakohtu määrus ja seeläbi ka halduskohtu 08.03.2016 määrus 21.05.2016. Seega tulnuks S.A.il tasuda riigilõiv kaebuselt hiljemalt 06.06.2016. S.A. on 08.04.2016 kohtule selgitanud, et soovib talle tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuid rahaline hüvitis peaks olema 100 000 eurot. Nimetatud summalt kuulub riigilõivuseaduse § 60 lg 2 alusel tasumisele riigilõivu 750 eurot.

Kaebaja ei ole nõutavat riigilõivu tasunud ega ringkonnakohtu määruse jõustumise järgselt riigilõivu tasumise küsimuses halduskohtu poole pöördunud. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist puudusega, mida kõrvaldamata ei ole võimalik kaebust menetleda.

Halduskohtu 23.02.2016 ja 08.03.2016 määrustes sisaldus hoiatus, et kui kaebaja jätab kohtumääruses osundatud puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata (sh riigilõivu tasumata), tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus kaebajale HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada.

16. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-16-380 4(4) (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee Kohtunik