3-15-2091/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2091 Haldusasi A.K. ja H.I. kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 7. augusti 2013. a ehitusloa nr 2031 tühistamiseks ja selle tagajärgede kõrvaldamise kohta ettekirjutuse tegemisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A.K. ja H.I. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad A.K. ja H.I. Esindaja adv Kalju Kutsar Vastustaja Ülenurme vald Esindaja v-adv Cardo Soosaar Kolmandad isikud Janno Krantsiveer ja Ene Kaljuvee Esindaja v-adv Tanel Pürn

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebaja määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2016. a määrus. 2. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ülenurme Vallavalitsus väljastas 7. augustil 2013 ehitusloa nr 2031 Haaviku tee 6 kinnistule ehitise (aiamaja-kõrvalhoone) püstitamiseks.

2. Haaviku tee 4 kinnistu kaasomanikud A.K. ja H.I. esitasid 21. augustil 2015 kaebuse, milles palusid tühistada Ülenurme Vallavalitsuse poolt 07.08.2013 väljastatud ehitusluba nr 2031 ning kohustada vastustajat tegema ettekirjutuse ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebajad leidsid, et kaebus on tähtaegne, sest neid ei kaasatud ehitusloa andmise menetlusse, ei teavitatud selle taotlemisest ja andmisest. Samuti ei reageerinud vastustaja kaebajate 12. aprilli 2015. a ja 24. aprilli 2015. a pöördumistele ning alles kaebajate 2. mai 2015. a

2 pöördumisele vastates kinnitati, et ehitusluba on väljastatud ja öeldi, et kaebajatel on dokumentidega võimalik tutvuda. Samas vaatamata kaebajate korduvatele pöördumistele, et dokumentidega tutvuda, võimaldati seda alles 24.07.2015 ega tutvustatud ka siis ehitusluba.

3. Tartu Halduskohus 6. aprilli 2016. a määrusega loeti kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, jäeti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati kaebuse kohtulik menetlus. HKMS § 46 lg 7 näeb ette, et kaebetähtaeg loetakse möödunuks, kui haldusakti ei ole küll kaebajale teatavaks tehtud, kuid kaebaja on selle olemasolust muul viisil teada saanud, ent kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuna kaebajate väidetel alustati ehitustöödega juba suvel 2014, algas just siis tähtaeg, millest tuleb lugeda tegutsema hakkamiseks mõistlikuks peetavat aega, kuid kaebajad asusid tegutsema alles 12. aprilli 2015 ning seega on kaebajad ise oma õiguste kaitsel hooletud olnud. Kaebajad põhjendasid kaebetähtaja ennistamise taotlust väitega, et neil ei võimaldatud ehitusloa ja selle aluseks olevate dokumentidega tutvumist, kuid selline põhjendus on arusaamatu olukorras, kus kaebajad on vaidlusaluse ehitusloa kätte saanud alles kaebusele antud vastuse lisana, kuid on saanud kaebuse siiski esitada. Seega ei tuvastanud halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid ning jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise HKMS § 124 lg 2 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ning asjas menetluse jätkamist. Kaebajad leiavad, et vaidlustatavas määruses on halduskohus sisuliselt piirdunud vaid kaebajate ja kolmandate isikute vahelise käitumise hindamisega, jättes arvestamata haldusorganile seadusega pandud kohustuste mittejärgimise, kuigi kodaniku aktiivsuskohustus ei saa olla kõrgem kui haldusorgani teavituskohustus. Kaebajad eitavad fakti, et kolmas isik on kaebajatele tutvustanud ehitusprojekti või taotlenud nõusolekut ehitamiseks lubatavast lähemale vahekaugusele. Kolmas isik pöördus küll kaebajate poole teatega kavatsusest rajada kõrvalhoone, millele kaebajad andsid mittenõustuva seisukoha naabrusõiguste rikkumise ohu tõttu. Kaebajad järeldasid, et vastuseisu tõttu ehitustegevust enam ei kavandata. Kõrvalhoone ehitustegevus algas alles 2015. aasta aprillikuus. Kaebajad alustasid olukorra väljaselgitamist koheselt juba 12. aprillil 2015, kui teostatavad ehitustööd võimaldasid järeldada nende eesmärki ja mastaapsust. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et kaebajad on hilinenud kaebuse esitamisega HKMS § 46 lg 1 tähenduses, paluvad kaebajad ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

5. Vastustaja vastuses määruskaebusele leitakse, et kaebajad esitasid kaebuse kohtusse seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ja kaebajate põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad. Kuna halduskohus lõpetas kaebuse menetlemise, ei pidanudki kohus hindama kaebuses esitatud sisulisi väiteid ning seetõttu tuleb jätta tähelepanuta määruskaebuse põhjendused selle kohta, et halduskohus on jätnud täielikult arvestamata haldusorganile seadusega pandud kohustuste mittejärgimise. Kuna vaidlusaluse ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekt vastab üldplaneeringus, ehitusmääruses ja muudes õigusaktides esitatud nõuetele ja seega ei puuduta ehitusloa väljastamine kaebajate õigusi ega kohustusi ning kaebajaid ei pidanudki kaasama huvitatud isikutena ehitusloa väljastamise menetlusse

6. Kolmandad isikud esitasid vastuse kaebaja määruskaebusele, milles leiavad, et HKMS § 46 lg 7 seob kaebetähtaja alguse vaidlustatavast haldusaktist teadasaamisega ja seega hindas halduskohus õigustatult, kas kaebus on esitatud mõistliku aja jooksul ning ei arvestanud haldusorgani võimalikke minetusi. Kõrvalhoone ehitust alustati 2014. aasta juulis pinnase koorimise, haljastuse ümberistutamise ja aluspinnase ettevalmistamisega ja neid töid ei olnud

3 kuidagi võimalik segi ajada reoveesüsteemi rajamisega, mis oli selleks ajaks ammu lõppenud. Pinnase ettevalmistamise käigus ilmnes, et kaebajate krundilt on kolmandate isikute krundile suunatud reoveetoru ning kohapeal toimunud arutelul osales ka A.K. ning selle arutelu käigus pidi A.K. saama teada nii ehituse algusest kui projekti ja ehitusloa olemasolust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Kaebajate väitel said nad ehitusloa olemasolust teada 2015. aasta aprillikuus, kui kolmandate isikute kinnistul algas kõrvalhoone ehitustegevus kaebajatele tajutaval ja äratuntaval kujul. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate sellekohane väide eluliselt usutav. 2014. aasta suvel kolmandate isikute poolt alustatud ehitustööd, mida pidas kaebetähtaja kulgemahakkamise seisukohalt oluliseks halduskohus, seisnesid pinnase koorimises, haljastuse ümberistutamises ja aluspinnase ettevalmistamises (tl 69, kd II). Ehkki kolmandad isikud on nimetanud seda iga ehitamise tavapäraseks alguseks, on need siiski sellised tööd, millest otseselt ei nähtu hoone ehitamise kavatsus ja mida kõrvaltvaataja võib pidada lihtsalt koduhoovi haljastuse ümberkujundamiseks. Samuti, kuigi selleks ajaks oli kolmanda isiku kinnitusel reoveesüsteemiga liitumise ja reoveeseptikute eemaldamise tööd lõpetatud (tl 69, kd II), võisid kõrvaltvaatajad siiski seostada 2014. a suvel toimunud pinnasetöid ka nende töödega. Võttes arvesse ka seda, et kaebajaid ei olnud kaasatud ehitusloa menetlusse, ei pidanudki kaebajad tööde selles faasis mõistma, et tegemist on hoone ehitusega või et tehtavate tööde aluseks võib olla väljastatud ehitusluba.

Samuti leiab ringkonnakohus erinevalt halduskohtust, et varasem kaebajate keeldumine ehitamiseks nõusoleku andmisest võis kaebajates tekitada just kindlustunde, et ebasoovitavat ehitamist ei saa naaberkinnistul toimuda. Isikul on õigus eeldada, et kohalik omavalitsus käitub õiguspäraselt ega väljasta ehitusluba olukorras, kus selleks vajaliku nõusoleku andmisest on keeldutud. Vastavalt võisid kaebajad 2014. a suvel toimunud pinnasetöid seostada pigem ükskõik mille muuga, kuid mitte selliste ehitustöödega, millele nõusoleku andmisest olid nad varem keeldunud.

9. Kolmandad isikud jätkasid ehitustöid 2015. aasta aprillis vundamendi valmistamisega (tl 50, kd II) ning ringkonnakohus leiab, et alles alates sellest ajast pidi mõistlikule inimesele olema arusaadav, et tegemist on ehitusluba vajavate töödega. Seega pidid kaebajad 2015. aasta kevadel mõisliku aja jooksul vastustajalt selgitusi nõudma. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad pöördusid esmakordselt juba 12. aprillil 2015 e-kirjaga (I kd, tl 10) vastustaja poole ning uurisid, kas kolmandatele isikutele on hoone püstitamiseks väljastatud ehitusluba ning palusid võimalust nimetatud ehitusloaga tutvumiseks. Seega pöördusid kaebajad ringkonnakohtu hinnangul vastustaja poole ebamõistliku viivituseta.

10. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad on vastustajale esitanud alates 12. aprillist 2015 korduvalt pöördumisi (I kd, tl 10-11) saamaks teada, kas kolmandate isikute kinnistul ehitise püstitamiseks on väljastatud ehitusluba. Vastustaja 21. mai 2015. a vastuses teabenõudele (I kd, tl 11p) jaatas ehitusloa olemasolu ning märkis, et kaebajatel on võimalik sellega Ülenurme Vallavalitsuses tutvuda. 28. mai 2015. a pöördumises (I kd, tl 12) palusid kaebajad vastustajal teatada aeg, millal on kaebajatel võimalik nende poolt soovitud dokumentidega tutvuda, millele vastustaja ei vastanud. Lisaks ilmneb kaebusest, et A.K. käis 16. juunil 2015 ka Ülenurme Vallavalitsuses kohal ning palus dokumentide esitamist ning et kaebajad pöördusid sama nõudega ka telefonitsi korduvalt ehitusnõuniku poole, kuid dokumentidega tutvumist neile ei võimaldatud. Alles pärast kaebajate 3. juulil 2016 esitatud vaide (I kd, tl 12p-13) lahendamist

4 võimaldas vastustaja kaebajatel tutvuda enamuse kaebajate poolt soovitud dokumentidega, kuid tutvumiseks esitatud dokumentide hulgas ei olnud ka siis ehitusluba. Niisiis ei võimaldanud vastustaja kaebajatel ehitusloaga vaatamata kaebajate korduvatele sooviavaldustele tutvuda ning kaebajad said ehitusloaga tutvuda alles käesoleva kohtumenetluse käigus pärast seda, kui vastustaja 30. oktoobril 2015 vaidlustatava ehitusloa koopia kaebuse vastuse lisana (I kd, tl 167-168) halduskohtule esitas. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajad on ise oma õiguste kaitsel hooletud olnud. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja oma tegevusetusega põhjustas selle, et kaebajad ei saanud vaidlustatava ehitusloaga koheselt pärast sellekohase nõude esitamist tutvuda ja sellest tulenevalt oma õigusi kaitsta. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajad ei ole kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud ja et kaebajate 21. augusti 2015. a kaebus on HKMS § 46 lg 7 järgi esitatud tähtaegselt.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2016. a määruse täies ulatuses ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene