1-08-3557/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2009 a. Pärnus Kriminaalasja number 1-08-3557 Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Anne Sillaots Kaitsja Rünno Roosmaa Kriminaalasi S.T süüdistus KarS § 203 järgi. Süüdistatav S.T, sünd. 04.11.1989 a., isikukood xxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254, § 256 lg 1, § 2565, § 269 lg 2 p 2

Süüdi tunnistada S.T KarS § 203 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus summas

(100) sada 50 krooni suurust päevamäära, s.o. kogusummas (5000) viis tuhat krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas

või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064858 ja selgitus „S.T, 1- 08-3557, rahaline karistus“. Tõkend vahistamine tühistada. Välja mõista S.T-lt tsiviilhagi summas (21807) kakskümmend üks tuhat kaheksasada seitse

krooni solidaarselt koos Pärnu Maakohtu 10.10.2007 a. otsusega süüdimõistetud J. L. Pärnu Linnavalitsuse kasuks.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 kohaselt S.T-lt menetluskulud – (3288.66) kolm tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa krooni 66 senti kaitsjatasu määratud kaitsja Rünno Roosmaa osalemise eest kriminaalmenetluses riigi tuludesse.

Välja mõista S.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (6525) kuus tuhat viissada

kakskümmend viis krooni riigi tuludesse. Kaitsjatasu ja sundraha tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr.

221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb juurde märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „S.T, 1-08-3557, kaitsjatasu või sundraha“. Edasikaebamise kord

2 Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus asja arutamiseks üldkorras. Vastava taotluse esitamata jätmise korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD : S.T-le oli esitatud süüdistus selles, et tema 08.11.2005 a. kella 21.14 ajal Pärnu

linnas, Raba tänav 3 koos J. L., kelle osas on kriminaalasja menetlus käesolevast

kriminaalasjast eraldatud, lõhkus ära Pärnu Rääma Põhikooli 51 (viiskümmend üks) kolmekordsete klaasidega akent ja 5 klaaspaketti söökla akendel. Kokku tekitati lõhkumisega Pärnu Linnavalitsusele varalist kahju 29076 krooni ulatuses. Seega tema, võõra asja rikkumisega, kui sellega tekitati oluline kahju, pani toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS Süüdistatav S.T 05.05.2008 a. ja 18.06.2008 a. toimunud kohtuistungitele ei ilmunud.

Kuna ta ei viibinud oma elukohas ning tema asukoht oli kohtule teadmata, kuulutas kohus

18.06.2008 a. määrusega S.T tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. 18.06.2008 a. teatati kohtule Lääne Politseiprefektuuri poolt, et süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariiki Suurbritannia Kuningriigis. Samuti anti kohtule teada süüdistatava

telefoninumber ning elektroonilise posti aadressid ning tehti ettepanek S.T suhtes Euroopa vahistamismääruse koostamiseks. Kohus on S.T-le elektroonilisel teel saatnud teate tema kohtuistungile ilmumiseks.

Asja kohtulikul arutamisel esitas prokurör taotluse kohaldada käesolevas kriminaalasjas KrMS § 256 lg 1 ja § 269 lg 2 p 2 alusel käskmenetlust. Samuti leidis prokurör, et arvestades

käesoleva kriminaalasja sisu ning S.T-le süükspandavat tegu, on Euroopa vahistamismääruse kohaldamine ilmselgelt ebaökonoomne ning põhjendamatu.

Prokuröri poolt tehti kohtule ettepanek S.T-le rahalise karistuse kohaldamiseks summas 100 päevamäära, s.o. 5000 krooni.

Kaitsja prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud ning leidis, et käesolevas kriminaalasjas käskmenetluse kohaldamine on põhjendatud. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud (t.l.202- 205) ning kinnitanud, et lõhkus 2005 a. novembris koos mitme teise poisiga kividega Rääma Põhikooli aknaid. KOHTU SEISUKOHT: KrMS § 256 lg 1 kohaselt võib prokurör KrMS § 269 lg 2 p 2 sätestatud juhul esitada kohtule käskmenetluse kohaldamise taotluse ning teha ettepaneku süüdistatavale mõistetava karistuse

määra kohta. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada

süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire, hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohtu hinnangul on eeltoodud alused tuvastamist leidnud. Kriminaalasja menetluse käigus on

Lääne Politseiprefektuuri poolt kindlaks tehtud, et süüdistatav viibib Suurbritannia Kuningriigis, s.o. väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtu poolt on süüdistatavale elektroonilisel teel tema e-maili aadressile ikkre007ot.ee saadetud kutsed kohtusse ilmumiseks. Kuna süüdistatav

ei ole talle saadetud kutsetele reageerinud, on alust arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse

ilmumisest kõrvale. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on kohtueelses

menetluses tunnistanud enda süü kuriteo toimepanemises ning andnud sellekohaseid ütlusi. Samuti on tema süü kinnituseks kogutud ka muid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul takistusi kriminaalasja arutamiseks ilma süüdistatava osavõtuta.

Arvestades süüdistuse sisu ja mahtu, samuti süüdistatavale süükspandava teo raskust, on

kohtu hinnangul ebaökonoomne ja põhjendamatu taotleda S.T suhtes Euroopa

vahistamismääruse koostamist, mis tooks kaasa pikaajalise riikidevahelise asjaajamise ning

põhjendamatult suuri kulutusi seoses süüdistatava kinnipidamise, vahi all hoidmise ning

3 transportimisega Suurbritanniast Eesti Vabariiki. Samuti tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi

tema kinnipidamine Eesti Vabariigis kuni kriminaalasja kohtuliku arutamiseni. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on kohtu hinnangul prokuröri taotlus süüdistatava suhtes käskmenetluse kohaldamiseks igati põhjendatud. Kohus leidis, et järeldused kriminaalasja toimikus olevate tõendite ning nende süüdistusaktis

kajastatud hinnangutes kuriteo toimepanemise tõendatuse kohta S.T poolt on

põhjendatud. Samuti on põhjendatud prokuröri taotlus talle kohaldatava karistuse määra kohta.

Prokuröri poolt on kohtule tehtud ettepanek rahalise karistuse kohaldamiseks summas 100 päevamäära, s.o. 5000 krooni. S.T on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata.

S.T-le kohaldatud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on tasutud osaliselt.

S.T käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samas esineb tal aga

karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus. Kuna S.T pani kuriteo toime alaealisena ning tema süü ei olnud suur, siis lõpetas prokurör KrMS § 202 lg 1,2,3,6,7 alusel 03.08.2007 a. tema suhtes kriminaalasja menetluse kohustades S.T tasuma riigi

tuludesse 1500 krooni, hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ning kriminaalmenetluse kulud.

Kuna aga S.T talle pandud kohustusi ei täitnud, uuendas prokurör 12.02.2008 a. määrusega kriminaalasja menetluse. Nimetatud asjaoludest järeldub, et tegemist ei ole raske kuriteoga, mille suhtes käskmenetlus oleks välistatud. Lähtudes eeltoodust tuleb S.T käskmenetluse korras süüdi tunnistada KarS § 203 järgi ning mõista talle rahaline karistus prokuröri poolt taotletud summas.

Tsiviilhagi, esitatud Pärnu Linnavalitsuse poolt summas 21807 krooni seoses akende

lõhkumisega tekitatud kahjuga, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna Pärnu Maakohtu 10.10.2007 a. otsusega on samas süüdistuses, s.o. 08.11.2005 a. toimunud Rääma Põhikooli akende lõhkumises süüdi tunnistatud ka J. L., kellelt on jõustunud kohtuotsusega

kuriteoga tekitatud kahju summas 21807 krooni välja mõistetud, siis tuleb S.T-lt tsiviilhagi välja mõista solidaarselt koos juba süüdi mõistetud J. L.. Asitõendeid asjas ei ole. Menetluskuluna tuleb S.T-lt välja mõista kaitsja tasu 3288.66 krooni määratud kaitsja Rünno Roosmaa osalemise eest kohtueelses ja kohtulikus menetluses.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb S.T-lt välja mõista sundraha 6525 krooni riigi tuludesse.

Teet Olvik Kohtunik