2-15-16330/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-15-16330

Tsiviilasi

OÜ Finhol Blue hagi Aksum Grupp OÜ vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 621 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Finhol Blue, rk 12179688, asukoht Kalda

tee 14-36 Tartu, lepinguline esindaja Margus Rebane,

e-post margus@vulpinus.ee ;

Kostja Aksum Grupp OÜ, rk 11945063, asukoht Uus-

Veerikutee

22/24-1,

Veibri

küla,

Luujna

vald,

Tartumaa, lepinguline esindaja vaneadv Rene Varus, e-

post rene@advokaadid.ee .

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata OÜ Finhol Blue hagi Aksum Grupp OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks.

Menetluskulud jätta OÜ Finhol Blue kanda.

Määrata tsiviilasjas nr 2-15-16330 OÜ Aksum Grupp menetluskulu (õigusabikulu)

rahaliseks suuruseks 1 265 eurot.

Jätta

rahuldamata

OÜ

Aksum

Grupp

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 165 euro ulatuses.

Välja mõista OÜ-lt Aksum Grupp OÜ Finhol Blue kasuks menetluskulu katteks 1

265 (üks tuhat kakssada kuuskümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

Hageja nõue ja põhjendused

OÜ Finhol Blue (hageja) ja OÜ Aksum Grupp (kostja) sõlmisid suulise töövõtulepingu

Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti (edaspidi Võru PPPA) ühishoone

ventilatsioonitööde teostamiseks. Kostja pakkus 5.12.2014 e-kirjas hagejale nimetatud

tööd, st ventilatsioonitorude paigaldust hoone neljal korrusel tööde hinnaga 32 000 eurot

(ilma käibemaksuta). 7.12.2014 saatis kostja hagejale materjalide spetsifikatsioonid ja

korruste joonised. Pooled vaatsasid materjalid ühiselt üle ja hageja võttis kostja

tööpakkumise vastu. 11.12.2014 alustas hageja töid objektil. Objekti peatöövõtja oli AS

YIT Ehitus, kellele teostas ventilatsioonitööde osas alltöövõttu AS Pristis, kes omakorda

tellis tööde teostamise alltöövõtu korras kostjalt. 31.12.2014 käisid kostja esindajad

ehitusobjektil fikseerimas teostatud tööde mahtu. Tulemus märgiti joonistele ja vastav

joonis edastati kostja poolt hagejale 4.01.2015 e-kirjaga. Kostja poolt märgistatud

joonisel on kajastatud 3. korruse tööde maht 75%. 13.01.2015 esitati hagejale

ehituskoosoleku protokoll, milles oli 3. korruse teostatud tööde maht märgitud valesti:

kirjas oli 15 %, kuigi tegelikkuses oli tehtud 75 % töödest. Selgus, et peatöövõtja ehitajad

olid hageja paigaldatud ventilatsioonitorustiku ilma igasuguse kooskõlastuseta maha

võtnud, kuna see segas nendel oma tööde tegemist. 5.-7.01.2015 selgus ehitusobjektil, et

torustike läbiviikude avad olid kostja poolt tellitud liiga väikesed (avade läbiviike ei

teostanud hageja) ning seetõttu ei olnud võimalik paigaldada armaflex isolatsiooni.

13.01.2015 leppisid pooled kokku ümberpuurimise lisatöödes, mis kuulusid tasustamisele

tunnihinna alusel. 26.01.2015 kirjavahetuses on hageja informeerinud ehitusplatsil

esinevatest probleemidest nii kostjat kui ka kostja tellijat, AS-i Pristis. 2015 veebruari

algul teatas kostja, et temal ja AS-l Pristis on omavahel arusaamatused tööde akteerimise

osas. Kostja teatas hagejale, et kuni kostja ei ole AS-lt Pristis aktile allkirja saanud, ei ole

hagejal mõtet kostjale arvet esitada, sest kostjal ei ole rahalisi vahendeid selle tasumiseks.

25.02.2015 palus kostja hagejal tööd peatada ja objektilt ära tulla, kuivõrd kostjal on

vaidlused AS-ga Pristis ja kuni vaidluste lahendamiseni peatatakse tööd. Hageja lõpetas

nimetatud kuupäeval töötamise objektil.

Hageja väitel kui kogu hoone ventilatsioonitööde maht on 100 %, siis korrused 0 kuni 3

jagunevad järgmiselt: 0-korrus – 41,4%, 1. korrus – 37,9 %, 2. korrus – 15,2 % ja 3.

korrus – 5,5 %. Korruste mahu on hageja võtnud projekteerija teatisest. Hageja poolt

tööde peatamise hetkeks 25.02.2015 oli hageja teostanud töid järgmiselt 0-korrusel 70 %

ulatuses, 1. korrusel 47,5 % ulatuses, 2. korrusel 65 % ulatuses ja 3. korrusel 100 %

ulatuses (31.12.2014 seisuga 75 % ja pärast kolmandate isikute poolt torustike

mahavõtmist uuesti paigaldatud 25 % 25.02.2015 seisuga). Teostatud tööde mahtu

tõendavad ehituskoosolekute protokollid.

Arvestades hageja poolt teostatud tööde mahtu ning lepingusumma 32 000 eurot

jagunemist proportsionaalselt iga korruse tööde mahule on hageja tasunõue korruste

kaupa järgmine: 0-korrus 9273.60 eurot, 1. korrus 5760.80 eurot, 2. korrus 3161.60 eurot

ja 3. korrus 1760 eurot. Kokku on hageja poolt tehtud töid 19 956 euro ulatuses, koos

käibemaksuga 23 947.20 eurot.

Lisaks ventilatsioonitorustike paigaldustöödele on hageja teostanud kokkuleppel lisatöid

tunnihinna alusel. Lisatööd on tehtud 744 tunni ulatuses, mille kohta on hageja saatnud

kostjale e-kirjad. Tunnihinnaks oli kokku lepitud 10 eurot. Lisatööde maksumus on seega

7440 eurot, koos käibemaksuga 8 928 eurot.

Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et ta on teostanud töid maksumusega 32 875.20

eurot (koos käibemaksuga), mille eest kostja on tasunud 16 560 eurot. Saamata on

16 315.20 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisandub

seaduses sätestatud viivis alates hagi esitamisest 29.10.2015. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja võtab

omaks, et pakkus 5.12.2014 hagejale Võru PPPA ühishoone ventilatsioonitööde

teostamist. E-kirjas nimetab kostja kogu objekti ventilatsioonitööde võimaliku koguhinna

32 000 eurot pluss käibemaks. Ventilatsioonitööde tellijaks oli AS Pristis, peatöövõtjaks

oli objektil AS YIT Ehitus. Antud objektil ventilatsioonitööde tegemine tähendas seda, et

tuli

paigaldada

ventilatsioonikanalid

(ehituskoosolekute

protokollides

nimetatud

„torustike ehitus“), paigaldada ventilatsiooni agregaadid (protokollides „ventkambri

ehitustööd“), teostada ventilatsioonisüsteemide isoleerimine (protokollides „hoone

isoleerimistööd“) ja paigaldada plafoonid ning ventilatsioonirestid (nimetatud ehitustööde

protokollis nr 32). Töövõtja pidi tööd teostama AS Pristis poolt tarnitavate materjalidega.

Algselt

pidi

objektil

ventilatsioonitööde

alltöövõttu

teostama

Norden

OÜ.

Ehituskoosoleku protokollist nr 22, 9.12.2014 nähtub, et 2 päeva enne OÜ Finhol Blue

esmakordset objektil tööle asumist (11.12.2014) oli Norden OÜ töötajate poolt alustatud

ventilatsioonitorude paigaldust 0-korrusel ja 1. korrusel kummaski 10 % ulatuses. Hageja

ei saa nõuda selles mahus töö tegemise eest raha, nõudeõigus on Norden OÜ-l. Kostja ei

teadnud 5.12.2014 pakkumist tehes, et tööd on osaliselt teostatud. Kuna Norden OÜ-l

tekkisid majanduslikud raskused, lahkus ta objektilt ning töö tegemise eest võttis

vastutuse Norden Capital OÜ (käesoleval ajal AnMer Vent OÜ), kes omakorda volitas

töid teostama Aksum Grupp OÜ, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga.

Läbirääkimistel hagejaga selgus, et hageja ei ole huvitatud objektil isolatsioonitööde

teostamisest, piirdudes vaid torustiku (koos plafoonide ja ventilatsioonirestidega) ja

agregaatide paigaldusega. Täpne teostatavate tööde maht ja maksumus jäi fikseerimata.

Ventilatsioonitorude isoleerimine on töömahukas, mistõttu selle hind moodustab olulise

osa ventilatsioonitööde koguhinnast. Kostja hinnangul on hagejaga sõlmitud suuline

töövõtuleping ventilatsioonitööde töövõttu jäävate ja ehituskoosolekute protokollides

loetletud tööde teostamise suhtes, millised ei olnud hageja tööle asumise ajaks juba

teostatud ning millest on välja jäänud isolatsioonitööd.

Hageja väide 3. korrusel töö valmimise kohta 75 % ulatuses on tõendamata. Tehtud tööde

sellist mahtu ei ole fikseeritud ei teostatud tööde aktides ega ehituskoosolekute

protokollides. Ehituskoosoleku protokollist nr 26, 13.01.2015 nähtub, et 3. korruse

teostatud töö maht on 15 %. Ehituskoosoleku protokollist nr 32, 25.02.2015 nähtub, et

selleks kuupäevaks oli valmis 25 % 3. korruse torustikust. AS-i YIT Ehitus töölised

võtsid osa paigaldatud torustikust maha või lükkasid kõrvale, mida kinnitab objektijuhti

H. L. 11.06.2015 kiri ja millega kostja nõustub. Kuid kirjast ei nähtu, et enne osalist

mahavõtmist või kõrvale lükkamist oli valmis 75 % töömahust. Väidetavate lisatööde eest

tasu nõudmine on kostjale täiesti arusaamatu. Sellesisulist kokkulepet ei ole olnud. Kogu

tööde teostamine pidi toimuma nö tükihinna alusel. Kostja ei vaidle vastu, et keegi AS-i

YIT Ehitus esindajatest võis olla andnud hagejale korralduse võtta maha osa paigaldatud

torudest ning puurida uued avad. Hageja asus omaalgatuslikult korraldust täitma,

informeerimata sellest kostjat.

Kostjal ei olnud peatöövõtjaga kokkulepet täiendava töö eest tasumiseks. AnMer Vent

OÜ esindaja A. H. andis hagejale korralduse lõpetada kokkuleppimata tööde tegemine,

sest tegemist ei olnud projekti teostamiseks vajaliku tööga. Lisatööde maht ja väidetav

kokkuleppehind on tegelikult kooskõlastamata ja läbirääkimata. Kindlasti ei saa lugeda

lisatööks katuse läbiviikude tegemist, sest töö kuulub ventilatsioonitööde töövõttu.

Samuti ei ole lisatöö armaflexi paigaldamine, sest see on ventilatsioonitoru

isolatsioonimaterjal. Ehituskoosoleku protokollist nr 32, 25.02.2015 nähtub, et

isolatsioonitöid ei ole alustatud. Hageja ei ole tõendanud armaflexi paigaldamist. Hageja

poolt ventilatsiooniseadmete transportimine ei ole lisatöö. Ehitusobjektil materjalide

hoonesse transportimine ja nende paigaldamine on omavahel eraldamatud tööd.

Alltöövõtu sisse käib ka kohustus, et töövõtja teeb töö oma töövahenditega, mistõttu

„rendi asjade toomine“ ei saa olla lisatöö.

Tellija, AS Pristis, vaidlustas mingil hetkel kostja poolt esitatud aktid hageja tehtud töö

kohta, väites, et tööde maht on üleakteeritud, tehtud töö on ebakvaliteetne ning hageja on

tekitanud tellijale lisakahjusid. AS-i Pristis etteheidete kohaselt on hageja paigaldanud

kandilised ventilatsioonikanalid vaid ühepoolse kummitihendiga. Sellised ühendused tuli

uuesti lahti võtta ja panna peale täiendava tihendi paigaldamist uuesti kokku. Töö tegi AS

Pristis, kahju – 890 eurot. Hageja oli katuse läbiviike tehes lõhkunud katusepaneele, mille

parandamiseks jootebetooniga kulus AS-l Pristis 620 eurot. Hageja poolt paigaldatud

ventilatsioonikanalid ei läbinud survekontrolli; liitekohad tuli täiendavalt isoleerida ja

tellida uus survekontroll; kahju suurus ei olnud kostja vastuse esitamise ajal veel teada.

Hageja poolt läbi puuritud elektrikaablite taastamisest tekkis kahju 1 442.96 eurot.

Kostja on hagejale maksnud 18 600 eurot, mitte 16 560 eurot. Hageja nõudearvestus on

põhimõtteliselt vale, sest hageja lähtub sellest, et 100 % hoone ventilatsioonitorustikust

moodustavad horisontaaltorustikud korruste kaupa. Hageja jätab tähelepanuta, et

mitmekorruselises hoones on ventilatsioonikanalid ka vertikaalselt ning lisanduvad

ventilatsioonikambrid oma mitmetasandilise kanalite paigutusega. Kostjal puuduvad

täpsed andmed ventilatsioonitööde tegeliku mahu kohta, kuid hageja arvestus on

põhimõtteliselt vale.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Selleks, et selgitada välja poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu mõistlik ja

põhjendatud sisu, analüüsib kohus kõigepealt nimetatud töö tellimise ajalugu. Tl 159

oleva hinnapakkumise (ventilatsioonitööd), 16.06.2014, kohaselt on Norden OÜ teinud

AS-le Pristis hinnapakkumise: Ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni

paigaldusega 42 980 eurot, muud kulud ja transport 5 500 eurot, abimaterjalid 4 000 eurot

ja avade tegemine (puurimine) 6 488 eurot, kokku 58 968 eurot, lisandub käibemaks.

23.07.2014 sõlmiti AS-i Pristis ja Norden OÜ vahel alltöövõtuleping nr 48860-14004291

(tl 160-165), mille p 1.1. kohaselt kohustus Norden OÜ töövõtjana objektil Räpina mnt

20a/20b, Võru linn aadressil asuva Võru PPPA ühishoone ehitamisel ventilatsioonitööde

teostamises. Töö iseloom on detailselt määratletud AS Resand põhiprojektis, töö nr 1223,

lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises 16.06.2014.

AS Pristis kohustus alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt maksma töövõtjale 58 968 eurot,

lisandub käibemaks. Alltöövõtulepingu p 2.1. kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtaeg

20.02.2015. Alltöövõtulepingu p 4.4. kohaselt hangib tellija töö teostamiseks vajalikud

materjalid, välja arvatud isolatsioonimaterjalid ja abimaterjalid, vastavalt alltöövõtja poolt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimusele. Alltöövõtulepingu p 4.6.

kohaselt on alltöövõtja kohustatud tellija nõudmisel tegema töös muudatusi, kui need on

otseselt seotud algselt kokku lepitud töö iseloomuga. Kui muudatuste tõttu suureneb

alltöövõtjale makstav lepingu punktis 3.1. fikseeritud tasu või pikeneb töö teostamise aeg,

tuleb alltöövõtja ja tellija vahel sõlmida täiendav kirjalik kokkulepe enne muudatustööde

teostamist. Sellise kokkuleppe puudumisel ei ole alltöövõtjal õigust nõuda tasu tehtud

muudatustöö eest. Tl 166-171 on protokoll nr 1, mis on alltöövõtulepingu nr 48860-

14004291 lisa nr 2, osalesid AS-i Pristis ja Norden OÜ esindajad. Protokolli p 9 kohaselt

lepiti kokku, et töövõtja alltöövõtu hulka kuuluvad muuhulgas täiskomplektse

ventilatsioonisüsteemi (sh seadmed) ehitustööd vastavalt kehtivatele normidele.

OÜ Norden ei olnud võimeline alltöövõtulepingut täitma, mistõttu leping lõpetati (AS-i

Pristis vastus kohtule tl 156).

Tl 138 oleva hinnapakkumise kohaselt on Norden Capital OÜ teinud 01.12.2014 AS-le

Pristis hinnapakkumise „ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega

37420 eurot; avade puurimine 1088 eurot“. Hinnale lisandub käibemaks. Tl 139 on

esimene lehekülg alltöövõtulepingust nr 48860-HEVAC, 11.12.2014, mille kohaselt AS

Pristis ja alltöövõtja Norden Capial OÜ leppisid kokku Võru PPPA ühishoone ehitamisel

ventilatsioonitööde teostamises. Töö iseloom on määratletud AS Resand põhiprojektis,

töö nr 1223, lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises

01.12.2014. Alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt on tasu töö eest 38 500 eurot, millele

lisandub käibemaks.

Tl 142 kohaselt on kostja Aksum Grupp OÜ teinud 9.12.2014 A. H.le (Norden OÜ,

Norden Capital OÜ ja AnMer Vent OÜ juhatuse liige) hinnapakkumise HP-2014-1067

summas 33 500 eurot käibemaksuta, pakkudes selle eest töövõttu ventilatsioonitööde

tegemiseks,

sisaldab

vent.süsteemi

väljaehitamist

(šahtid,

korrused

ja

ventilatsioonikambrid). Pakkumine ei sisalda paigaldusmaterjale (torustik, seadmed jne).

Aksum Grupp OÜ ja Norden Capital OÜ (hilisem AnMer Vent OÜ) sõlmisid suulise

alltöövõtulepingu, mis on tõendatud tunnistaja A. H. ütlustega 15.03.2016 kohtuistungil.

Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt sisaldas tasu kõikide torustike paigaldust ja

ventilatsioonikambrite ehitust. Ventilatsioonitorude isoleerimine käib ventilatsioonitööde

alla. Norden Capital tellis Aksum Grupilt ainult ventilatsioonitööd, puurimistööd tellitud

ei olnud.

Aksum Grupp OÜ on teinud töövõtu pakkumise OÜ-le Finhol Blue 5.12.2014 e-kirjaga:

„terve maja peale on tööraha 32k lisandub km vaata siis kas pakub huvi. Juhul kui huvi

on siis hind korruste kaupa.“ Vaidlust ei ole selle üle, et kostja edastas hagejale ka

spetsifikatsioonid ja mahutabeli (tl 12-20).

Seega VÕRU PPPA ühishoone ventilatsiooni paigaldamise tööde ühel teostajal, OÜ-l

Finhol Blue oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping tellijaga Aksum Grupp OÜ, kellel

omakorda oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping tellijaga Norden Capital OÜ, hilisemalt

AnMer Vent OÜ, kellel omakorda oli sõlmitud kirjalik alltöövõtuleping tellijaga AS

Pristis, kes teostas omakorda alltöövõttu ehituse peatöövõtjale, AS-le YIT Ehitus. Norden

Capital OÜ ja Aksum Grupp OÜ ise ehitusobjektil mingit tööd ei teinud.

Tl 143 oleva teostatud tööde akti nr 1, kuupäeva ei nähtu, tööde periood; detsember 2014,

kohaselt on alltöövõtja Aksum Grupp OÜ andnud tellijale, Norden Capital OÜ-le

ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000

eurot akteerituna 6 900 euro ulatuses, lisandub käibemaks.

Tl 144 oleva teostatud tööde akti nr 2 kohaselt, kuupäeva ei nähtu, tööde periood: jaanuar

2015, on alltöövõtja Aksum Grupp OÜ andnud tellijale Norden Capital OÜ-le

ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000

eurot lisaks eelnevalt akteeritud 6 900 eurole akteerituna 11750 euro ulatuses, lisandub

käibemaks. Akti kohaselt arvatakse akteeritud summast maha AS-i Pristis paigaldus 2436

euro ulatuses ning AS-i Pristis majutus 240 euro ulatuses. Tasuda jäi 9074 eurot, lisandub

käibemaks.

Kolmandat akti, st 2015 veebruaris valminud töö osas ei ole koostatud, kuid vaidlust ei

ole selle üle, et hageja objektil tööd tegi kuni töö peatamiseni.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel ei koostatud kunagi ühtegi dokumenti

kostja poolt tellitud ning hageja poolt valmis tehtud ja kostjale üle antud tööde osas,

millest nähtuks tehtud/tegemata töö sisu ja maht.

Hageja nõude üks osa põhineb hageja väitel, et alltöövõtulepingu esemeks oli

ehitusobjekti

horisontaalsete

ventilatsioonitorustike

ehitamine,

mille

valmiduse

kindlakstegemisel lähtub hageja ehituskoosolekute protokollidest. Tl 37-46 oleva

ehituskoosoleku protokolli nr 32, 25.02.2016, kohaselt (sellest kuupäevast lõpetas hageja

töö tegemise objektil) on AS-i Pristis poolt alltöövõtuleping täidetud järgmiselt: 0-korruse

juurdeehituse torustike ehitus (alustati 25.11.2014) teostatud 70%, 1. korruse

juurdeehituse torustike ehitus (alustati 24.11.2014) teostatud 40 %, 0-korruse olemasoleva

hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 70 %, 1. korruse olemasoleva

hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 55 %, 2. korruse olemasoleva hoone

torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 65 %, 3. korruse olemasoleva hoone

torustike ehitus (alustati 15.12.2014) teostatud 25 %. B058, B152, 227, 228, 401

ventkambrite ehitustööd: agregaat+torustik on sisuliselt alustamata, tööjoonised tuleb

korrigeerida. Ventilatsioonitorustiku isoleerimistöödega ei olnud 25.02.2015 seisuga

alustatud.

Tl 71-77 oleva ehituskoosoleku protokolli nr 22, 9.12.2014 kohaselt oli selleks

kuupäevaks 0-korruse juurdeehituse torustikust (alustati 25.11.2014) paigaldatud 10 % ja

1. korruse juurdeehituse torustikust (alustati 24.11.2014) samuti 10 %. Nimetatud tööd

jõudis enne alltöövõtulepingu ülesütlemist teostada Norden OÜ, mis kohtu hinnangul ei

ole käesolevas asjas oluline. Kostja pakkus 5.12.2014 e-kirjas hagejale objektil olevat

võimalikku töömahtu tasuga 32 000 eurot, lisandub käibemaks. Seega tegi kostja hagejale

ettepaneku teha objektil töid 32 000 euro eest, järelikult oli selles ulatuses töö tegemine

vajalik. Kostja väide, et ta ei teadnud varem teise äriühingu poolt alustatud töödest, ei ole

asjakohane. Kostja kui tellija kohustus on kindlaks määrata tellitava töö sisu, maht ja

maksumus.

Hageja ja kostja töövõtulepingu pooltena ei ole kindlaks määranud hageja poolt tehtava

töö mahtu. Kostja kinnitusel ei soovinud hageja teha ventilatsioonisüsteemi

isoleerimistööd. Kohus on seisukohal, et hinnapakkumine 32 000 eurot ilma

käibemaksuta kehtis kogu ventilatsioonitorustiku ja ventilatsioonikambrite paigaldamise

kohta ning ei hõlmanud ventilatsioonisüsteemi isoleerimist. Kohtu seisukohta toetab

Norden OÜ poolt AS-le Pristis tehtud hinnapakkumine, mille kohaselt objekti

ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega on hinnaga 52 480 eurot

ilma avade tegemiseta (puurimine), lisandub käibemaks. Tl 78 olev MJA Team OÜ

hinnapakkumise

nr

14032,

11.08.2014,

kohaselt

oli

objekti

Võru

PPPA

ventilatsioonisüsteemi isolatsioonitööde tegemine koos materjalide maksumusega

võimalik vähem kui 20 000 euro eest (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel on kohus

seisukohal, et hoolimata tunnistaja A. H. ütlustest ei leppinud hageja ja kostja kokku

isoleeritud ventilatsioonisüsteemi paigaldamises, vaid 32 000 eurot lepiti kokku

ventilatsioonitorustiku, -šahtide ja –kambrite ehitamise hinnaks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei olnud 25. veebruariks 2015

tegelikult teostanud ventilatsioonisüsteemi paigaldamise töid hagiavalduses märgitud

mahtudes/proportsioonis. Hageja pidi valmis ehitama kogu hoone ventilatsioonitorustiku,

st ka šahtid ja ventilatsioonikambrid. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tööde mahtu, st

kokkulepet, et kostja pakkumises nimetatud 32 000 euro eest pidi hageja valmis ehitama

ainult horisontaalse ventilatsioonitorustiku. Aksum Grupp OÜ on teostatud tööde akti nr 2

kohaselt andnud tellijale Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid,

vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000 eurot lisaks detsembrikuu eest

akteeritud 6 900 eurole jaanuarikuu eest akteerituna 9 074 euro ulatuses, lisandub

käibemaks. Seega on hageja lepingut, mille rahaline kogumaht (korrused, šahtid,

vent.kambrid) oli 32 000 eurot, täitnud aktide kohaselt (6 900+9 074) 15 974 euro, so ligi

50 % ulatuses.

Hageja on esitanud kostjale arve nr 110215-6 (tl 126) majutuse hüvitamiseks perioodi

eest detsember 2014 kuni veebruar 2015 summas 1 950 eurot, lisandub käibemaks. Kostja

on nimetatud arve tasunud, kuid menetluse käigus ei tunnistanud eraldi kokkulepet

majutuskulutuse hüvitamise kohta ning on nõus nimetatud summat käsitlema ainult kui

alltöövõtulepingu täitmisest tulenevat tasunõuet. Tl 144 oleva teostatud tööde akti nr 2

kohaselt fikseeris Aksum Grupp OÜ, et AS Pristis tegi jaanuaris paigaldustöid 2436 euro

ulatuses ning AS Pristis majutuse kulu oli 240 eurot, mis arvati jooksval perioodil

akteeritud summast maha. Kohus on seisukohal, et tööliste majutuse kulu oli seega

Aksum Grupp OÜ poolt Norden Capital OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt

lepingu hinna sees ning vastav kokkulepe oli seega ka Aksum Grupp OÜ ja hageja vahel.

Vastasel korral ei ole jällegi mõistlikus proportsioonis Aksum Grupp OÜ poolt tehtud

hinnapakkumine ning hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingu rahaline maht.

Kostja on hagejale maksnud töövõtulepingu alusel kokku 18 600 eurot, mis moodustab

58 % alltöövõtulepingu rahalisest mahust. Kohus on seisukohal, et kostja on maksnud

hagejale tema poolt tehtud töö eest piisava tasu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei

ehitanud

ventilatsioonisüsteemi

valmis.

Jättes

kõrvale

selle,

kas

3. korruse

horisontaaltorustik oli kokku paigaldatud 100 % ulatuses või mitte, ei ole poolte vahel

vaidlust, et 0-korruse juurdeehituse torustike ehitus oli teostatud 70%, 1. korruse

juurdeehituse torustike ehitus - 40 %, 0-korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 70

%, 1. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 55 %, 2. korruse olemasoleva hoone

torustike ehitus - 65 % ulatuses ning ventilatsioonikambrite ehitustööd, agregaat+torustik,

jäid sisuliselt alustamata, plafoonide ja ventilatsioonirestide paigaldus jäi tegemata.

Asjaolu, et hageja ei lõpetanud objektil ühtegi tööd, tõendab ka tl 101 olev e-kiri OÜ

XPSVent esindajalt hageja esindajale, mille kohaselt nimetatud äriühing tegi Võru PPPA

hoone ehitusel 2015 aasta veebruarist maini ventilatsioonikambrite seadmete paigalduse

ja isolatsioonitööd, püstakud, põhimagistraalide väljaehituse, jahutuspalkide, plafoonide

ja ventilatsioonirestide paigalduse. Vastusest ei nähtu, millises summas töövõtuleping

AS-ga Pristis sõlmiti, kuid OÜ XPSVent esindaja teatel maksid isolatsioonitööd ca

24 300 eurot ja ventilatsioonitööd 13 700 eurot. Ventilatsioonisüsteemi tegemata jäänud

osa paigaldamise hind 13 700 eurot + kostja poolt hagejale makstud 18 600 eurot

summalt võrreldav 32 000 euro suuruse lepinguhinnaga, milles hageja ja kostja leppisid

kokku ainult ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks ja millest hageja tegi töid 18 600 euro

ulatuses ning OÜ XPSVent – 13 700 euro ulatuses.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv.

Kohus on seisukohal, et Aksum Grupp OÜ ja Finhol Blue OÜ vahel kokku lepitud

alltöövõtulepingu eelarve 32 000 eurot oli siduv eelarve ventilatsioonisüsteemi

ehitamiseks, mis tähendab, et (all)töövõtja peab jääma eelarve piiridesse. Tl 51 olev

hageja esindaja e-kiri kostja esindajale ei vasta oma sisult VÕS §-s 639 lg 1 sätestatud

põhimõttele. Hageja on 19.02.2015 koostanud nö oma eelarve, tuues alles siis välja

hageja arvates vajalikud kulutused, mõistliku kasumi, väidetavalt kokkulepitud lisatööd

jms. Arvestades kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaolu, et hageja pidi valmis ehitama

kogu ventilatsioonisüsteemi 32 000 euro eest ning ei ole tõendanud, et ta ehitas sellest

valmis rohkem kui 58 % (millises proportsioonis ta on tasu kätte saanud), on esindaja

koostanud arvestuse, mille kohaselt hageja soovib seni tehtud tööde eest saada kokku

33 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkulepet eelarve ületamise kohta ei ole

kohtule tõendatud.

Teise osa hageja rahalisest nõudest moodustab tasunõue lisatööde eest summas 7 440

eurot, lisandub käibemaks. Hageja väitel oli lisatööde tasu kokku lepitud tunnihinnana 10

eurot. Hageja tegi väidetavalt lisatöid kokku 744 tunni ulatuses.

Lisatöö, mille eest töövõtja nõuab tasu, toob alati kaasa konkreetse töövõtulepingu

eelarve suurenemise. Seetõttu tuleb ehituse lisatööd alati eelnevalt kokku leppida ning

seda nii mahu kui ka hinna osas. Hageja on kohtule esitanud 30.01.2015 ja 19.02.2015 e-

kirjad, milles teavitatakse kostjat hageja poolt tehtud lisatööde mahust, kuid ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne lisatööde tegemisele asumist lepiti tellijaga

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lisatööde maht ja hind.

Lisaks on kohus seisukohal, et kõik hageja poolt lisatöödeks märgitud tööd ei olnud

lisatööd. Vastavalt alltöövõtulepingule tuli hagejal valmis ehitada ventilatsioonisüsteem.

Seega ei saa mingil moel olla lisatööks ventilatsiooniseadmete tõstmine ja transportimine

keldrisse ja/või torni, et neid saaks paigaldada.

Avade tegemisse ja ümbertegemisse puutuv võib olla lisatöö. Tl 138 olevas Norden

Capital OÜ hinnapakkumises AS-le Pristis on avade puurimine eraldi tasuga töö, mis ei

ole hõlmatud ventilatsiooni paigaldamisest koos isolatsiooni paigaldusega. Kuid hagi

lisatööde hinna hüvitamiseks ei ole võimalik rahuldada, sest lisatööde tegemise

kokkulepe, st eelarve ületamise kokkulepe ei ole kohtule tõendatud. VÕS § 639 ei sätesta

võimalust, et siduvat eelarvet on võimalik töövõtja poolt ühepoolselt ületada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagiavalduse täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Kostja taotleb enda menetluskulude kindlaksmääramist summas 1 430 eurot.

Hageja esindaja ei ole esitanud kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid.

Kohus on seisukohal, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on

põhjendatud.

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas

menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem

kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate

asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-112-

09 otsuse p-s 17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat,

Euroopa Liidu õigust vms.

Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest

keerukama vaidlusega. Asjas toimus kaks kohtuistungit: 15.03.2016 kestusega 1 h 45

minutit ja 14.04.2016 kestusega 1 h 3 minutit. Kostja on esitanud 18.12.2015 kostja

kirjaliku vastuse hagile, mida ei ole koostanud esindaja. Kohus on seisukohal, et enne

15.03.2016 kohtuistungit ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks kulutatud mõistlik aeg

kokku on 5 tundi, enne 14.04.2016 kohtuistungit ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks

kulutatud mõistlik aeg kokku on 5 tundi ning 10.05.2016 kirjaliku seisukoha esitamiseks

kulutatud 1,5 tundi on mõistlik õigusabi ajakulu käesolevas tsiviilasjas.

Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Rene Varuli tunnitasu määr 110 eurot

käibemaksuta on põhjendatud.

Eeltoodu alusel on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht on 11,5 tundi

summas (11,5 x 110) 1 265 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik