3-16-924/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-924

Haldusasi

Nordecon AS ja Aktsiaselts Järva Teed kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.05.2016 otsuse nr

84-16/171490

tühistamiseks

ja

Maanteeameti

12.04.2016

korralduse

nr

0066

kehtetuks

tunnistamiseks osas, milles kvalifitseeriti riigihankes

„Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km

87,6–94,1

(Reopalu-Mäo)

ehitus“

(171490)

ühispakkujad Version Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ

ning tunnistati vastavaks ja edukaks nende poolt

esitatud pakkumus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – Nordecon AS ja Aktsiaselts

Järva Teed, volitatud esindajad Kerli Lokotar ja

Tiiu Pirbe

Vastustaja

(hankija)

–

Maanteeamet,

volitatud

esindajad Andry Palu ja Regina Veskimäe

Kolmandad isikud – Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra

OÜ, volitatud esindaja v.adv Raiko Lipstok

Asja läbivaatamine

9. juuni 2016. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nordecon AS-i ja Aktsiaseltsi Järva Teed kaebus rahuldamata.

2. Mõista Nordecon AS-lt ja Aktsiaseltsilt Järva Teed solidaarselt Verston Ehitus OÜ

kasuks välja menetluskulud summas 1814 eurot ja 14 senti (ükstuhat kaheksasada

neliteist eurot ja neliteist senti).

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-16-924

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet (hankija) alustas 1. märtsil 2016 avatud hankemenetluse vormis riigihanget

„Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 87,6–94,1 (Reopalu-Mäo) ehitus“

viitenumbriga 171490. Hanketeate (HT) osa IV p 2.4 kohaselt oli pakkumuste hindamise

kriteerium madalaim hind.

2. Oma 12.04.2016 korraldusega nr 0666 kvalifitseeris hankija ja tunnistas vastavaks ning

edukaks ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ esitatud pakkumuse hinnaga

3 350 410,89 eurot, ilma käibemaksuta. Nordecon AS ja Aktsiaselts Järva Teed kvalifitseeriti

ja nende pakkumus tunnistati vastavaks hinnaga 3 419 141,10 eurot ilma käibemaksuta ning

see jäi hinna poolest teisele kohale.

3. Nordecon AS ja Aktsiaselts Järva Teed vaidlustasid 22.04.2016 ühispakkujate Verston

Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). Vaidlustusmenetluse keskseks

küsimuseks oli, kas kolmandal isikul on hanketeate (HT) III osa p 2.3 alap-s 1 nõutud kogemus

vähemalt ühe 2 000 000 euro maksumusega avalikult kasutatava tee valmis ehitamisel.

4. VAKO jättis 06.05.2016 otsusega nr 84-16/171490 vaidlustuse rahuldamata.

1) Conrec Infra OÜ majandusaastate aruannetest ei saa järeldada, et Conrec Infra OÜ ei

omandanud Kroodi eritasandilise ristmiku ehituse I etapi tööde (edaspidi ka referentstöö)

teostamisel HT-s nõutavat kogemust. HT III osa p 2.3 alap 1 õiguslikuks aluseks on riigihangete

seaduse (RHS) § 41 lg 1 p 1. Sellel õiguslikul alusel pakkuja tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmist ei saanud hankija kontrollida

pakkujate majandusaastate aruannetest, sest majandusaasta aruannete alusel saab hankija

kontrollida pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit (RHS § 40). Hankija ei oleks saanud

kolmandaid isikuid jätta kvalifitseerimata põhjusel, et see vaidlusalune töö ei kajastu

netokäibena Conrec Infra OÜ 2011–2012 majandusaastate aruannetes. HT-s ei nõutud

pakkujatelt avalikult kasutatava tee ehitustööde netokäivet. RHS § 41 lg 1 p 1 kohaselt tuleb

nõutava kogemuse olemasolu kindlaks teha HT-s nõutud dokumentide alusel, s.o HD lisa I

vormi 3a kohase tehtud ehitustööde loetelu, pakkuja kinnituse, et ehitustöö on teostatud

perioodil 02/2011–01/2016 ja ehitustöö maksumus on vähemalt 2 000 000 eurot ilma

käibemaksuta, ning ehitustöö tellija kinnituse, et tee ehitustöö on tehtud sõlmitud lepingu ja hea

tava kohaselt, alusel.

2) RHS ei näe ette, et pakkuja või ühispakkujad, kellega sõlmitakse hankeleping, peavad kõiki

töid ise teostama. Kuid isegi siis, kui kasutatakse alltöövõtjaid, vastutavad ühispakkujad kogu

hankelepingu täitmise, st kõikide teostatavate tööde eest. Ühispakkujate vastutus on vastavalt

RHS § 43 lg-le 3 solidaarne, st hankija võib nõuda hankelepingu täitmist igalt ühispakkujalt.

Kui iga ühispakkuja vastutab kogu hankelepingu täitmise eest, siis saab ka iga ühispakkuja oma

töödeks pidada kõiki töid, mida hankelepingu järgi teostati. Ühispakkumuste puhul kaasneb

ühispakkuja vastutusega ka sõlmitud hankelepingu järgi teostatavate tööde kogemuse saamine;

Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ kvalifikatsiooni kontrollimisel ei olnud

oluline see, kes oli Conrec Infra OÜ referentstöö lepingu täitmisel juhtivpartner ja kuidas

ühispakkujate omavaheline tööjaotus oli korraldatud. Ühispakkujad vastutavad kogu

hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Ühispakkujate osalus/panus hankelepingu täitmisel on

nende omavaheline kokkulepe. Ühispakkujad lepivad kokku selle, kuidas töid hankelepingu

alusel teostatakse ja ka selle, kuidas laekuvad tööde eest saadavad tasud. Kui tööde eest laekub

3-16-924

3(12)

tasu vaid ühele ühispakkujale (näiteks juhtivpartnerile), kes kajastab seda oma netokäibes, siis

ei tähenda see, et ainult tema saab kõiki neid töid lugeda oma kogemuseks ning et tema ainsana

on neid töid teostanud. Seega ei seondu ühispakkujate AS BMGS ja Conrec Infra OÜ vaheline

kokkulepe tööde eest tasutud summade laekumise või kasutamise osas ja vastava netokäibe

olemasolu pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimisega.

3) Isegi siis, kui ühispakkuja saaks lugeda oma kogemuseks vaid selliseid töid, mille eest ta

vastavalt ühispakkujate kokkuleppele vastutas või neid ise teostas, omandas Conrec Infra OÜ

referentstöö lepingu alusel kogemuse tee-ehitustööde (mullatööd ja katend) teostamisel

maksumusega üle 3,8 miljoni euro. Nimetatud summa vastab dokumendis „Lõpetamise tõend,

30.11.2012“ toodud vastavate tööde maksumusele. Hankija, kelleks oli Maanteeamet, on

VAKO-le kinnitanud, et lepingu alusel vastutas tee-ehitustööde eest Conrec Infra OÜ ja

sillaehituse ning kvaliteedi eest AS BMGS. VAKO-l puudub mistahes alus kahelda kinnituses,

mille on andnud vastustaja kui Conrec Infra OÜ referentstöö tellija. Kuna referentstöö oli tehtud

hankijale endale, pidi ta teadma, kes, milliseid töid ja kui suures mahus teostas ning kes, milliste

tööde eest vastutas.

4) Kuna vaidlustuses toodud põhjendustest lähtuvalt ei ole alust tunnistada kehtetuks hankija

otsust kvalifitseerida ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ, on õiguspärased ka

hankija otsused, millega tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks.

5. Nordecon AS ja Aktsiaselts Järva Teed esitasid 12.05.2016 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palusid tühistada VAKO 06.05.2016 otsuse nr 84-16/171490 ja tunnistada

Maanteeameti 12.04.2016 korraldus nr 0066 kehtetuks osas, milles kvalifitseeriti riigihankes

„Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 87,6-94,1 (Reopalu-Mäo) ehitus“ (171490)

ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ ning tunnistati edukaks nende esitatud

pakkumus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised:

1) RHS § 41 lg 1 p 1 ega teised RHS sätted ei piira hankija võimalusi täiendavalt kontrollida

pakkujate

vastavust

kvalifitseerimistingimustele.

Hankijal

on

pakkujate

vastavuse

kontrollimisel õigus tugineda ka RHS § 41 lg 1 p-s 1 nimetamata tõenditele, sh pakkuja

majandusaasta aruannetele. Seda näiteks juhul, kui talle saab teatavaks asjaolu või tekib muude

tõendite pinnalt kahtlus, et pakkuja kvalifikatsioon ei vasta HT-s nõutule.

2) VAKO seisukoht, mille kohaselt kolmas isik võib tugineda „Kroodi eritasandilise ristmiku I

etapi ehitustööd“ teostamisele ka siis, kui ta oli nimetatud hankes passiivne ühispakkuja ega

osalenud reaalselt tööde tegemisel, on vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p-d 2–3), samuti RHS § 39 lg-tega 1, 3 ja

4. Samuti on see lähenemine vastuolus senise RHS kohaldamise praktikaga. Nõustuda ei saa

käsitlusega, et pelgalt (solidaarne) vastutus hankelepingu täitmise eest annab pakkujale

automaatselt täiemahulise kogemuse kõikide tööliikide ja mahtude osas, sõltumata tema

reaalsest panusest konkreetsesse hankesse. Vastutus ja omandatud kogemus on erinevad asjad.

Ühispakkujate solidaarne vastutus ei näita ühispakkumuses osaleja enda panust lepingu

täitmisel. HT III osa p 2.3. alap 1 ei saa mõista üksnes selliselt, et pakkuja peab olema olnud

vastutav 2 000 000 euro maksumusega avaliku tee ehitustööde teostamise eest, vaid selliselt, et

pakkuja on sellise tee ehitustöö objekti reaalselt valmis ehitanud kas ise oma jõududega või

peatöövõtu meetodil. Ühispakkujate roll hankes võib olla väga erinev ning VAKO lähenemine

soosib praktikat, kus hangetel tuleb kvalifitseerida ettevõtted (sh nn riiulifirmad), kellel ei ole

suutlikkust hanget täita.

3-16-924

4(12)

3) Kui pakkuja ei ole kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke töid teostanud üksi ega

peatöövõtu meetodil, vaid osalenud tööde teostamisel näiteks kaaspakkujana hankemenetluses,

tuleb välja selgitada, milline oli konkreetselt selle ettevõtte panus konkreetse hankelepingu

täitmisel.

Conrec Infra OÜ ei teostanud referentstööd üksi ega peatöövõtu meetodil, vaid osales hankes

kaaspakkujana. Conrec Infra OÜ 2011–2012 majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte

müügitulu (netokäive) nimetatud perioodil kokku 627 144 eurot, mille sisse on arvestatud mh

Ülemiste liiklussõlme objektilt ning Estlink2 maakaabli ehitustöödelt saadud tulu.

Eelnimetatud majandusaasta aruande põhjal on selge, et valdava osa tööde mahust Kroodi

eritasandilise ristmiku I etapi ehitustöödel teostas juhtivpakkuja AS BMGS, mitte aga Conrec

Infra OÜ ning viimasel HT-s nõutav kogemus puudub.

Puuduvad tõendid ka selle kohta, et Conrec Infra OÜ 2011–2012 majandusaasta aruannetes

kajastatud panus tekkis Kroodi eritasandilise ristmiku ehitustöödest. Nimetatud käive võis

tekkida Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi projektis hoopis Conrec Infra OÜ

isikureferentside kasutamisest (ehitustööd teostati kolmanda isiku spetsialistide juhtimisel ja

vastutusel). Isegi, kui Conrec Infra OÜ ettevõttena omandas Kroodi eritasandilise ristmiku I

etapi tee ehitustööde teostamise kogemuse mingis mahus, jääb see tugevalt alla 2 000 000 euro,

mistõttu ei vasta kolmas isik HT III osa p 2.3 nõuetele.

4) Ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ pidid teadma, et Conrec Infra OÜ

kogemus Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustöödes ei vasta kuidagi hankija nõutud

mahule, mistõttu on nad esitanud valeandmeid RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses ning neid oleks

tulnud hankemenetlusest kõrvaldada.

5) VAKO on hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti, leides, et ühispakkujate Verston Ehitus

OÜ ja Conrec Infra OÜ vastavus HT-s nõutud kogemusele on tõendatud kahe tõendiga: hankija

25.01.2016 kinnituskirjaga nr 17-1/11-00527/488 selle kohta, et Conrec Infra OÜ teostas

ajavahemikul 03.2011–11.2012 tee-ehituslikke töid objektil Kroodi eritasandilise ristmiku

ehituse I etapp kogumaksumuses 8 511 291,00 eurot + käibemaks ning 30.11.2012 lõpetamise

tõendiga.

Sellistest standardsetest kinnituskirjadest võib välja lugeda üksnes üldsõnalisi väiteid kogu

lepingu mahu ja maksumuse täitmise kohta ja ei midagi enamat. Maanteeameti enda poolt

väljastatud subjektiivsed dokumendid (kinnituskirjad, lõpetamise tõendid, vastuvõtu aktid jms)

ei saa tõendada ettevõtte poolt reaalselt teostatud tööde mahtu, kuivõrd Maanteeametil puudub

ülevaade sellest, kumb ühispakkujatest ja kui palju nimetatud töödesse tegelikult panustas.

Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust ei saa tõendada ka OÜ Kroodi

eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööde riigihanke aruandega, mis üksnes annab teada, et

Conrec Infra OÜ oli kõnealuses hankes ühispakkujaks. Samamoodi ei tõenda seda kolmanda

isiku esitatud 09.03.2011 avakoosoleku protokoll ning mistahes muu lepingu täitmise käigus

väljastatud dokument, sh tööde vastuvõtuakt. Osalemine avakoosolekul vms koosolekul ja

dokumentide allkirjastamine on üks ühispakkuja võimalikest esindusfunktsioonidest lepingu

täitmisel ja seda vastavalt ühispakkujate omavahelisele kokkuleppele (seltsingulepingule), kuid

antud tõendid ei tõenda kuidagi asjaolu, et Conrec Infra OÜ panus vaidlusaluses objektis oli üle

2 miljoni euro.

7. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

1) VAKO on õigesti tõlgendanud RHS § 41 ning leidnud, et vastustaja ei oleks saanud

kontrollida pakkujate (kolmanda isiku) tehnilise ja kutsealase pädevusele kehtestatud tingimuse

täitmist pakkujate majandusaastate aruannetest, sest majandusaasta aruannete alusel saab

3-16-924

5(12)

hankija kontrollida üksnes pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit RHS § 40 alusel.

Hankija ei oleks saanud ühispakkujaid Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ jätta

kvalifitseerimata põhjusel, et see referentstöö ei kajastu Conrec Infra OÜ 2011–2012

majandusaasta aruannetes.

VAKO on jõudnud õigele seisukohale, et ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ

kvalifikatsiooni kontrollimisel ei olnud oluline see, kes referentstöö hankes oli juhtivpartner ja

kuidas ühispakkujate omavaheline tööjaotus oli korraldatud. Kui hankeleping sõlmitakse

ühispakkujatega, siis vastutavad ühispakkujad kogu hankelepingu täitmise eest solidaarselt,

sõltumata sellest, kuidas nad olid kokku leppinud tööde teostamise ja selle eest saadava tasu

laekumise. Samuti, kui tööde eest laekub tasu vaid ühele ühispakkujale (näiteks

juhtivpartnerile), kes kajastab seda oma netokäibes, siis ei tähenda see, et ainult tema saab kõiki

neid töid lugeda oma kogemuseks. Seega ei seondu ühispakkujate vaheline kokkulepe tööde

eest tasutud summade laekumise/kasutamise osas ja vastava netokäibe olemasolu pakkujate

tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimisega.

2) Ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ vastavad hankija HT-s kehtestatud

kvalifitseerimistingimusele. Nad esitasid HT III osa p 2.3 alap-s 1 nimetatud HD lisa I vormi

3a kohase tehtud teede ehitustööde loetelu. Nimetatud vormilt 3a on näha, et

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tuginetakse Conrec Infra OÜ poolt teostatud ehitustööle

„Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööd“. Ühispakkujad esitasid ka HT III osa p 2.3

alap-s 2 nõutud tee ehitustöö tellija kinnituskirja. Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustöö

Tellija kinnituskirjast nähtub, et Conrec Infra OÜ teostas lepingulisi teedeehituslikke töid

ajavahemikul 03.2011–11.2012.a. Tööde maksumuseks oli 8 511 291 eurot ilma käibemaksuta

ning katendi ehitust teostati üle 55 000 m2. Samuti kinnitab ehitustööde tellija, et kõik

lepingulised tööd teostati sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt.

3) Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ poolt HD lisa I vormil 3a esitatud

lepingu osapoolteks ehk lepingu täitjateks olid ühispakkujad AS BMGS ja Conrec Infra OÜ,

kes vastavalt RHS § 43 lg-le 3 on kinnitanud, et mõlemad ühispakkujad vastutavad lepingu

täitmise eest solidaarselt. RHS § 12 lg 5 alusel nimetasid ühispakkujad hankemenetlusega ning

hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks ühispakkujate volitatud

esindajaks AS-i BMGS. Volitatud esindaja RHS mõistes ei tähenda automaatselt seda, et

ühispakkujate volitatud esindaja on valdava osa tööde teostaja. Kuna referentstöö tellijaks oli

Maanteeamet, kontrollis ning veendus vastustaja kolmanda isiku vormil 3a esitatud lepingu

vastavuses HT-s nõutud kvalifitseerimistingimustele.

4) Ühispakkumuse tulemusena sõlmitud hankelepingu raames saavad mõlemad ühispakkujad

kasutada hankelepingu kogemust võrdselt kogu lepingu ulatuses, sest mõlemad pakkujad

vastutasid solidaarselt hankelepingu täitmise eest. Nii AS BMGS kui ka Conrec Infra OÜ

võivad edaspidi antud lepingut kasutada tõendamaks oma kvalifikatsiooni selles osas, et on

täitnud ehitustööde lepingu, mille raames on pakkuja (AS BMGS ja/või Conrec Infra OÜ)

ehitanud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku §

92 lg 5 mõistes) ehitustöö objekti maksumusega vähemalt 8 511 291,00 eurot ilma

käibemaksuta. Seetõttu väljastas Maanteeamet kui tellija 07.02.2013 tõendi nr 17-1/11-

00527/437, milles Maanteeamet kinnitab, et töövõtja AS BMGS täitis nõuetekohaselt eelpool

nimetatud summa ulatuses hankelepingut ja teostas ehitustööd sõlmitud lepingu ja hea tava

kohaselt. Sarnase tõendi esitas Maanteeamet ka Conrec Infra OÜ kohta.

5) Ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ esitatud referentstöös osalesid nii

Conrec Infra OÜ kui ka AS BMGS ehitustööde teostamisel peatöövõtjatena. Seda tõendavad

ka nimetatud hanke hankelepingu raames vormistatud ja allkirjastatud tööde vastuvõtuakt, mille

3-16-924

6(12)

alusel ehitustöid vastu võeti ning mis allkirjastati kõigi lepingu osapoolte poolt (AS BMGS ja

Conrec Infra OÜ ning Maanteeamet).

9) Isegi, kui asuda seisukohale, et hankelepingu täitmisel läheb ühispakkujatele üle ainult see

osa kogemusest, mille eest konkreetne ühispakkuja vastutas või teostas ning hankijal tuleb

nimetatud asjaolusid kontrollida, siis ühispakkujate esitatud referentstöö raames on faktiliselt

tõendatud, et Conrec Infra OÜ poolt ühispakkujana teostatud tee-ehitustööde maht ületas

hankija sätestatud kvalifitseerimise miinimumnõuet.

10) Vastustaja kontrollis põhjalikult ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ

vastavust HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimusele ning kontrolli tulemusel on tõendatud, et

nad vastavad kvalifitseerimise tingimusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole Conrec Infra OÜ

esitanud hankijale oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse osas valeandmeid, mistõttu

ei pidanud vastustaja ühispakkujaid Verston Ehitus OÜ-d ja Conrec Infra OÜ-d

hankemenetlusest kõrvaldama.

8. Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ paluvad kirjalikus vastuses jätta kaebus

rahuldamata.

Ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ vastavad kõigile kvalifitseerimisnõuetele

ning ei ole esitanud valeandmeid, mistõttu puudub alus nende kõrvaldamiseks

hankemenetlusest.

1) Ühispakkujate õigust tugineda referentstööle tõendavad järgmised dokumendid:

a) vaidlustuse lisana nr 4 esitatud Maanteeameti 25.01.2016 kiri nr 17-1/11-00527/488, milles

referentstöö tellijaks olev Maanteeamet kinnitab, et kolmanda isiku koosseisu kuuluv

ühispakkuja Conrec Infra OÜ teostas kõnealuse ehitustöö ajavahemikul 03.2011–11.2012;

b) vaidlustuse lisana nr 7 esitatud riigihanke aruanne hankes viitenumbriga 121263, mille osa

V punktist 1.3 nähtub, et käesolevas hankes ühispakkujaks olev Conrec Infra OÜ oli

ühispakkujaks ka kõnealuses Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööde hankes.

2) Kvalifitseerimisnõude täidetus ei sõltu sellest, kummale ühispakkujatest maksis tellija tasu

ning millise osa sellest tasust maksis tasu saanud ühispakkuja edasi teisele ühispakkujale ja

millisel perioodi vältel seda tehti. Isegi, kui Conrec Infra OÜ oleks olnud Kroodi eritasandilise

ristmiku I etapi ehitustööde hankes passiivne ühispakkuja, olnuks Conrec Infra OÜ-l ikkagi

õigus käesolevas hankes kvalifitseerimistingimuse täitmisel tugineda kõnealuse ehitustöö

teostamisele.

3) Conrec Infra OÜ reaalset panust Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööde

teostamisel tõendab muuhulgas järgnev:

a) 09.03.2011 avakoosoleku protokoll, mille punktist 6 (töövõtja organisatsioon) nähtub

muuhulgas, et töövõtja esindaja oli projektijuht Indrek Pain. Indrek Pain on protokollile alla

kirjutades enda organisatsiooniks märkinud Conrec Infra OÜ, mille juhatuse liige oli ta nii siis

kui ka praegu. Teede ehituse objektijuhtin on kajastatud Veiko Veskimäe. Veiko Veskimäe ise

avakoosolekul ei osalenud, kuid nii siis kui ka praegu on ta Verston Ehitus OÜ juhatuse liige;

b) 11.12.2012 tööde vastuvõtuakt, mille esilehel on ehituse peatöövõtja esindatud kolme

inimesega, kellest kaks (Indrek Pain ja Tarmo Reineberk) on projektijuhtideks Conrec Infra OÜ

organisatsioonis;

c) 31.10.2012 Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi alltöövõtja Verston Ehitus OÜ poolt

alltöövõtulepingu objekti üleandmise-vastuvõtmise akt. Nimetatud aktist nähtub, et objekti on

3-16-924

7(12)

alltöövõtjalt võtnud vastu AS BMGS nimel Indrek Pain, kes pole aga kunagi olnud AS-iga

BMGS töölepingulises ega mistahes käsunduslepingulises suhtes. Indrek Pain võttis

alltöövõtjalt tööd AS-i BMGS vastu seetõttu, et ühispakkujate AS-i BMGS ja Conrec Infra OÜ

kokkuleppe kohaselt sõlmis alltöövõtulepingud küll AS-i BMGS, kuid nende täitmist kontrollis

(sh võttis töid vastu) ja täitmist juhendas Conrec Infra OÜ nimetatud projektijuht.

Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustööd teostati seega Conrec Infra OÜ spetsialistide

juhtimisel ja vastutusel. Üksnes sillatööde teostamine toimus AS BMGS Eesti filiaali

spetsialistide juhtimisel ja vastutusel.

4)

Hankija

võib

pakkujate

tehnilisele-

ja

kutsealasele

pädevusele

seatud

kvalifitseerimistingimuse täidetust kontrollida ainult HT-s nõutud dokumentide alusel. Kui HT-

s ei ole mingi kvalifitseerimistingimuse täidetuse tõendamiseks mingit dokumenti nõutud, siis

ei saa hankija sellist dokumenti ka kvalifikatsiooni kontrollimisel kasutada. Hankijal on õigus

tehnilise- ja kutsealasele pädevusele seatud kvalifikatsiooni kontrollimiseks HT-s nõuda üksnes

selliste dokumentide esitamist, mis on nimetatud RHS §-s 41. RHS §-s 41 nimetatud

dokumentide loetelu on ammendav. Seega antud juhul ei oleks hankija tohtinud Conrec Infra

OÜ majandusaasta aruannet kasutada HT osa III p 2.3. alapunktis 1 esitatud

kvalifitseerimisnõude täidetuse üle otsustamisel.

5) Kaebaja soovib sisuliselt muuta väljakujunenud praktikat. Praegu on valdavaks praktika, kus

iga ühispakkuja saab tugineda vastava hankelepingu täitmise kogemusele, olenemata sellest,

milline oli tema täpne roll hankelepingu täitmisel. Kaebaja soovib aga saavutada olukorda, kus

hankijad peaksid hakkama hankelepingu täitmise kogemusele tuginemisel iga ühispakkuja rolli

rahalist suurust kindlaks tegema. Selleks peaks hankijad hakkama nõudma välja ja analüüsima

ühispakkujate vahel sõlmitud seltsingulepinguid, ühispakkujate vahel teostatud omavahelisi

ülekandeid (kuna hankija maksab raha välja üksnes nn juhtivpartnerile), aga ka juhtivpartneri

ülekandeid alltöövõtjatele nende tehtud töö eest. Selliste ülesannete panek hankijale oleks

ebamõistlikult koormav ja riigihankemenetluste ajalist kulgu asjatult venitav. Lisaks on sellise

rahalise rolli kindlaks tegemine ebavajalik, kuna rahaline roll ei pruugi anda infot ühispakkujate

tegelike panuste kohta.

6) Kaebusest võib järeldada, et kaebaja väidetud nn klassikalise alltöövõtu puhul tekitab

peatöövõtjal hankelepingu täitmise kogemuse raha vastuvõtmine hankijalt ja selle edasi

maksmine alltöövõtjale. Alltöövõtu korral peatöövõtja tegelik ehituskogemus ei ole tuletatav

mitte niivõrd raha maksmisest, vaid alltöövõtulepingu täitmise üle tegeliku kontrolli

teostamisest. Näiteks võivad ühispakkujad olla kokku leppinud, et üks ühispakkuja sõlmib

alltöövõtulepingud ja teostab nende alusel vajalikud rahalised ülekanded, kuid teine

ühispakkuja tegeleb reaalselt alltöövõtulepingute täitmise kontrolliga (vaatab üle üleantavad

tööd ja võtab need vastu või lükkab tagasi) ning vajadusel annab alltöövõtjale täitmiseks

vajalikke juhiseid. Alltöövõtulepingu pooleks mitteolev ühispakkuja võib tegeleda eelviidatud

alltöövõtulepingu täitmise kontrolliga selle pooleks oleva ühispakkuja volitusel. Sellises

olukorras ei nähtu alltöövõtjale makstav tasu alltöövõtulepingu reaalse täitmise kontrolliga

tegeleva ühispakkuja majandusaasta aruandest, vaid hankijalt raha saanud ja alltöövõtjale edasi

maksnud ühispakkuja majandusaasta aruandest. See aga ei tähenda, et maksjaks oleval

ühispakkujal oleks suurem hankelepingu täitmise kogemus, kui maksjaks mitteoleval, kuid

alltöövõtulepingu täitmist reaalselt kontrollival ja juhtival ühispakkujal.

Kaebaja argumentatsioon on ka sisemiselt vastuoluline. Kaebaja peab vääraks olukorda, kus

ühispakkuja, kes reaalselt hankelepingu täitmisel ei osale, tugineb hankelepingu täitmise

kogemusele. Samas peab kaebaja aktsepteeritavaks olukorda, kus hankelepingu täitmise

kogemusele tugineb pakkuja, kes on 100% hankelepingu täitmisest suunanud edasi ühele või

3-16-924

8(12)

mitmele alltöövõtjale. Ei ole arusaadav, milline on siin olemuslik vahe. Ühel juhul ei osale

reaalses täitmises ühispakkuja, kuna töö teeb teine ühispakkuja või selle alltöövõtjad. Teisel

juhul ei osale lepingu reaalses täitmises pakkuja, kuna 100% tööst teeb alltöövõtja. Ei ole

loogiline, et ühel juhul oleks vastava hankelepingu kogemusele tuginemine lubatud, teisel juhul

aga mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks küsimus, kas vastustaja kui hankija sisustas õigesti

HT III osa p 2.3 alap-s 1 pakkujatele sätestatud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuet,

kvalifitseerides riigihankes „Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 87,6–94,1

(Reopalu-Mäo) ehitus“ (171490) ühispakkujad Version Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ.

HT III osa p 2.3 (Tehniline ja kutsealane pädevus) alap 1 kohaselt: „Pakkuja peab viimase viie

aasta (02/2011–01/2016) jooksul olema ehitanud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee

(teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitustöö objekti (v.a tee

hooldelepingud) maksumusega vähemalt 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta.

Pakkuja esitab HD lisa I Vormi 3a kohase viimase 5 aasta (02/2011–01/2016) jooksul tehtud

avalikult kasutatavate teede (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes)

ehitustööde loetelu, millest nähtuvad: 1) töö tellija nimi, kontaktisiku nimi e-posti aadress ja

telefon, riigihanke viitenumber (selle olemasolu korral); 2) töö nimetus, lühikirjeldus ja aadress,

3) pakkuja kinnitus, et ehitustöö on teostatud perioodil 02/2011–01/2016 ning esitatud ehitustöö

maksumus on vähemalt 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta.“

HT III osa p 2.3 alap-s 2 on täiendavalt nõutud, et pakkuja peab olema teinud HD lisa I vormi

3a kohaselt esitatud tee ehitustöö sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt (RHS § 41 lg 1 p 1) ning

selle tõendamiseks pidi pakkuja esitama tee ehitustöö tellija vastava kirjaliku kinnituse.

10. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas HT-d ja RHS alaseid õigusakte tuleb

sisustada selliselt, et ühispakkumuses osaleja omandab kogu ühispakkuja kogemuse või

omandab ta kogemuse üksnes oma panuse, s.o konkreetsete töölõikude ja sellele vastava käibe

ulatuses. Sealjuures peab käive nähtuma kaebaja hinnangul pakkuja finantsalasest aruandlusest.

Menetlusoasliste vahel on eriarvamused ka hankija kontrollipädevuse ulatuse üle pakkujate

kvalifitseerimisel.

11. Kohus mõistab HT III osa p 2.3 alap 1 sisu sarnaselt VAKO ja vastustajaga, et HT-s ei nõuta

pakkujatelt referentstööna esitatud avalikult kasutatava tee ehitustööde netokäivet summas

2 000 000 eurot, vaid avalikult kasutatava tee ehitamise kogemust, sealjuures peab vastava

ehitustöö maksumus olema vähemalt 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole vaja

tuvastada, kas Conrec Infra OÜ referentstööst lähtuv käive on nõutava suurusega, vaid asjaolu,

kas kolmandatel isikutel on õigus tugineda referentstööna esitatud tee-ehitustöö objekti

ehitamise kogemusele. Vaidlust ei ole olnud selles, et Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi

ehitustöö maksumus ületab HT-s sätestatud miinimumnõudeid (8 511 291 eurot ilma

käibemaksuta) ning vastab ka muus osas HT-s nõutule.

12. Kohtu hinnangul tuleb HT tingimusest „pakkuja peab /…/ olema ehitanud“ aru saada

selliselt, et vahet ei ole selles, kas referentstöö on valminud n-ö üksikpakkumuse või

ühispakkumuse raames ning igal ühispakkujal on õigus tugineda ühispakkumuse käigus

valminud tee-ehitusprojekti kogemusele kogu ulatuses.

13. RHS-s on üksikpakkuja ja ühispakkujad võrdsustatud. RHS-s kasutatakse läbivalt terminit

„pakkuja“ nii isiku kohta, kes esitas pakkumuse üksinda, kui ka isikute kohta, kes esitasid

3-16-924

9(12)

pakkumuse kaaspakkujatena ühiselt (ühispakkujad). Üksnes nendel juhtudel, kui ühiselt

pakkumuse esitamisest tuleneb isikule mõni eriõigus või -nõue, kasutab RHS terminit

„ühispakkujad“. Kõikidel ülejäänud juhtudel, kui pakkujale sellest sõltuvalt, kas pakkumus

esitati üksi või ühiselt, menetluses erisusi ei kaasne, kasutab RHS terminit „pakkuja“,

eristamata pakkumuse esitanud isikute hulgast ühiselt pakkumuse esitanud isikuid (vt D.

Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura, 2014, lk 59). Ka VAKO on praktikas

asunud seisukohale, et „pakkuja“ on üksnes pakkumuse esitanud isiku või isikute kogumi

koondnimetus RHS-s. (D. Minumets, P. Kulm, lk-l 59 viitega VAKO 28.03.2013 otsusele nr

52-13/140779). Seega vastab RHS ja selle kohaldamise praktika kohaselt ühispakkujate õiguste

maht eelduslikult üksikpakkuja õiguste mahule ning ühispakkujatele kehtestatud erisused

peavad kohtu hinnangul olema HT-s välja toodud. Seega ei saa HT-d selliselt mõista, et seal

toodud nõudeid peab täitma iga ühispakkumuses osaleja individuaalselt.

14. Sisuliselt tähendab HT tingimus „peab olema ehitanud“ kohtu hinnangul seda, et pakkuja

on olnud vastutav HT-s nõutavat rahalist mahtu omava hankelepingu täitmise eest. Selline

vastutus saab olla pakkujal, kes osales hankes üksi, samuti igal ühispakkumuses osalejal, sest

tulenevalt RHS nõuetest (RHS § 43 lg 3) vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu

täitmise eest. Seetõttu on põhjendatud ühispakkujate Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ

tuginemine referentstöö kogemusele kogu tee-ehitusprojekti mahu ulatuses.

RHS ei nõua, et pakkuja peab hankelepingu täitma üksnes oma ressurssidega. Ka üksikpakkuja

võib tellida osa töödest allhanke korras. Kohus ei näe sarnaselt kolmandate isikutega sisulist

vahet, kui üksikpakkuja tellib osa töödest allhanke korras, võrreldes ühispakkujatega, kus

mitme ühispakkuja vahel on jagatud töö- ja vastutusvaldkonnad. Kokkuvõttes annab kogemuse

vastutus lõpptulemuse eest ning kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, kas vastutus on ühel isikul

või mitmel isikul ühiselt (solidaarselt).

15. Kohtu hinnangul paneb eelnevat arvestades hoopis kaebaja tõlgendus, kus ühispakkuja

hankelepingulele tervikuna tugineda ei saa, ühispakkuja võrreldes üksikpakkujajaga

ebavõrdsesse olukorda. Selline tõlgendus ei ole aga kooskõlas RHS §-st 1 tuleneva võrdse

kohtlemise põhimõttega ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL

riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (hankedirektiiv).

Hankedirektiiv tagab ühsipakkujatele (direktiivis kasutatakse terminit „ettevõtjate rühmad“)

õiguse hankes osaleda samadel alustel üksikpakkujaga, võimaldades vajaduse korral avaliku

sektori hankijal hankedokumentides selgitada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama

majandusliku ja finantsseisundi nõuetele või artiklis 58 osutatud tehnilise ja kutsealase

suutlikkuse kriteeriumidele, kui seda on võimalik objektiivselt põhjendada ning see on

proportsionaalne (hankedirektiivi art 19 lg 2). Seega võimaldab hankedirektiiv hankijal

ühispakkujatele erisusi kehtestada üksnes direktiivis loetletud eelduste täitmisel. Sellest

tulenevalt, kui hankija soovinuks ühispakkujatele referentsööde osas kehtestada täiendavaid

tingimusi, nt teatud spetsiifilise tööde tegemise kogemust, tööde teostamist n.-ö peatöövõtu

meetodil või ühispakkumuses osalemisel kindla suurusega käibe nõuet, tulnuks see fikseerida

HT-s ning sellisel juhul pidanuks hankija suutma põhjendada, et erisuste kehtestamine on

objektiivselt põhjendatud ning proportsionaalne. Kuna selliseid erinõudeid HT-s ei sisaldu, ei

ole neid võimalik kohtu hinnangul tõlgendamise teel HT-st ega RHS-st tuletada. Juhul, kui

hankija on hanketingimused kehtestanud ja neid ei ole vaidlustatud, on ka hankija nendega

pakkujate kvalifitseerimisel seotud ega saa asuda kvalifitseerimistingimusi kvalifitseerimise

käigus kitsenama või täiendama. Ka tingimuste mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda

tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine

(Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081).

3-16-924

10(12)

16. Ühispakkujate ühisele kogemusele tuginemise võimalus vastab kohtu hinnangul ka RHS ja

hankedirektiivi eesmärkidele, kuna aitab olemasolevaid konkurentsitingimusi efektiivselt ära

kasutada (RHS § 1) ning hõlbustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigihangetes

osalemist (hankedirektiivi põhjendus 2). Kaebajate tõlgendus, kus ühispakkumuses osaleja võib

oma kogemusena käsitleda üksnes seda tööd, mida ta on ise vahetult teinud või mille allhanget

peatöövõtu meetodil juhtinud, vähendab väiksemate ettevõtete võimalusi hankemenetluses

ühispakkujana osaleda ning halvendab seeläbi üldist konkurentsiolukorda. Selline tõlgendus on

kasulikum suuremat rahalist ressurssi omavatele ettevõtetele. Ühsipakkumuse võimaldamise

mõte ongi lubada hankemenetlusse pakkujaid, kellele hanketingimuste iseseisev täitmine ei ole

jõukohane.

17. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et RHS eeldab ühispakkujate panuse igakordset

individualiseerimist. Kohus leiab, et RHS tagab ühispakkujatele omavaheliste suhete

korraldamiseks laialdase autonoomia, millesse hankija saab sekkuda piiratud ulatuses. Hankija

ei või RHS § 12 lg 6 kohaselt ühise pakkumuse või ühise hankemenetluses osalemise taotluse

vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad või ühistaotlejad oleksid moodustanud

juriidilise isiku või muus õiguslikus vormis ühinenud. Sama sätte kohaselt, kui ühispakkujate

vahelise õiguslike suhete teataval viisil ja teatavas mahus määratlemine on hankelepingu eseme

olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib hankija nõuda

vastavat määratlemist hankelepingu täitmise ajaks. Seega saab hankija RHS kohaselt

ühispakkumuses osalejate rollide määratlemist nõuda üksnes siis, kui see on hankelepingu

olemusest lähtuvalt vajalik. RHS ei kehtesta seega mingeid üldisi nõudeid selle kohta, kuidas

ühispakkujad oma töö korraldama peavad (nt millises ulatuses hanke mahust peab iga

ühispakkuja ise täitma või kuidas toimub nt rahaliste vahendite liikumine ühispakkujate vahel).

RHS § 12 lg 5 nõuab üksnes, et ühispakkujad nimetaksid hankemenetlusega ning hankelepingu

sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja. Kuidas ühispakkujad

edasiselt omavahelise tööjaotuse korraldavad, on RHS kohaselt nende omavahelise kokkuleppe

küsimus. Seega ei saa hankija RHS-st tulenevalt ühispakkujatelt nõuda kindlatele

parameetritele vastavaid individuaalseid panuseid, välja arvatud, kui see on hankelepingu

eseme olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Seda peab hankija

aga igal üksikul juhul otsustama ning vastavad nõuded HT-s fikseerima. Vaidlust ei ole selles,

et HT erinõudeid ühispakkujate kutsealasele pädevusele ei kehtestanud.

Seega ei pidanud vastustaja RHS § 41 lg 1 p 1 ega teiste RHS sätete alusel asuma välja selgitama

Conrec Infra OÜ panust referentstöös kaebaja väidetud moel. Kohus on seisukohal, et sellist

kohustust RHS-st ei tulene ning sellise kontrolli võimaluse vaidlusaluse HT sõnastus välistab.

Nii ei ole vajadust analüüsida, kas hankija kontroll HT täitmise üle on RHS kohaselt

põhimõtteliselt sisulist või formaalset laadi. Kohus märgib täiendavalt, et see, millised tehnilise

ja kutsealase pädevuse nõuded konkreetses hankes kehtestada, on hankija otsustada. Hankija

kannab ka riski, et HT-s määratud kogemuse nõuetele vastav isik ka reaalselt hankelepingu

täitmisega hakkama saab. Kohtu hinnangul puudub seetõttu ka vajadus lähemalt käsitleda

kaebajate esitatud näiteid selle kohta, millised probleemid võivad VAKO ja vastustaja

tõlgenduse korral ühispakkujate kvalifitseerimisel tekkida.

18. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et põhjendamatu on pidada Conrec Infra

OÜ-d referentsöö hankes n-ö passiivseks ühispakkujaks (ühispakkuja, kes tegelikult

hankelepingu täitmisel ei osale või osaleb väga vähesel määral).

Riigihanke (viitenr 121263) aruande kohaselt osales Conrec Infra OÜ Kroodi eritasandilise

ristmiku ehituse I etapi hankes ühispakkumuses kaaspakkujana (VAKO toimik, tl 183 pöördel).

Asjaolu, et Conrec Infra OÜ on ka sisuliselt osalenud viidatud tee-ehitustöö tegemisel, nähtub

asjas esitatud tõenditest:

3-16-924

11(12)

- Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehituse 09.03.2010 avakoosoleku protokollist (VAKO

toimiku tl 124–126), millest nähtuvalt on Conrec Infra OÜ koos AS-ga BMGS Kroodi

eritasandilise ristmiku I etapi hankes töövõtulepingu üheks pooleks ning töövõtja esindajaks on

projektijuht Indrek Pain Conrec Infra OÜ-st;

- 11.12.2012 tööde vastuvõtu aktist, milles on referentstöö peatöövõtjatena kajastatud AS-i

BMGS ja Conrec Infra OÜ-d ning peatöövõtja Conrec Infra OÜ esindajatena Indrek Paini ja

Tarmo Reineberki (VAKO toimiku tl 99–101);

- alltöövõtjate kooskõlastustest (VAKO toimiku tl 109–114), millest nähtub, et referentstöö

projektijuht on olnud Indrek Pain Conrec Infra OÜ-st;

- tööde lõpetamise tõendist 30.11.2012 (VAKO toimiku tl 115 ja pöördel), millest nähtub

töövõtja projektijuht Tarmo Reineberk Conrec Infra OÜ-st.

Lisaks nimetatud tõenditele on ka vastustaja kui referentstöö tellija kinnitanud, et Conrec Infra

OÜ osales nimetatud ehitustööde teostamisel ning seda mitte üksnes formaalselt. Kohtu

hinnangul on seega piisavalt tõendatud, et Conrec Infra OÜ osales ka reaalselt referentstöö

hankelepingu täitmisel. Kuna HT-st ega RHS-st ei tulene nõuet, et Conrec Infra OÜ pidanuks

omama referentstööst lähtuvat käivet 2 000 000 euro ulatuses, ei pidanud vastustaja

kontrollima, kas Conrec Infra OÜ puhul oli see nõue täidetud.

19. Kuna Conrec Infra OÜ osales referentstöö hankes ühsipakkujana ei saa kohtu hinnangul

kuidagi väita, et ehitustöö kogemuse omandasid üksnes Conrec Infra OÜ esindajad, mitte aga

Conrec Infra OÜ äriühinguna. Äriühing on abstraktsioon, kes tegutsebki oma esindajate kaudu

ning äriühingu kogemus ongi tuletatav tema esindajate kui füüsiliste isikute kogemusest.

20. Põhjendamata on kaebajate etteheide valeandmete esitamise kohta Verston Ehitus OÜ ja

Conrec Infra OÜ poolt, kuna kolmandad isikud on esitanud HT-s nõutavad dokumendid ning

igati õiguspäraselt tuginenud referentstööle.

21. Kuna ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ on õiguspäraselt tuginenud

Conrec Infra OÜ poolt Kroodi eritasandilise ristmiku I etapi ehitustöödel omandatud

kogemusele ning esitanud selle kohta ka HT III osa p 2.3 alap-s 2 nõutud ehitustöö tellija

kirjaliku kinnituse (VAKO toimiku tl 98), on vastustaja riigihankes „Riigimaantee 5 Pärnu-

Rakvere-Sõmeru lõigu km 87,6-94,1 (Reopalu-Mäo) ehitus“ (171490) õiguspäraselt

kvalifitseerinud ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ. Nordecon AS-i ja

Aktsiaseltsi Järva Teed kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna puudub alus tunnistada kehtetuks

hankija otsus kvalifitseerida ühispakkujad Verston Ehitus OÜ ja Conrec Infra OÜ, on

õiguspärased ka hankija otsused, millega tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud olid Maanteeameti poolel ning seetõttu tuleb

kaebajatel vastavaid kohtukulusid kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Verston Ehitus OÜ on esitanud 09.06.2016 kohtule taotluse mõista Nordecon AS-lt ja AS-lt

Järva Teed solidaarselt Verston Ehitus OÜ kasuks välja menetluskuluna õigusabukulu summas

1209 eurot ja 60 senti koos käibemaksuga (kd II, tl 43–47). Õigusabi spetsifikatsiooni kohaselt

hõlmab õigusabi teenus kaebuse analüüsi, kaevatava VAKO otsuse analüüsi, hankija poolt

kaebusele esitatud seisukoha analüüsi ning kolmanda isiku poolse seisukoha koostamist.

Kaebajad ei vaielnud kohtuistungil vastu kolmanda isiku 09.06.2016 taotluses esitatud

3-16-924

12(12)

menetluskulude suurusele. Kohus leiab, et 09.06.2016 taotluses esitatud menetluskulud on

põhjendatud suuruses ja nende kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, mistõttu tuleb need

kaebajatelt taotletud ulatuses välja mõista.

Verston Ehitus OÜ esitas 13.06.2016 taotluse mõista Nordecon AS-lt ja AS-lt Järva Teed

solidaarselt Verston Ehitus OÜ kasuks välja kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 756

eurot koos käibemaksuga (kd II tl 54–56). Õigusabi spetsifikatsiooni kohaselt hõlmab taotlus

kaebajate täiendava menetlusdokumendi analüüsi ning seal toodud VAKO ja kohtupraktika

kontrolli. Samuti kaebajate menetlusdokumendi pinnalt kliendilt täiendavate küsimuste

küsimist ning kohtuistungi ettevalmistamist (kokku 4 h, summas 604 eurot ja 80 senti). Taotlus

hõlmab ka kohtuistungil osalemise kulu (1h) summas 151 eurot ja 20 senti. Arvestades, et

kaebajad ei esitanud 06.06.2015 menetlusdokumendis põhimõttelisi uusi seisukohti, peab

kohus põhjendatuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu 1 tunni ulatuses (151

eurot ja 20 senti). Seega tuleb 13.06.2016 taotlus rahuldada 604 euro ja 80 sendi osas.

Menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Kokku tuleb kaebajatelt välja mõista

menetluskuludena 1814 eurot ja 14 senti. Kohus mõistab summa välja Verston Ehitus OÜ

kasuks, sest nähtuvalt haldusasja materjalidest on advokaadibüroole tasunud nimelt Verston

Ehitus OÜ, mitte aga Conrec Infra OÜ.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1

alusel nende endi kanda. Maanteeamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid

esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik