3-14-53195/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-53195 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja — A.E. Vastustaja — Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21.07.2016. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.E. esitas 17.09.2014 Tallinna Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud telefoniteenuse osutamise lepinguga. Tallinna Vangla jättis 24.11.2014 otsusega nr 5-18/14/25251-2 A.E.u kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 26–27).

2. A.E. esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2, 120) talle Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud telefoniteenuse osutamise lepinguga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse 27.05.2015 määrusega (tl 45–46) menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus Tallinna Vangla (määruse resolutsiooni p 2) ning kohustas vastustajat kaebusele vastust esitama (määruse resolutsiooni p 5). Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda (tl 69–70, 110).

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2015 määrusega kaebuse läbi vaatamata (tl 73–74). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.01.2016 määrusega halduskohtu 30.11.2015 määruse (tl 97–98).

5. Kohus määras 06.06.2016 määrusega (tl 121) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud.

KAEBAJA SEISUKOHT

6. Alates aastast 2004 kuni 10.06.2014 pakkus kinnipeetavatele Tallinna Vanglas telefoniteenust OÜ Top Connect. Alates 01.01.2011 oli Eesti-sisese kõneminuti hinnaks (mobiiltelefonile helistades) 0,236 eurot.

7. Kaebaja pöördus 2012. aasta lõpus korduvalt vangla poole, et leitaks uus sideteenuseoperaator, mis pakuks mobiiltelefonile helistamisel odavamat kõneminuti hinda. Vangla jättis kaebaja pöördumised rahuldamata. Kaebaja esitas 03.06.2013 kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-13-1190), kuid kohus tagastas 21.06.2013 määrusega kaebuse. Kaebaja esitas kaebuse tagastamise määruse tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 12.08.2013 määrusega rahuldas, leides, et kinnipeetaval on vanglas telefoniteenuse osutaja vahetamiseks kohustamiseks halduskohtule kaebuse esitamisel kaebeõigus. Tallinna Halduskohus kinnitas 15.10.2013 määrusega A.E.u ja Tallinna Vangla vahel sõlmitud kompromissi. Alates 10.06.2014 hakkas Tallinna Vanglas telefoniteenust pakkuma Elisa Eesti AS, kes võimaldab Eesti-siseselt mobiilinumbritele helistada minutihinnaga 0,054 eurot.

8. Tallinna Vangla võimaldas OÜ-l Top Connect kehtestada vanglas Eesti-sisestele mobiilinumbritele helistamisel ebamõistlikult kõrge minutihinna. Alates 10.06.2014 osutab vanglas telefoniteenust Elisa Eesti AS, kes võimaldab Eesti-sisestele mobiilinumbritele helistada minutihinnaga 0,054 eurot. OÜ Top Connect osutatud sama teenuse minutihinnaks oli 0,236 eurot. Arvestades, et Elisa Eesti AS minutihinna ja OÜ Top Connect minutihinna vahe on 0,182 eurot, taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 195,19 eurot. Kui kõned sisaldasid kõnealustustasu (0,04 eurot), taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 211,63 eurot.

9. Ajavahemikul 28.01.2011–06.05.2014 tegi kaebaja vastavat teenust kasutades 411 telefonikõnet. OÜ Top Connect oli vanglas sideteenuse osutamisel monopoolses seisundis ja vangla ei teinud katseid kõneminuti hinna soodsamaks muutmisel.

10. Tallinna Ringkonnakohus asus 12.08.2013 määruses asjas nr 3-13-1190 seisukohale, et vangistusseaduse (VangS) § 28 lõike 1 eesmärki silmas pidades ja lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et vanglas telefoniteenuseid pakkuva isiku valik ei puuduta kinnipeetavate õigusi. Telefonioperaatori valikul võivad olla kinnipeetavate varalistele õigustele või õigusele vanglaväliseks suhtluseks märkimisväärsed tagajärjed. Kõrge hinnaga telefoniühenduse loomine ei täida vanglavälise suhtlemise eesmärki soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23 lg 1). Telefoni kasutamise võimaluste loomine võib olla keerukas ja kulukas, samuti on õigustatud telefonikõnede tasu jätmine kinnipeetavate kanda, ent vaadeldavatest sätetest ei saa teha järeldust, et vangla ei pea tehniliste võimaluste olemasolu korral hoolitsema selle eest, et kinnipeetavate kulutused telefoniteenusele ei oleks ebamõistlikult suured. Kuigi kinnipeetaval ei ole õigust nõuda telefoniteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke korraldamist, on vanglal kohustus tehniliste võimaluste olemasolu korral leida operaator, kes pakub kinnipeetavatele telefonikõnesid mõistliku hinnaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et teenuse hind, mis on väljaspool vanglat viibivatele isikutele pakutavast mitu korda kõrgem, on igal juhul mõistlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, milleks on haldusakti kehtetuks tunnistamine, toimingu lõpetamine või haldusaktist või toimingust hoidumise nõue. RVastS § 8 lõike 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VangS § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lõikega 2 sätestatakse, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

13. Arvestades, et telefoniteenuse osutamine vanglas on keerukas ja kulukas tulenevalt tehniliste, vangla julgeolekut ja järelevalvet võimaldavate tingimuste loomisega, ei saa telefoniteenust vanglas kasutada hindadega, mis kehtivad väljaspool vanglat. Vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist ning telefoni kasutamise võimaluse loomisel tuleb arvestada ka kinnipeetava sissetulekutega, mis ei takistaks vanglavälist suhtlemist. Olenemata sellest, et OÜ Top Connect poolt olid kehtestatud kõrgemad minutihinnad, kui käesoleval hetkel vanglas telefoniteenust pakkuval Elisa Eesti AS-il, ei ole kaebaja väitnud, et ebaproportsionaalsete telefoniteenuste hindade tõttu oli telefoniteenuse kasutamine takistatud või jäi telefoniteenus üldse kasutamata. Seega ei ole vangla takistanud kaebaja telefoni kasutamise võimalust ning vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkunud.

14. Õige ei ole kaebaja väide, et vangla oli ebamõistlikust minutihinnast pikema perioodi jooksul teadlik, kuid ei astunud samme uue operaatori leidmiseks. Vastustaja märgib, et enne aastat 2013, kui Elisa Eesti AS võitis väljakuulutatud kõnesideteenuste hanke, ei ole rohkem olnud selliseid teenusepakkujaid, kes oleksid olnud suutelised vajalikke sidelahendusi tagama. Seetõttu ei olnud vanglal võimalik telefoniteenusepakkujat vahetada.

15. Vastustaja ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mille tulemusel oleks kaebajale kahju tekkinud. Sellest tulenevalt puudub ka põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.

16. Vastustaja palub kohtul arvestada Tallinna Vangla 24.11.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/258251-2 tooduga.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud kaebuse ja vastuväidete sisuga ning toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

18. Kaebaja leiab, et vastustaja ja Top Connect OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel vanglas varem OÜ Top Connect poolt osutatud telefoniteenuse hinnad olid ülemääraselt kõrged. Vangla olukorra parandamiseks midagi ette ei võtnud. Kaebaja palub hüvitada talle seeläbi tekitatud varaline kahju, mida arvestab võrdluses hetkel vanglas kehtivate AS Elisa Eesti poolt osutatavate telefoniteenuste hindadega. Vastustaja leiab, et vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane: varasemalt kehtinud telefoniteenuse hinnad oli paratamatus, vastustajal ei olnud varem võimalik telefoniteenusepakkujat vahetada. Kaebajal ei ole telefoniteenuse kasutamine olnud takistatud. Puudub põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.

19. Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikul 28.01.2011–06.05.2014 osutas vanglaga sõlmitud lepingu alusel vanglas telefoniteenust Top Connect OÜ, ning Eesti-sisese kõneminuti hinnaks (mobiiltelefonile helistades) oli 0,236 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et alates 10.06.2014 osutab vanglas telefoniteenust Elisa Eesti AS, kes võimaldab Eesti-siseselt mobiilinumbritele helistada minutihinnaga 0,054 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja tegi ajavahemikul 28.01.2011–06.05.2014 Eesti-sisestele mobiilinumbritele 411 telefonikõnet. Keskne vaidlusküsimus on, kas vastustaja ja Top Connect OÜ vahel sõlmitud lepingu täitmisega tekitati kaebajale vastustaja poolt kahju ning kas vastustaja oli telefoniteenust vanglas tagades tegevusetu sedavõrd, et kaebajale tekkis kahju sellest tulenevalt.

20. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VangS § 1¹ lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda, tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 võib kaebaja varalise kahju rahalist hüvitamist praegusel juhul seega nõuda eelkõige siis kui kaebajale on tekkinud kahju. Seega on praeguse vaidluse juures määravalt oluline selgitada välja, kas vangla väidetav õigusvastane tegevus sai kaebajale tekitada varalist kahju.

21. Telefoni kasutamise võimaluse tagamine on VangS § 28 lõike 1 alusel vangla avalik ülesanne. Kinnipeetaval on õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused (VangS § 28 lg 1). Sealjuures toimub telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjas (VSkE) sätestatud korras ja kinnipeetava kulul (VangS § 28 lõiked 1 ja 2). VSkE § 51 lõike 1 järgi kasutab kinnipeetav helistamiseks vanglateenistuse poolt väljastatavat telefonikaarti. Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul.

22. Teenusepakkuja, kellega telefoniteenuse osutamise leping sõlmitakse, valib vangla. VangS-s ega ka mõnes muus õigusaktis ei ole reguleeritud otseselt seda, millistesse piirmääradesse peaks jääma vanglas pakutava telefoniteenuse kõneminuti hinnad või kuidas peaks vangla valima teenusepakkuja. Ent ka juhul kui vangla annab oma ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule, jääb vangla kohustuseks kindlustada, et telefoniteenusele kehtestataks hinnad, mis tagavad kinnipeetavale reaalse võimaluse teenust kasutada. VangS § 23 lõikega 2 pannakse vanglale kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete sidemete säilimise ja arendamise eest. Kaebaja ei väida, et vanglas olles olnuks tal vanglaväline suhtlemine takistatud. Vastusest kaebusele (tl 69 pöördel, tl 70) järeldub, et kaebajal on olnud võimalus kasutada kooskõlas vangla kodukorraga telefoni suhtlemiseks oma lähedastega.

23. Praegusel juhul ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas vangla toimis telefoniteenuse hindade kehtestamise võimaldamisel õiguspäraselt või mitte, kuivõrd kaebajale kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist. Vastustaja kinnitusel (tl 110) anti kaebajale Tallinna Vanglasse paigutamisel suletud ümbrik kõnekaardiga TURBO ja PIN-koodiga, mille abil oli kaebajal võimalik telefoniaparaadis telefoniteenust kasutada. Kõnekaardil oli number, mis kaebajaga seostati (kinnipeetute registrisse tehti märge kaebajale väljastatud kõnekaardi numbri kohta). Kaebajale väljastatud kõnekaardi number oli 001090307125004. Vastustaja on selgitanud veel, et kõnekaarti sai kaebaja hakata kasutama koheselt, kaardiga sai helistada muuhulgas vastaja kulul. Kõnekaardile TURBO sai kõneaega osta vangla kaupluse vahendusel. Selleks tuli kaupluse tellimislehele märkida, et soovitakse osta kõneaega. Tellimislehelt edastas vanglakauplus info telefoniteenuse osutajale, kes summa konkreetsele kõnekaardile sisestas. Kohtule esitatud sisseostude tellimislehtedelt (tl 114) ei ilmne, et kaebaja oleks vähemalt aastast 2012 tehtud sisseostude hulgas kõnekaardile kõneaega ostnud. Vastustaja kinnitusel oli kõnekaardile võimalik kõneaega osta ka väljastpoolt vanglat, tasudes pangaülekandega (tl 110). Kaebaja märgib, et tema kõnekaardile laadis kõneaega peamiselt Gunnar Tarum (tl 120). Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest oleks võimalik tõsikindlalt järeldada, et kaebaja vanglas telefoniteenuse eest kordagi tasunud on. HKMS § 59 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Seega pidi kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid talle tekkinud varalise kahju kohta. Kaebaja ei väida kordagi, et ta laadis kõneaega kõnekaardile enda arvelt. Samuti ei ole viidatud asjaolu leidnud asjas tõendamist.

24. Kuna vanglas telefoniteenuste kõrgetest hindadest tulenenud kahju tekkimine kaebajale tõendamist leidnud ei ole, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik