3-14-52891/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52891

Haldusasi

Priit Kutseri kaebus erakondade rahastamise järelevalve

komisjoni 23.10.2014 ettekirjutuse nr 47 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Priit Kutser, esindaja adv Raiko Paas

Vastustaja

–

erakondade

rahastamise

järelevalve

komisjon, esindaja v.adv Piret Blankin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Priit Kutseri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 30.05.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Priit Kutseri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.

juuni 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52891 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 21.07.2016 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-52891

2(12)

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi 23.10.2014 Priit Kutserile

ettekirjutuse nr 47, millega kohustas teda tagastama keelatud annetus 1234,80 eurot selle

tegijale Tallinna linnale (p 1), kõrvaldama puudused MTÜ Eesti Keskerakond esitatud 2013.

aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 2) ning esitama ERJK-le

tõendid nimetatud kohustuste täitmise kohta (p 3). Ettekirjutus sisaldas ka sunniraha hoiatust.

Ettekirjutuse põhjenduse kohaselt riputati Tallinnas Sõle tn 40 asuva hoone seinale

03.08.2013 plakat, mille keskmes oli P. Kutser ning millel oli eesti ja vene keeles teade „Kahe

aasta pärast seisab siin ujulaga spordikompleks“ ja silt „Priit Kutser. Põhja-Tallinna

asevanem“ (edaspidi ka reklaam). Plakat rippus hoonel kuni 01.09.2013. Reklaami eest tasus

Tallinna linn. Reklaam oli suunatud P. Kutseri kui MTÜ Eesti Keskerakond liikme

reklaamimisele enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, mitte avalike huvide

edendamisele. Seega on reklaami kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav keelatud

annetusena erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses. Reklaam andis 2013. a

kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel P. Kutserile eelise võrreldes teiste valimistel

kandideerinud isikutega. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega, sest suurendab kandidaadi

võimalusi osutuda valituks ja vähendab vajadust teha kulutusi valimiskampaaniale. P. Kutserit

soodustati reklaami maksumuse, s.o 1234,80 euro võrra.

2. Priit Kutser esitas 24.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 23.10.2014 ettekir-

jutuse nr 47 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks.

1) Järelevalve käigus ettekirjutuse tegemise õigus saab kuuluda vaid isikule, kellel on riikliku

järelevalve läbiviimise pädevus, mis peab olema seadusega konkreetselt määratletud. Vabarii-

gi Valitsuse seadusest (VVS), korrakaitseseadusest (KorS) ja avaliku teenistuse seadusest

(ATS) tulenevalt saab anda riikliku järelevalve pädevuse (ja seega ka ettekirjutuse tegemise

õiguse) valitsusasutusele või selle koosseisu kuuluvale avaliku võimu volitusi teostavale

ametnikule. ERJK ei ole valitsusasutus ja selle liikmed ei ole ametnikud. Seega ületas vastus-

taja ettekirjutuse tegemisel oma pädevust ja ettekirjutus on tühine vastavalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-le 3.

2) Isegi kui vastustajal on õigus riiklikku järelevalvet läbi viia ja selle käigus ettekirjutusi

teha, on vastustaja rikkunud seadusega antud volituste piire. EKS § 1211 lg 2 p 2 kohaselt saab

adressaati kohustada tagastama annetust üksnes riigieelarvesse. Vastustaja on kohustanud

tagastama annetuse aga Tallinna linnale, mitte riigieelarvesse.

3) Ettekirjutus on koostatud ebaõigele isikule. EKS § 124 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab lubamatu

annetuse tagastama erakond ning annetuse tagastamist saaks nõuda üksnes erakonnalt.

4) Ettekirjutuse aluseks olev ekspertiis ei ole usaldusväärne. Kaebaja on tellinud eksperthin-

nangu vaidlusaluse reklaamplakati ja vastustaja poolt tellitud eksperthinnangu kohta. Kaebaja

tellitud eksperthinnang selgitab põhjalikult, miks vastustaja tellitud Tartu Ülikooli hinnang ei

kujuta endast teaduslikkuse nõudeid järgivat analüüsi, vaid kasuistlikku tellimustööd. Lisaks

leitakse kaebaja tellitud eksperthinnangu lõppjäreldusena, et vaidlusalune reklaamplakat ei

kujuta endast valimisreklaami.

5) Ettekirjutuses nõutakse kaebajalt kogu reklaamplakatile kulunud raha tagastamist. Juhul,

kui plakat hõlmab ka linna tegevuste reklaamimist, pole põhjendatud jätta kogu selle kulu

kaebaja kanda. Vastustajal tulnuks enne ettekirjutuse andmist küsida Tallinna linna arvamust

ning selgitada välja, kas ja mil viisil oli plakati avaldamine seotud kaebaja ametiülesannete

täitmisega, ning määratleda, milline osa reklaamplakatist kujutab linna tegevustega seotud

ürituste reklaamimist ja on seetõttu linna kulu.

3-14-52891

3(12)

6) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-st 61 ja Riigikohtu otsusest

nr 3-4-1-27-05 tulenevalt ei olnud vaidlusaluse plakati näol tegemist poliitilise reklaamiga.

Plakatil ei reklaamitud erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, vaid teavitati

kavandatavast spordikompleksist. Plakatil pole erakonna logo ega ka muud eraldusmärki, mis

viitaks või sarnaneks mõnele erakonna logole. Plakatil olev kiri viitab avatavale spordikomp-

leksile ja kasutatud on linnaosa vappi. Plakatil ei reklaamita erakonna programmi. Linnaela-

nike teavitamine linnaruumi korrastamisest ja kavandatavatest kultuuri- ja sotsiaalobjektidest

on üheks linna ülesandeks. Ei saa pidada ebamõistlikuks, et nimetatud objekte reklaamivad

isikud, kes on seotud objektide kavandamisega ja kellel on pikaajaline kogemus kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmisel. Sellist tegevust ei saa ühemõtteliselt seostada valimistel

kandideerimisega. Vastustaja hinnangul pole oluline käsitleda reklaami kui valimisreklaami

reklaamiteoreetiliselt, vaid tuvastada reklaami tegelik mõju sihtauditooriumile. Seega tulnuks

vastustajal tellida uuring või teha küsitlus selleks, et saada teada, kas reklaam omab valimistu-

lemuste või valijate jaoks ettekirjutuses väidetud mõju. Reklaami mõju valijatele ei saa hinna-

ta muul moel kui küsitluse või uuringuga. Kuna kaebajale teadaolevalt ei ole selle kohta and-

meid kogutud, jääb arusaamatuks, millistele andmetele toetuvad vastustaja ekspertide järeldu-

sed valijate poolt tajutu või valijate silmis eelise saamise kohta.

7) EKS § 123 lg 1 peab annetuseks vaid erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või era-

konna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve või teenust. Vaidlusaluse reklaampla-

kati on tellinud ja teenuse saanud Tallinna linn, mitte erakond ega kaebaja. Kuna annetuse

mõiste on määratletud just erakonna tegevuse kaudu, st kasusaajaks on erakond, ei ole annetu-

se tagasinõudmine füüsiliselt isikult põhjendatud.

8) Kui tõlgendada ettekirjutuse aluseks olevaid EKS norme vastustaja väidetud viisil, oleks

need vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, sest normi-

dega pannakse isikule rahalisi kohustusi, kuid keskmise isiku jaoks ei ole selgelt ja arusaada-

valt määratletud, milliseid olukordi käsitada keelatud annetusena, kellelt keelatud annetuse

saab tagasi nõuda ja kellele selline annetus tuleb tagastada. Õigusselgusetust ei välista see, et

„erakonna tegevuse toetamine“ on määratlemata õigusmõiste, mida on võimalik kohtuprakti-

ka kaudu sisustada.

3. ERJK palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Vastustajal oli EKS § 1211 lg 1 p 2 kohaselt ettekirjutuse tegemise pädevus. Ettekirjutus on

haldusakt, mille võivad anda kõik haldusorganid, kellele see õigus on seadusega antud, sh ka

teised organid kui valitsusasutused ja ametnikud. Ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane

riikide ühendus (GRECO) on leidnud, et vastustaja on erakondade rahastamise järelevalveks

pädev organ, kellel on muu hulgas pädevus erakondade tegevuse uurimiseks ja sanktsioonide

kehtestamiseks. GRECO on andnud oma soovitused spetsiifiliselt Eestile ning tungivalt

soovitanud luua täidesaatvast võimust iseseisev erakondade rahastamist kontrolliv organ. Kui

vastustajal on pädevus sanktsioonide rakendamiseks, siis on tal ka pädevus sanktsiooni

rakendamisele eelnevate haldusaktide andmiseks.

2) Ettekirjutuse tegemise volitus tuleneb EKS § 1211 lg 2 p-st 2 koostoimes selles sättes

viidatud EKS § 124 lg-tega 1–3.

3) Reklaam vastas poliitilise välireklaami määratlusele, kuid ettekirjutuse õiguspärasuse

hindamisel tuleb eelkõige otsustada, kas reklaam oli annetus kaebajale või mitte. EKS § 123

järgi on annetus igasugune tahtlik tegu, millega antakse erakonnale majanduslik või muu

eelis. Vastustaja on ettekirjutuses tuvastanud, et mõlemad tingimused on täidetud. EKS §-de 1

3-14-52891

4(12)

ja 2 järgi on erakonna tegevus selle liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine,

milleks muu hulgas viiakse läbi valimiskampaania kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel.

Kuna valimiskampaania tegemine on erakonna tegevuse osa, on valimiskampaaniat toetava

reklaami tellimine ning eksponeerimine erakonna tegevuse toetamine. Reklaam toetas Eesti

Keskerakonna ja kaebaja valimiskampaaniat. Vastustaja tugines ettekirjutuse koostamisel

reklaamile hinnangut andes neljale ekspertarvamusele, millest kolmes on leitud, et reklaam

andis selles kajastatud isikule valimistel eelise teiste kandidaatidega võrreldes. LP arvamuses

pole hinnatud reklaami mõju valijatele ning on jäetud selgitamata, kas reklaam andis

kaebajale eelise. Järelikult ei tõenda see arvamus asjaolusid, mida oli vaja haldusmenetluses

hinnata. Lisaks väljendab LP arvamus vaid ühe inimese arvamust, teised arvamused on aga

antud kollektiivide poolt ja väljendavad paljude erinevate valdkondade spetsialistide

arvamusi. Vastustaja on kogunud piisavad ja kohased tõendid oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Täiendavate uuringute ja küsitluste tellimiseks puudus mõistlik vajadus.

Riigikohtu seisukohad otsuses nr 3-4-1-34-05 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel

asjakohased.

Kuna valimiskampaania tegemine on erakonna ja kaebaja üks põhitegevusi, toetas Tallinna

linn reklaami tellimisega kaebaja ning tema erakonna tegevust. Kui Tallinna linn oleks soovi-

nud eelkõige suurendada tervisespordi populaarsust, oleks olnud võimalik kasutada selleks

teisi ning ilmselt efektiivsemaid vahendeid, mis ei oleks samal ajal mõjutanud valimiskam-

paaniat.

4) Tallinna linna arvamust reklaami osas on ettekirjutuse koostamisel arvestatud. Tallinna

linna ametlik seisukoht, et reklaam telliti linna eesmärkide toetamiseks, ei lükka ümber eks-

perthinnanguga tuvastatut. Lisaks ei ole Tallinna linna seisukoht erapooletu – Tallinna linna-

volikogus on enamuses Eesti Keskerakonna esindajad, Tallinna linna juhivad kaebajaga sa-

masse erakonda kuuluvad isikud ning Tallinna linna esindab linnapea, kes on kaebaja erakon-

na esimees. Eesti Keskerakonna eeldatav huvi on säästa enda vahendeid reklaamikampaania

tegemiseks, kasutades selleks võimalusel Tallinna linna rahalisi vahendeid. Vastustaja ei sea

kahtluse alla kohaliku omavalitsuse õigust korraldada üritusi ning tellida reklaami ka valimis-

te eel. Samas, kui kohalik omavalitsus eksponeerib oma reklaamides valimistel kandideerivaid

isikuid, siis tekitatakse sellega kahju teistele valimistel kandideerivatele isikutele, keda rek-

laamis ei eksponeerita ning kelle võimalus osutuda valituks on selle võrra väiksem. Kuna rek-

laami peamine eesmärk oli kaebaja toetamine ning võimalik muu mõju Tallinna linna ürituse-

le oli teisejärguline, on reklaam annetus EKS § 123 lg 1 tähenduses. Annetust ei saa jagada

osadeks ega klassifitseerida seda osaliseks annetuseks.

5) Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad vastustaja seisukohta, et vaidlusalune plakat oli suuna-

tud eelkõige kaebaja kui Keskerakonna poliitiku reklaamimisele.

6) See, kas annetus tuleb tagastada Tallinna linnale või riigieelarvesse, ei riku kaebaja õigusi.

7) EKS ei ole ebaselge ega PS-ga vastuolus. Tegemist on erakondade tegevust reguleeriva

seadusega, mille adressaadid peaksid olema keskmisest parema õigusaktidest arusaamise või-

mega. Keelatud annetuse mõistet peab olema võimalik sisustada vastavalt konkreetse juhtumi

asjaoludele ning seaduse tõlgendamise vajadus ei muuda seda põhiseadusevastaseks.

8) Viide Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-27-05 ei ole asjakohane, sest seal sisustati keelatud rek-

laami mõistet. Vastustaja ei väida, et reklaam ise oleks olnud keelatud, vaid seda, et selle eest

tasumine oli keelatud annetus EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3-14-52891

5(12)

1) ERJK ei ole VVS-s sätestatud valitsusasutus ja selle liikmed ei ole ametnikud ATS mõttes,

kuid õige pole kaebaja arvamus, et ettekirjutuse tegemise pädevus saab olla vaid

valitsusasutusel või selle ametnikul. HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle

alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud

asutus, kogu või isik. ERJK on haldusorgan ja sellele võib seadusega anda ülesandeks ka

õigusnormide täitmise järelevalve ja tagamise. EKS § 1210 lg 1 kohaselt kontrollib ERJK, kas

erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad EKS-s sätestatut. EKS § 1211 lg 1 p 2 alusel

teeb ERJK erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu

nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud

annetuse tagastamata. Erakonnaseaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (655 SE) II lugemise seletuskirjas on märgitud, et ERJK on

kontrollorgan, kes kontrollib erakonnaseaduses sätestatud nõuete järgimist (EKS § 1210 lg 1)

ning ERJK on olemuselt haldusorgan, kellel on oma ülesannete täitmisel õigus teha

ettekirjutusi (EKS § 1211). Kuna vastustajal oli olemas ettekirjutuse tegemise pädevus ja

sellise pädevuse andmine oli seadusandja selge tahe, siis ei ole ettekirjutus tühine.

2) Kaebaja väitel on ettekirjutus koostatud ebaõigele isikule (annetuse tagastamiseks

kohustatud isik saab olla erakond, mitte erakonna liige) ning ettekirjutuse adressaati saab

kohustada annetuse tagastamiseks riigieelarvesse, mitte kolmandale isikule (Tallinna linnale).

Keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud

isikule (EKS § 1211 lg 1 p 2) ning keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse

teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lg-ga 1) või kui

annetuse tagastamine annetuse tegijale ei ole võimalik, siis kanda riigieelarvesse (EKS § 1211

lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lg-ga 2). ERJK on vaidlustatud ettekirjutuses

neist normidest ka lähtunud. Seaduse erinevaid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes nii, et

regulatsioon ei muutuks sisutuks ning tulemus oleks mõistlik ja õiglane. Seetõttu ei oleks õige

tõlgendada EKS sätteid selliselt, et erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei tohi küll

keelatud annetust saada (EKS § 123 lg-d 1 ja 2) ja talle saab teha ettekirjutuse, kui ta on jätnud

keelatud annetuse tagastamata (EKS § 1211 lg 1 p 2), kuid sellist isikut ei saaks, erinevalt

erakonnast, kohustada keelatud annetuse tagastamiseks või saaks kohustada üksnes annetuse

tagastamiseks riigieelarvesse. Tõlgendus, mille kohaselt annetus tuleb tagastada Tallinna

linnale, on asjaolusid arvestades mõistlik ja õiglane. Kaebaja ei väida, et annetuse tagastamine

Tallinna linnale oleks võimatu või liialt keerukas.

3) Vaidluse keskmes on küsimus, kas kaebaja sai Tallinna linnalt keelatud annetuse. EKS §

123 lg 1 kohaselt on annetus EKS tähenduses Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise

elamisõigusega ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt

vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna

liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.

2013. a augustis (plakati eksponeerimise ajal) sätestati annetuse tegijana füüsiline isik üldiselt,

muus osas kattus annetuse mõiste ettekirjutuse tegemise ajal ja praegu kehtiva sõnastusega.

EKS § 123 lg 2 sätestab, et annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud

tingimustele, on keelatud. EKS § 123 lg 2 p 2 alusel on keelatud juriidilise isiku annetus.

Erakonnaseaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (655 SE) seletuskirja kohaselt on erakonna rahastamise regulatsiooni kehtestamisel

muu hulgas lähtutud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusest Rec(2003)4. Selle

soovituse art 2 kohaselt on erakonnale tehtud annetus igasugune tahtlik tegu, millega antakse

erakonnale majanduslik või muu eelis. Eelnõu 655 SE seletuskirjas on selgitatud, et EKS §

123 põhimõteteks on saavutada läbipaistvus, välistada huvide konflikt ja salajaste (keelatud)

annetuste tegemine, tagada erakondade sõltumatus annetajatest ning välistada eelarvamused

erakondade tegevuse suhtes. Ühtlasi märgitakse, et järelevalvet teostaval organil on võimalik

3-14-52891

6(12)

kaaluda, kas annetus on seaduslik. Kui annetuse puhul on võimalik eeldada

korruptsiooniohtlikku tegevust, on annetus vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõtetega

ning tegemist on keelatud annetusega.

Seega ei tohi juriidiline isik anda erakonnale või selle liikmele oma vara arvelt sellist rahali-

selt hinnatavat eelist, mis toetab erakonna tegevust. Keelatud annetuse mõiste täpsem sisusta-

mine on jäetud ERJK-le (EKS § 1210 lg 1).

4) EKS §-dele 1 ja 2 viidates leidis kohus, et valimiskampaania tegemine on erakonna tege-

vuse osa, mille hulka saab arvata ka valimiskampaaniat toetava reklaami tellimise ja ekspo-

neerimise. Ettekirjutuses on asjatundjate arvamustele tuginedes leitud, et reklaam andis kaeba-

jale 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel eelise teiste valimistel kandideerinud

isikutega võrreldes ning see on rahaliselt hinnatav hüve, sest suurendab kandidaadi võimalusi

osutuda valituks ja vähendab vajadust teha kulutusi valimiskampaaniale; kaebajat soodustati

reklaami maksumuse, s.o 1234,80 euro võrra. Kohus nõustus ettekirjutuse põhjendustega ega

pidanud vajalikuks neid üksikasjalikult korrata (HKMS § 165 lg 2), lisades, et kaebaja suurem

võimalus saada valitud toetab üksiti selle erakonna tegevust, kuhu kaebaja kuulub, andes va-

limistel eelise erakonnale tervikuna.

5) Kaebaja väitel on rahaliselt hinnatava hüve saanud teenuse tellija, s.o Tallinna linn, mitte

kaebaja. Tallinna linna saaks rahaliselt hinnatava hüve tegelikuks saajaks pidada juhul, kui

plakatil oleva reklaami peamine eesmärk oleks olnud edendada avalikke (eelkõige Tallinna

linna elanike) huve, mitte reklaamida kaebajat kui Eesti Keskerakonna liiget. Vastustaja on

teinud ekspertide arvamustele tuginedes kindlaks (ettekirjutuse p-d 3.2–3.6 ja neis viidatud

arvamused), et reklaami peamine eesmärk ei olnud avalike huvide edendamine. Reklaam ripu-

tati üles vahetult enne 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja sellel eksponeeriti

suurelt valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerivat kaebajat ja lubadust ehitada

kahe aasta pärast spordikompleks. Reklaami eksponeerimise ajal ei olnud Tallinna linna

eelarves spordikompleksi rajamise vahendeid ette nähtud. Seega väidab vastustaja õigesti, et

spordikompleksi rajamine ei olnud kindel fakt, vaid poliitiline lubadus. Kaebaja ei ole esita-

nud mingeid mõistlikke selgitusi, miks oli vaja Tallinna linna elanikke teavitada kahe aasta

pärast rajatavast spordikompleksist just vahetult enne kohalike omavalitsuse valimisi suure

kaebajat intensiivselt eksponeeriva välireklaami abil. Lisaks oli reklaami eraldisesival osal

üksnes kaebaja nimi ja ametinimetus, millel puudub Tallinna linna elanike teavitamise seisu-

kohalt informatiivne väärtus.

6) Kaebaja väitel ei ole ettekirjutuse aluseks olev Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika eks-

perthinnang usaldusväärne ning kaebaja tugineb LP eksperthinnangule. ERJK on ettekirjutu-

ses (p 3.4) põhjendanud, miks eelistatakse LP arvamusele Tartu Ülikooli, Reklaamiagentuuri

Zavod BBDO ja Tarbijakaitseameti juurde moodustatud Reklaaminõukoja arvamust: kõik

kolm ERJK tellitud arvamust on üksmeelsed, et plakatil eksponeeritud reklaami näol on tege-

mist eelkõige kaebaja reklaamiga; vastupidist väitev LP arvamus ei ole samavõrra usaldus-

väärne ega asjakohane, sest LP on andnud arvamuse füüsilise isikuna ja käsitlenud eelkõige

valimisreklaami teoreetilisi aspekte, kuid ei ole puudutanud selle tegelikku mõju sihtauditoo-

riumile. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõsiseltvõetavaid argumente, mis annaks aluse ettekir-

jutuses märgitud põhjenduste ümberhindamiseks (nt miks on LP arvamus siiski usaldusväär-

sem kui kolm ülejäänud arvamust; miks on asja lahendamisel oluline lähtuda üksnes valimis-

reklaami teoreetilisest käsitlusest vms).

LP on oma arvamuses kritiseerinud vastustaja tegevust arvamuste tellimisel. ERJK tellitud

arvamuste usaldusväärsust ei kahanda pelgalt asjaolu, et mõnel ERJK liikmel võis juba varem

olla hoiak, et vaidlusaluse plakati näol on tegemist kaebaja reklaamimisega. Asjatundjalt küsi-

taksegi reeglina arvamust selleks, et saada mingile hüpoteesile kinnitust või lükata see ümber.

3-14-52891

7(12)

Lisaks ei tähenda ERJK mõne liikme eelhoiak (mille kohta puuduvad asjakohased tõendid), et

sellised eelhoiakud oleksid olnud ka arvamuse andjatel. Kõigile kolmele arvamuse andjale

esitati küsimused neutraalselt ja neile oli võimalik anda rohkem kui ühe sisuga vastus.

7) Kaebaja väitel on selgusetu, millistele andmetele tuginedes väitsid arvamuse andjad, et

kaebaja sai valijate silmis eelise. Kaebaja arvates tulnuks see välja selgitada küsitluse või

uuringuga. Kohus ei jaganud kaebaja seisukohta, et annetuse mõiste elementide, eelkõige kae-

baja poolse eelise saamise väljaselgitamiseks on vaja tingimata viia läbi küsitlus või uuring.

Riigikohtu otsus nr 3-4-1-34-05, mille kohaselt ei saa pelgalt eksperthinnangute alusel tuvas-

tada valimisreklaami mõju valimistulemustele, ei ole praegusel juhul asjakohane. Riigikohus

ei väitnud, et eksperthinnanguga ei ole sellist mõju üldse võimalik tuvastada. Lisaks oli viida-

tud asjas vaidluse all, kas eksperthinnangutega tuvastatud mõju ulatus on selline, et valimistu-

lemused tuleks selle tõttu tühistada. Praeguses asjas ei oma tähtsust, kui suure ulatusega mõju

täpselt tekitati.

8) Kaebaja väitel tulnuks põhjalikumalt uurida, kas ja millisel viisil oli plakati avaldamine

seotud tema ametiülesannete täitmisega ja määratleda, milline osa reklaamplakatist kujutab

linna tegevuste reklaamimist ja on seetõttu linna kulu. Nagu kohus eelnevalt leidis, oli rek-

laami peamine eesmärk kaebaja toetamine ning võimalik linna tegevuste reklaamimine oli

teisejärguline. Asja olemusest tulenevalt ei ole seetõttu vajalik jagada kaebajale tehtud anne-

tust erinevaid võimalikke eesmärke arvestavateks osadeks. Sarnaselt on kohtupraktikas toimi-

tud nt reklaamimaksu puhul, kus reklaamimaksuga maksustamine sõltub eksponeeritava teabe

peamisest eesmärgist, mitte proportsionaalselt igast võimalikust eesmärgist eraldi. Asjaolu,

kas vastustaja on Tallinna linna tema tegevuste reklaamimisega seonduvalt ära kuulanud ja

tema seisukohta õigesti arvestanud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda ning seetõttu kohus neid

kaebaja väiteid sisuliselt ei analüüsinud.

9) Kaebaja arvates on ettekirjutus õigusvastane, sest plakatil olev reklaam ei vasta poliitilise

välireklaami määratlusele. Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust, kas plakatil olev rek-

laam vastab ühtlasi KOVVS §-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami määratlusele. Ettekirjutu-

se esemeks on keelatud annetus, mille mõiste tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.

10) Kaebaja väidab, et kui tõlgendada ettekirjutuse aluseks olevaid EKS norme vastustaja väi-

detud viisil, oleks need vastuolus PS § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, sest

normidega pannakse isikule rahalisi kohustusi, kuid keskmise isiku jaoks ei ole selgelt ja aru-

saadavalt määratletud, milliseid olukordi käsitada keelatud annetusena, kellelt keelatud anne-

tuse saab tagasi nõuda ja kellele selline annetus tuleb tagastada. Riigikohus on leidnud, et õi-

gusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missu-

guse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (otsused nr 3-4-1-16-05; nr 3-4-1-33-05;

3-4-1-14-06). Õigusselguse põhimõte ei välista aga blanketseid norme (otsus nr 3-4-1-1-99),

määratlemata õigusmõistete kasutamist (otsus nr 3-4-1-5-05) ega kaalutlusõiguse sätestamist

(otsus nr 3-4-1-89-04). Vajadusel tuleb normi tõlgendada, kusjuures seadust ei tohi tõlgendada

viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (otsus nr III-4/1-6/94). Õigusselgusetu-

sega ei ole tegemist siis, kui tegemist on normitehnilise puudusega, mis tõlgendamise teel on

ületatav (otsused nr 3-4-1-4-01; nr 3-4-1-6-09).

EKS 21. peatükis sätestatud erakonna rahastamist puudutavate normide adressaadiks ei ole

keskmine Eesti inimene, vaid keskmine valimistel erakonna nimekirjas kandideeriv isik (ak-

tiivselt poliitikas osalev isik). Nende normide adressaatidelt, sh kaebajalt, on mõistlik eeldada

erakonna rahastamist puudutavate õigusaktide piisavat tundmist (vrd Riigikohtu otsus nr 3-4-

1-17-08), vajadusel ka oskust leida ja kasutada normidest täpsemaks arusaamiseks abimaterja-

le, nt eelnõu seletuskirja ja seal viidatud dokumente või eelnõu menetlust puudutavaid steno-

gramme. Kohus möönis, et keelatud annetuse mõiste ja selle tagasinõudmise kord võiks olla

3-14-52891

8(12)

EKS-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt (vt selle kohta ka Riigikontrolli 13.01.2015 aruan-

net Riigikogule). Ent nagu Riigikohus märkis otsuses nr 3-4-1-3-07 erakondade rahastamise

kontrolli regulatsiooni hinnates – igasugune ebatäiuslikkus ei ole põhiseaduse vastane. Prae-

guses asjas on võimalik seaduse mõningane ebatäiuslikkus ületada normide tõlgendamise ja

määratlemata õigusmõistete sisustamise teel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Priit Kutser palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et EKS sätted pole õiguslikult selgusetud ja kaebaja poolt

esile toodud probleemid on võimalik ületada normide tõlgendamise teel. Kohus kohaldas

põhjendamatult EKS norme osas, milles need on vastuolus PS-st tuleneva õigusselguse

põhimõttega.

Üheski EKS sättes pole selgelt määratletud, mida annetuse all täpsemalt silmas peetakse. Sea-

duses pole kirjeldatud, et annetuseks või rahaliseks hüveks kvalifitseerub teatud juhtudel ka

kulu, mis tekkis erakonna liikme osalemisest omavalitsuse teavitustöös või omavalitsuse tege-

vusi reklaamides. Halduskohus on ka ise möönnud, et keelatud annetuse mõiste ja tagasi-

nõudmise kord võiks olla EKS-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt. EKS normide ebaselgust

kinnitab muu hulgas Riigikontrolli 13.01.2015 aruanne.

Halduskohus leidis, et keelatud annetuse mõiste täpsem sisustamine on jäetud vastustajale

EKS § 1210 lg 1 järgi. Nimetatud norm määratleb ERJK üldisema pädevuse (kontrollida EKS

nõuete täitmist), mitte ei ütle, et ERJK-l on õigus norme sisustada. Riigikohtu lahendis nr 3-3-

1-59-13 (p 24) on leitud, et olukord, kus mõiste sisustamine on jäetud haldusorgani otsustus-

pädevusse, võib tingida halduspraktika põhjendamatu lahknevuse, aga ka puudutatud isikute

õiguste põhjendamatu riive.

Ilma täpsema regulatsioonita jäävad EKS § 123 lg-d 1 ja 2 reklaami lubatavuse osas ebasel-

geks. Normid, mis võimaldavad panna isikule rahalisi kohustusi, peavad olema teistest normi-

dest selgemad ja üheselt arusaadavad, et isikul oleks võimalik oma käitumist vastavalt normi-

dele kohandada. EKS normidest pole selgelt äratuntav ka see, et erakonna tegevuse toetuseks

kvalifitseeruv annetus tuleb tagastada erakonna liikmel, mitte erakonnal. Lubamatu on olu-

kord, kus rahalise kohustuse olemasolu tuvastab õigusnorme tõlgendades alles kohus. Kaebaja

ei saanud prognoosida avaliku võimu käitumist, mis järgneb talle etteheidetud rikkumisele.

Isegi kui kohus kohtuvaidluse tulemusena sisustab määratlemata õigusmõisteid, ei väära see

asjaolu, et norm oli adressaadi jaoks seni ebaselge.

Kuna annetuse mõiste on määratletud just erakonna tegevuse toetamise kaudu, s.t kasusaajaks

on seaduse järgi erakond, siis pole annetuse tagasinõudmine erakonna liikmelt ka põhjendatud

ja tekitaks isiku jaoks ebaõiglase olukorra. Normi adressaadile pole arusaadav, millist tegevust

peale teiselt isikult vahetult vara saamise saab pidada keelatud annetuseks.

2) Kohus kohaldas ebaõigesti norme, mis määravad riikliku järelevalve pädevuse. VVS §-st

38, § 39 lg-st 2, § 70 lg-st 1, §-st 71 ning ATS § 7 lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 tuleneb üheselt, et ette-

kirjutuse tegemise ja sunniraha määramise pädevus on ainult riiklikku järelevalvet läbiviiva

valitsusasutuse või ameti teenistuses oleval ametnikul, mitte aga organil, kes ei ole valitsus-

asutus ja kelle liikmed ei ole institutsiooni teenistuses, on nimetatud väljastpoolt ning ei ole

ametnikud ATS mõistes. Samuti ei ole ERJK liikmed sõltumatud, kuna üle poole komisjoni

liikmetest kuuluvad parlamendierakondadesse.

3) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, lugedes Tallinna linna poolt tema enda korral-

datud teavituse eest kantud kulu annetuseks ja leides, et selle kulu peab tagastama kaebaja.

3-14-52891

9(12)

Kohus märkis, et vaidlusaluse reklaamiga soodustati kaebajat erakonna liikmena, kuid ei sel-

gitanud, mil viisil kvalifitseerus reklaam erakonna toetuseks. Annetusest EKS § 123 lg 1 järgi

saab rääkida ainult juhul, kui tuvastatud on erakonna tegevust toetav iseloom. Kohtuotsus on

selles osas põhjenduseta. Annetuseks ei saa pidada rahaliselt hinnatavat hüve või teenust, kui

seda pole saanud erakond või erakonna liige. Reklaamplakati tellis ja teenuse sai Tallinna

linn, mitte erakond ega kaebaja. Seetõttu on vale ettekirjutuse väide, et Tallinna linn on maks-

nud kinni kaebaja arve. Erakonnale tehtud lubamatust annetusest saaks rääkida näiteks siis,

kui kolmas isik on erakonna teadmisel tasunud erakonna kulutused (EKS § 123 lg 2 p 6). Sel-

list olukorda praegusel juhul ei esine.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et EKS võimaldab teha annetuse tagastamise et-

tekirjutuse erakonna nimekirjas kandideerivale isikule ja annetuse saab tagasi nõuda mujale

kui riigieelarvesse. EKS § 124 määratleb annetuse vastuvõtmise tagajärjed. Ka EKS § 1211 lg

2 p 2 viitab ettekirjutuse tegemisel § 124 lg-tes 1-3 nimetatud tagajärgedele. EKS § 124 lg-test

1 ja 2 tulenevalt peaks lubamatu annetuse tagastama ainult erakond ja vaid erakonnalt saaks

selle tagastamist nõuda. Lisaks ei võimalda EKS ettekirjutuse tegemist reguleerivad sätted

nõuda annetuse tagastamist mujale kui riigieelarvesse. Kohus ei saa norme tõlgendades anda

neile teistsugust sisu. Ettekirjutusega kolmanda isiku soodustamine tekitaks ka probleemi et-

tekirjutuse täitmisel, sest kolmas isik ei pruugi annetuse tagasivõtmisega nõustuda.

4) Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Kaebaja selgitas kaebuses, miks pole vaidlus-

alune reklaam vaadeldav poliitilise reklaamina. KOVVS §-s 61 toodud poliitilise reklaami

loetelust juhindumine on põhjendatud, kuna tegemist on ainsa sättega, mis aitab avada poliiti-

lise reklaami või valimisreklaami sisu. Halduskohus jättis kaebuse väited poliitilise reklaami

kohta tähelepanuta.

5) Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohtadega ekspertarva-

muste osas. Vastustaja rikkus ekspertiisi läbiviimise nõudeid, sest ekspertidele esitatud küsi-

mused ei ole kõik ühesugused. Tartu Ülikoolile esitatud küsimused erinevad Reklaamiagen-

tuurile Zavod BBDO ja Reklaaminõukojale esitatud küsimustest. Reklaaminõukoja ekspertar-

vamuses puudub sisuline analüüs, esitatud on ainult järeldus. Ekspert saab anda vaid arvamu-

se, kas tegemist on valimisreklaami või muu teavitusega, mitte aga muudes küsimustes, sh

küsimuses, kas reklaam andis reklaamil kujutatud isikule valimiseelise. Sellise küsimuse esi-

tamine viitab soovile mõjutada ekspertarvamust. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et reklaami

mõju on oluline kindlaks teha küsitluste või uuringuga. Mõju valijatele tuleks tuvastada rek-

laamipsühholoogilise ekspertiisi abil. Kui reklaamil puudub mõju valijate käitumisele, siis ei

saa rääkida erakonna poolt saadavast eelisest. Sellist hinnangut vastustaja ei tellinud.

6. ERJK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) EKS sätted on põhiseadusega kooskõlas. EKS on annetuse määratlemisel piisavalt selge.

Annetus on defineeritud EKS § 123 lg-s 1 ning lg 2 p 2 kohaselt on keelatud selline annetus,

mille on teinud juriidiline isik. Kaebaja ei ole selgitanud, millises osas on annetuse mõiste

ebaselge ega võimalda avaliku võimu tegevust prognoosida. Õigusaktid ei saa olla ega peagi

olema nii täpsed, et neis oleks ammendav nimekiri kõikidest juhtumitest, millal tuleks teha

üks või teine õiguslik järeldus. Arenenud õiguskordades kasutatakse mõistete defineerimiseks

ja õiguslike tagajärgede sätestamiseks abstraktseid norme, mida tuleb paratamatult tõlgenda-

da. Tõlgendamise vajadus võib vähendada õigusselgust, kuid ei ole põhiseadusevastane. Mää-

ratlemata õigusmõistete puhul on seadusandja loobunud detailsete ettekirjutuste andmisest

seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale (Riigikohtu lahend nr

3-4-1-5-05, p 16). Kuigi Riigikontroll on kaebaja viidatud auditiaruandes märkinud, et keela-

tud reklaami täpsem defineerimine annaks nii reklaami tellijale kui ka järelevalve tegijale

kindlama hindamisaluse, et veenduda reklaami õiguspärasuses, pole Riigikontroll järeldanud,

3-14-52891

10(12)

et praegune regulatsioon oleks põhiseadusevastane. EKS-st tuleneb ka piisavalt selgelt, et an-

netuse tagastamise kohustus on lisaks erakonnale ka erakonna liikmel.

2) ERJK oli ettekirjutuse tegemiseks pädev organ. Meelevaldne ja õigusaktidele mittetuginev

on kaebaja väide, et ettekirjutusi saavad teha üksnes valitsusasutused, mille koosseisus on

ametnikud. Vastustaja jääb selles osas oma seisukohtade juurde, millega nõustus ka haldusko-

hus. Vastustajale on EKS § 1211 lg 1 p-ga 2 antud pädevus teha ettekirjutusi. Ettekirjutuste

tegemise õigus on ka paljudel teistel organitel, nt Eesti Pangal, õiguskantsleril, Riigikontrollil

ja ka Vabariigi valimiskomisjonil, mis on ERJK-ga sarnastel alustel loodud organisatsioon.

Ükski nimetatud organitest ei kuulu täitevvõimu hulka.

3) Kohus kohaldas materiaalõigust õigesti. Kaebaja väitel võib isikut kohustada tagastama

keelatud annetust vaid riigieelarvesse ning vastustaja pidanuks kohustama annetuse tagastami-

seks erakonda. Kuna EKS § 1211 lg 2 p 2 viitab keelatud annetuse tagastamise viisi osas EKS

§-le 124, siis tuleb sätteid tõlgendada koostoimes. Seega võib ettekirjutusega kohustada anne-

tuse saajat seda tagastama annetuse tegijale. Kui tõlgendada EKS § 1211 lg 2 p-i 2 viisil, et

annetus tuleb kanda riigieelarvesse, siis oleks selle sätte alusel tehtav ettekirjutus sanktsioon,

sest annetuse teinud isik satuks halvemasse positsiooni, kui ta oli enne annetuse tegemist. An-

netuse tegijale tagastamiseks kohustamise korral pööratakse õigusvastane tegu tagasi, mis

vastab ettekirjutuse üldisele olemusele ja on õiglane. EKS § 1211 lg 2 p 2 viide §-le 124 puudu-

tab annetuse tagastamise viisi, mitte selleks kohustatud isikut. EKS § 1211 lg 2 kohaselt võib

kohustada erakonna nimekirjas kandideerinud isikut keelatud annetust tagastama. Erakonna

sanktsioneerimine olukorras, kus erakond ei pruugi olla teadlik keelatud annetuse tegemisest,

oleks ebaõiglane.

Kaebaja leiab, et halduskohus tuvastas soodustava mõju kandidaadile, mitte erakonnale, kuid

annetuseks saab pidada vaid sellist rahalise hüve loovutamist, millel on erakonna tegevust

toetav iseloom. Halduskohus selgitas, et valimiskampaania läbiviimine on erakonna eesmär-

kide saavutamise tavapärane vahend ning erakonna tegevuse osa. Kuna valimistel osalevad

erakonna nimekirjas olevad kandidaadid, siis tehakse praktikas erakonna valimiskampaaniat,

kutsudes valima sellesse nimekirja kuuluvaid isikuid. Reklaami eest tasumisega toetas Tallin-

na linn ka erakonda.

4) Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Selles on käsitletud kaebaja väidet, et vaidlusalune

reklaam ei vasta KOVVS §-s 61 toodud poliitilise välireklaami mõistele. EKS § 123 lg-d 1 ja 2

ei viita keelatud annetuse määratlemisel poliitilise välireklaami mõistele. Kuigi vastustaja

hinnangul oli reklaam olemuselt poliitiline välireklaam, ei oma see praeguses asjas tähtsust.

5) Kohus hindas tõendeid õigesti. Kaebaja ei ole varem esitanud väidet, et vastustaja on rik-

kunud ekspertiisi läbiviimise nõudeid, esitades ekspertidele erineva sõnastusega küsimusi.

Seetõttu ei pidanud kohus selle väitega arvestama. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas

seab küsimuste sõnastus ekspertiiside tulemused kahtluse alla. Kaebaja arvates tulnuks rek-

laami mõju hindamisel kasutada semiootilise ekspertiisi asemel reklaamipsühholoogilist eks-

pertiisi. Reklaami mõju ulatuse täpne tuvastamine ei olnud asjas oluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. HKMS § 201 lg-le 4

tuginedes märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid

ega pea vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi korrata.

8. Ettekirjutuse tegemise pädevus ei ole üksnes valitsusasutusel või selle ametnikul. Nii EKS

sätetest (EKS § 1210 lg 1 ja § 1211) kui ka erakonnaseaduse muutmise seaduse ja sellega seon-

duvalt teiste seaduste muutmise seaduse (655 SE) II lugemise seletuskirjast nähtuvalt on

3-14-52891

11(12)

ERJK haldusorgan, keda on seadusega volitatud kontrollima EKS nõuete järgimist ning kellel

on oma ülesannete täitmisel õigus teha ettekirjutusi. Kuna vastustajal on ettekirjutuse tegemise

pädevus ja sellise pädevuse andmine on seadusandja selge tahe, siis ei ole ettekirjutus tühine.

VVS § 75 kohaselt teostatakse riiklikku järelevalvet KorS-s ja teistes seadustes sätestatud

alustel ja korras ning KorS § 6 lg 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riik-

liku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seega pole õige kaebaja sei-

sukoht, mille kohaselt eeldab riikliku järelevalve teostamine ja ettekirjutuse tegemine seda, et

tegemist oleks valitsusasutusega ja ametnikuga, kes on nimetatud või valitud ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

9. Halduskohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ning õige on ka haldus-

kohtu seisukoht, et asjas kohaldamisele kuuluvad EKS sätted ei ole põhiseadusega vastuolus.

EKS sätete koostoimes tõlgendamise pinnalt on põhjendatud järeldus, et keelatud annetuse

tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (EKS § 1211

lg 1 p 2) ning keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (EKS §

1211 lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lg-ga 1) või kui annetuse tagastamine an-

netuse tegijale ei ole võimalik, siis kanda riigieelarvesse (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes sel-

les viidatud EKS § 124 lg-ga 2). Ehkki seadusandja ei ole otsesõnu nimetanud erakonna nime-

kirjas kandideerinud isiku kohustust tagastada keelatud annetus selle tegijale, tuleb EKS sät-

teid koostoimes ning nende eesmärgist lähtuvalt tõlgendada nii, et ka erakonna nimekirjas

kandideerinud isikut saab kohustada keelatud annetuse tagastamiseks selle tegijale. Regulat-

sioon, mis keelab erakonna nimekirjas kandideerinud isikul keelatud annetust saada ja või-

maldab talle annetuse tagastamata jätmise korral teha ettekirjutuse, kuid ei võimalda kohusta-

da isikut keelatud annetuse tagastamiseks või võimaldaks teda kohustada üksnes annetuse

tagastamiseks riigieelarvesse, oleks eesmärgipäratu ja ebamõistlik. Asjaoludest ei nähtu, et

annetuse tagastamine Tallinna linnale oleks võimatu.

10. Ringkonnakohus möönis otsuses nr 3-15-435 (p 12), et keelatud annetust puudutav regu-

latsioon võiks EKS-s olla täpsem, kuid ka praegusel kujul on määratlemata õigusmõiste regu-

latsiooni eesmärgist lähtudes piisavalt täpselt sisustatav. Kaebajal kui poliitikas kogenud isi-

kul on võimalik enne kampaaniates osalemist selle mõju mõistlikult hinnates piisava selguse-

ga ette näha, kas reklaam mõjub oma sisu ja ajalise konteksti poolest valimisreklaamina või

jääb kampaania teavitustegevuse piiresse. Oluline on seegi, et avaliku võimu organi poolt ühe

erakonna või tema kandidaadi soosimisel talle mingi hüve pakkumise kaudu rikutakse vali-

miste võrdsuse põhimõtet (PS § 60 lg 1 ja EIÕK 1. protokolli art 3). Nimetatud põhimõte

nõuab, et seadusega nähakse ette sellise rikkumise tagajärgede kõrvaldamise tõhusad meet-

med. EKS asjakohaseid sätteid tuleb tõlgendada võimalikult põhiseadusega kooskõlas. Kui

seadust on võimalik tõlgendada mitmel erineval viisil, tuleb valida selline tõlgendus, mis on

põhiseadusega kooskõlas. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühe erakonna nimekirjas kan-

dideerinud isikule reklaami näol pakutud soodustuse tagasi nõudmata jätmine tooks kaasa

valimiste võrdsuse põhimõtte rikkumise.

11. EKS alusel on keelatud juriidilise isiku poolt erakonnale või selle liikmele oma vara arvelt

sellise rahaliselt hinnatava eelise andmine, mis toetab erakonna tegevust, mille hulka kuulub

EKS §-de 1 ja 2 alusel ka valimiskampaania tegemine. Seega juhul, kui vaidlusalused reklaa-

mid olid suunatud kaebaja kui erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edenda-

misele või teavitustegevusele, on nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav keelatud

annetusena.

12. Halduskohus ei ole jätnud selgitamata, mil viisil kvalifitseerus reklaam erakonna toetu-

seks. Halduskohus on selgitanud, et kaebaja suurem võimalus saada valitud toetab üksiti selle

erakonna tegevust, kuhu kaebaja kuulub, andes valimistel eelise erakonnale tervikuna.

3-14-52891

12(12)

13. Halduskohtu otsus ei ole puudulikult põhjendatud. Halduskohus on käsitlenud kaebaja

väidet, et plakatil olev reklaam ei vasta poliitilise välireklaami määratlusele. Kohus nõustus

vastustajaga, et asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, kas plakatil olev reklaam vastab

KOVVS §-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami määratlusele, sest ettekirjutuse esemeks on

keelatud annetus, mille mõiste tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2. Ringkonnakohus jagab seda

seisukohta. Ettekirjutuse esemeks on keelatud annetus EKS tähenduses, mitte poliitiline väli-

reklaam. Seetõttu ei oma välireklaami vastavus KOVVS §-le 61 asja lahendamisel tähtsust.

14. Ringkonnakohus ei leia, et vastustaja oleks teinud haldusmenetluses oluliste asjaolude

väljaselgitamisel ja halduskohus tõendite hindamisel vigu.

Asjatundjatele esitatavad küsimused ei pea olema ühesugused ja esitatud küsimused ei viita

kuidagi soovile eksperte mõjutada. Halduskohus leidis õigesti, et see, kui suure ulatusega mõ-

ju valimistulemustele täpselt tekitati, ei ole praeguses asjas oluline.

Halduskohus ei ole jätnud kaebaja seletusi ja tõendeid tähelepanuta, vaid on põhjendanud,

miks ei ole õige kaebaja väide, et reklaami ainus eesmärk oli teavitada Tallinna elanikke ko-

haliku omavalitsuse tegevusest. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõenditele haldus-

kohtu omast erineva hinnangu andmiseks.

15. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jääb tema apellatsioonimenetluse

kulu (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kae-

baja enda kanda.

16. Vastustaja apellatsioonimenetluse kuluks on esindaja kulu 720 eurot, mille kandmine on

tõendatud advokaadibüroo arve ja pangakonto väljavõttega. Ehkki ringkonnakohus jätab vas-

tustaja kasuks tehtud halduskohtu otsuse muutmata, jäävad vastustaja välise õigusabi kulud

HKMS § 109 lg 6 alusel kaebajalt välja mõistmata. Halduskohus on oma otsuses põhjalikult

selgitanud muu hulgas seisukohta, miks ei ole ERJK välise õigusabi kulud praeguses asjas

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud HKMS § 109 lg 6 mõttes. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ka selles osas ega hakka neid oma otsuses kordama.

17. Seega jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe