3-15-1553/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1553 Haldusasi MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 14. mai 2015. a ettekirjutuse nr 53 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2015. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, esindaja v.adv Kristel Valk Vastustaja – erakondade rahastamise järelevalve komisjon, esindajad Ardo Ojasalu ja v.adv Piret Blankin Kolmas isik – MTÜ Eesti Keskerakonna Noortekogu, esindaja Ronald Ross Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata MTÜ Eesti Keskerakond taotlus tunnistada erakonnaseaduse § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.

2. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1553 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. juulil 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-1553 2(9) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) 14.05.2015 ettekirjutusega nr 53 kohustati MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus kogusummas 13 338 eurot MTÜ-le Eesti Keskerakonna Noortekogu (noortekogu) ning esitama ERJK-le summa tagastamist kinnitav tõend.

Ettekirjutuse kohaselt liikusid 11.11.2014–10.12.2014 Tallinnas 20 bussi reklaamiga, millel oli kujutatud mitut Keskerakonna liiget, kes on ühtlasi noortekogu liikmed. Reklaamil oli tekst „Noorenev Keskerakond“ ning Keskerakonna logo sarnane kujutis. Reklaami on tellinud ning selle eest tasunud noortekogu hinnaga 13 338 eurot.

ERR-le antud intervjuus ütles noortekogu esimees Tõnis Mölder, et reklaamiga teavitatakse inimesi, et Keskerakond on noorenev erakond ning inimesi oodatakse astuma nii erakonda kui ka noortekogu liikmeks. Tekstiliselt viitas reklaam vaid Keskerakonnale. Sümboolika, millel oli kujutatud K täht ristikheina õiega, on pigem sarnane Keskerakonna logole, millel on kujutatud K tähte ristikheina lehega. Reklaamil kujutatud isikud on tuntud eelkõige Keskerakonna poliitikutena. Mõned reklaamis kujutatud isikutest kandideerisid ka 2015. a Riigikogu valimistel (näiteks Olga Ivanova).

Erakonna reklaamimine on rahaliselt hinnatav hüve (teenus), mis on tehtud erakonna tegevuse toetamiseks. Reklaam oli noortekogu keelatud annetus Keskerakonnale erakonnaseaduse (EKS) tähenduses. Reklaami eest on tasunud noortekogu, kes on eraldiseisev juriidiline isik. Seega on EKS § 123 lg 2 p-s 2 sätestatud keelatud annetuse koosseis täidetud.

EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule ning kui see ei ole võimalik, siis lõike 2 kohaselt on kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse.

2. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 17.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.05.2015 ettekirjutuse nr 53 tühistamise nõudes. Kaebuses oli taotlus tunnistada EKS § 123 lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 2 vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lg-s 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega ning jätta antud sätted kohaldamata.

1) Noortekogu teavituskampaania puhul ei ole tegemist noortekogu poolt kaebajale tehtud annetusega. Kaebaja ja noortekogu näol on tegemist kahe eraldiseisva MTÜ-ga, mistõttu ei saa pidada ühe MTÜ reklaami teisele MTÜ-le annetuse tegemiseks juhul, kui ühingute tegevused on kattuvad. Kaebaja ei pea vastutama noortekogu reklaamitegevuse eest ja ei pea sellega seonduvalt hüvitama noortekogu reklaamikulusid. Vaidlusaluse teavituskampaania raames bussidele reklaami tellimine on toimunud üksnes noortekogu initsiatiivil ja huvides. Noortekogu on huvitatud sellest, et tema liikmete arv oleks suurenev, millest tulenevalt on arusaadav, et teavituskampaaniat tehakse liikmete arvu tõstmiseks, sh edukate endiste ja praeguste liikmete kaasabil.

3-15-1553 3(9) 2) Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, mille kohaselt viitab teavituskampaania sümboolika pigem kaebaja logole, mitte noortekogu logole. Kaebaja ei kasuta sellist kaubamärki, nagu oli kasutatud vaidlusalustel plakatitel (roosa ristikheina kujuline õis). Vale on vastustaja seisukoht, et reklaamil esitatud mitmed isikud on tuntud eelkõige (või ainult) erakonna poliitikutena, mitte noortekogu liikmetena. Olga Ivanova on noortekogu juhatuse liige olnud aastatel 2007–2009 ja 2010–2011, mistõttu on tema seos noortekoguga ilmselge ning tema noortekogu olemasolevatele ja tulevastele liikmetele eeskujuks seadmine on arusaadav. Kõik noored, kelle foto oli plakatitel kajastatud, olid seotud noortekoguga.

3) EKS § 1211 lg 2 p 2 näeb üheselt ette vastustaja õiguse teha ettekirjutus selle kohta, et keelatud annetus kantaks riigieelarvesse. Vastustaja on praegusel juhul kohustanud kaebajat kandma väidetava annetuse noortekogule. Komisjonil puudub selline pädevus. Noortekogu rikastuks ettekirjutuse täitmisel alusetult.

4) Kui ettekirjutus jääks kehtima, ei oleks seda ilmselt võimalik täita, kuivõrd noortekogu võib keelduda kaebajalt raha vastu võtmast. Noortekogule vastu tahtmist raha tagasinõudmine ei saa olla ettekirjutuse tegemist võimaldava normi mõte.

5) Üheski EKS sättes ei ole määratletud, mida annetuse all täpselt silmas peetakse. EKS § 123 lg-s 1 nimetatud „erakonna tegevuse toetamine“ on määratlemata õigusmõiste. Kaebajal, nii nagu ka ühelgi teisel isikul, pole mõistlikult võimalik aru saada, et „erakonna tegevuse toetamiseks“ kvalifitseerub mingil viisil ka noortekogu tegevus oma ülesandeid täites.

3. MTÜ Keskerakonna Noortekogu palus kaebuse rahuldada.

4. ERJK palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Reklaami tellimisega kaasnes erakonnale majanduslik kasu, sest kui erakond saab tasuta reklaami, siis saab ta hoiduda kulutustest reklaami tegemiseks, et olla avalikus ruumis nähtav. Reklaam on rahaliselt hinnatav hüve, sest reklaami koostamist ning näitamist saab vabal turul tellida. Noortekogu pidi reklaami tellides ja selle eest tasudes mõistma, et sellega toetatakse Keskerakonda ning antakse talle võrreldes teiste erakondadega eelis. Reklaamiga taotletav mõju oli suurendada Keskerakonna populaarsust ning mõjutada valijaid andma järgnevatel valimistel hääli Keskerakonna poolt.

2) Annetuseks tuleb pidada erakonnale loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve sõltumata sellest, kas selgelt on tuvastatud erakonna nõusolek see vastu võtta. Tulenevalt EKS § 2 lg 1 p- st 1 on reklaami tegemine erakonna tegevuse üks osa. Erakonna huvides reklaami tellimine ning selle eest tasumine on erakonna tegevuse toetamine läbi sellele rahaliselt hinnatava hüve loovutamise.

3) Volitus teha vaidlustatud ettekirjutust tuleneb EKS § 1211 lg 2 p-st 2. Kuna EKS § 1211 lg 2 p 2 viitab keelatud annetuse tagastamise viisi osas EKS §-le 124, siis tuleb sätteid tõlgendada koostoimes. Seega võib ettekirjutusega kohustada annetuse saajat seda tagastama annetuse tegijale.

4) EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja poolt viidatud õigusselgusetus võib olla rikkunud noortekogu õigusi, mitte kaebaja õigusi. Määratlemata õigusmõistete kasutamine on vajalik, sest alati pole võimalik annetuse objekti konkreetselt sätestada ning hinnang tuleb anda igal üksikjuhtumil eraldi. Annetuse täpne ning ammendav defineerimine ei ole ilmselt võimalik, sest poliitilistel annetustel ei ole üheseid tunnuseid. Kuna

3-15-1553 4(9) EKS on nii keskmise võimetega isiku kui ka võimalike puudutatud isikute jaoks piisavalt selge, ei riku selle sätted õigusselguse põhimõtet.

5. Tallinna Halduskohtu 02.10.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

1) EKS § 121 lg 2 kohaselt võib erakond tulu saada üksnes järgmistest allikatest: 1) erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksud; 2) käesoleva seaduse alusel makstavad eraldised riigieelarvest; 3) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused; 4) tehingud erakonna varaga. EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilise isiku annetus keelatud. § 123 lg 1 sätestab, et annetus EKS tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.

2) Reklaam ei ole visuaalselt seostatav noortekoguga. Sellest, et reklaamis kasutatud isikud on valdavalt noorepoolsed, ei saa teha järeldust, et inimesi teavitatakse noortekogust, sest puuduvad viited noortekogule. Lisaks Keskerakonna logoga sarnase kujutise (erisuseks on vaid roosa õie kasutamine) kasutamisele on piltidel olevad isikud seostatavad Keskerakonnaga. Reklaamil kujutatakse osaliselt Keskerakonna tuntud tegevpoliitikuid (nt Olga Ivanova) ning osaliselt Keskerakonna tegevpoliitikuid, kes ei saanud oma vanuse tõttu enam kuuludagi noortekogusse (nt AN ja DD). Reklaami näidati vaid kolm kuud enne Riigikogu valimisi. Reklaamlause viitab vaid Keskerakonnale. Reklaamil ei olnud kasutatud ühtegi noortekogu tunnust.

3) Nii on õige ERJK järeldus, et Keskerakonnale kasuliku reklaami tellimisega toetas noortekogu erakonda ning edendas selle huve. Reklaami tellimisega kaasnes Keskerakonnale majanduslik kasu tasuta reklaami näol ning reklaam on rahaliselt hinnatav hüve EKS § 123 lg 1 tähenduses ehk annetus.

4) Noortekogu esindaja keeldus vastustajale igasuguse teabe edastamisest, leides, et komisjonil ei ole õigust noortekogult andmeid ja dokumente küsida. Nii on põhjendamatud kaebaja ja kolmanda isiku etteheited komisjonile selles, et kohtumenetluses on välja nõutud ettekirjutuse põhjendamiseks uusi tõendeid, kui nii kaebaja kui kolmas isik keeldusid haldusmenetluses vastustajaga igasugusest koostööst.

5) Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas reklaami tuleb pidada poliitiliseks välireklaamiks või mitte.

6) EKS § 1211 lg 1 p 2 sätestab, et ERJK teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. EKS § 1211 lg 2 p 2 sätestab, et ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut või üksikkandidaati kandma annetuse ühel EKS § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse. EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. EKS § 124 lg 2 sätestab, et kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. Neist sätetest saab järeldada, et keelatud annetus tuleb tagastada esmajärjekorras annetuse tegijale ning kui see ei ole võimalik, siis riigieelarvesse. Sellest põhimõttest on ettekirjutuse tegemisel ka lähtutud. Seaduse erinevaid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes nii, et regulatsioon ei muutuks sisutuks ning tulemus oleks mõistlik ja õiglane. Seetõttu ei oleks õige tõlgendada EKS sätteid selliselt, et erakond ei tohi

3-15-1553 5(9) küll keelatud annetust saada (§ 123 lg-d 1 ja 2) ja talle saab teha ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata (EKS § 1211 lg 1 p 2), kuid sellist isikut saaks kohustada üksnes annetuse tagastamiseks riigieelarvesse. Kui annetust ei ole võimalik tagastada noortekogule (väidetavalt keeldub noortekogu annetust tagasi võtmast), on Keskerakond kohustatud seadusest tulenevalt kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse (EKS § 124 lg 2).

7) Kaebaja taotlus erakonnaseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamiseks on põhjendamatu. Õigusselguse põhimõte ei välista blanketseid norme (Riigikohtu otsus nr 3-4-1- 1-99, p 11), määratlemata õigusmõistete kasutamist (otsus nr 3-4-1-5-05, p 16) ega kaalutlusõiguse sätestamist (nt otsus nr 3-4-1-9-04, p 16). Vajadusel tuleb normi tõlgendada, kusjuures seadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (otsus nr III-4/1-6/94, p 1). EKS 21. peatükis sätestatud erakonna rahastamist puudutavate normide adressaadiks ei ole keskmine Eesti inimene, vaid aktiivselt poliitikas osalev erakond. Nende normide adressaadilt, sh kaebajalt, on mõistlik eeldada erakonna rahastamist puudutavate õigusaktide piisavat tundmist. Keelatud annetuse mõiste ja selle tagasinõudmise kord võiks olla EKS-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt. Ent nagu Riigikohus märkis otsuses nr 3-4-1-3-07 (p 50) erakondade rahastamise kontrolli regulatsiooni hinnates, ei ole igasugune ebatäiuslikkus põhiseadusevastane. Käesolevas asjas on võimalik seaduse mõningane ebatäiuslikkus ületada normide tõlgendamise ja määratlemata õigusmõistete sisustamise teel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.10.2015 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, tunnistada EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 PS § 13 lg-s 2 sisalduva õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks ning jätta antud sätted kohaldamata.

1) Annetuse ja keelatud annetuse mõisted EKS-s on sedavõrd ebaselged, et neist ei ole võimalik mõistlikul inimesel aru saada. Regulatsioon on seetõttu vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusselguse põhimõttega. Norm, mille tagajärjel võib isikule väga suure rahalise kohustuse panna, peab olema selge ja ettenähtav selliselt, et iga isik oskaks oma tegevust ja selle tagajärgi prognoosida. Kaebajal ei ole ka vahendeid, et sundida kolmandat isikut teavituskampaaniast loobuma. Sellisest tegevusest tulenevad tagajärjed ei saa jääda kaebaja kanda.

2) Ettekirjutuse lisaks oleval plakatil ei ole mingit sõnalist viidet apellandile või kolmandale isikule. Seega jääb arusaamatuks, miks peaks järeldama, et selline plakat on seotud pigem apellandiga ja mitte noortekoguga. Vähemalt osaliselt on seetõttu apellandi seostamine kolmanda isiku tegevusega arusaamatu.

3) Kui noortekogu soovis oma tegevust reklaamida seeläbi, et kasutas oma kampaanias kas MTÜ-sse Eesti Keskerakond kuuluvaid isikuid või viitas erakonna nimele, siis ei saa seda pidada apellandile tehtud annetuseks. EKS § 123 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et annetuse puhul peab tegemist olema erakonnale loovutatava rahaliselt hinnatava hüvega. Apellant ei ole vaidlusaluse kampaania raames noortekogult hüve saanud. Teavituskampaania ei haakunud ka kaebaja valimiskampaaniaga Riigikogu 2015. a valimiste eel, mille hüüdlauseks oli „Teeme teisiti“. Selline teavituskampaania ei ole selle kulukust arvestades apellandi huvides. Noortekogu on kohtumenetluses ühemõtteliselt kinnitanud, et kampaania eesmärk ei olnud apellandi tegevuse reklaamimine ning sama on kinnitanud ka apellant.

3-15-1553 6(9) 4) Vastustaja ja kohus oleksid pidanud hindama ka seda, kas noortekogu tegevust ei saa pidada vabatahtlikuks tööks EKS § 123 lg 1 tähenduses. Vabatahtlik töö võiks olla selline tegevus, mida isik teeb vabatahtlikult kolmanda isiku heaks.

5) Ettekirjutusest ei nähtu, et komisjon oleks analüüsinud teavituskampaanias kasutatud isikuid ja nende vanust ning nende seotust kaebajaga või noortekoguga. Samuti ei ole ettekirjutuses analüüsitud seda, kas Riigikogu valimistel kandideerisid DD ja AN, kelle kandideerimisele Riigikogu valimistel vastustaja kohtuistungil tähelepanu juhtis. Ühtlasi puudub ettekirjutuses analüüs, millise järelduse tuleks nimetatud isikute kandideerimise põhjal teha. Asjaolu, et osad plakatitel eksponeeritud isikud kandideerisid teistes Eesti piirkondades mitmeid kuid hiljem (1. märtsil 2015) toimunud Riigikogu valimistel, ei muuda teavituskampaaniat (mida viidi ettekirjutuse kohaselt läbi 11.11.2014–10.12.2014) apellandile loovutatud rahaliselt hinnatavaks hüveks. Veelgi enam, selline arutluskäik ei nähtu ka ettekirjutuse sisust ja tagantjärele kohtumenetluses ettekirjutusele põhjenduste otsimine on ennastõigustav. Need asjaolud oleks komisjonil tulnud välja selgitada haldusmenetluses ja neid kaalutlusõiguse teostamisel ka hinnata. Asjakohaste kaalutluste näitamata jätmist ettekirjutuses ei ole võimalik kohtumenetluses esitatud seisukohtadega kõrvaldada.

7. MTÜ Keskerakonna Noortekogu palub apellatsioonkaebuse rahuldada.

1) Vaidlusaluse reklaami näol oli tegemist teavituskampaaniaga, mille eesmärk oli edendada noortekogu tegevust. Keelatud annetusega seonduv regulatsioon on ebaselge. Kolmas isik ei oleks teavituskampaaniat sellisel kujul teinud, kui õigusaktides oleks ühemõtteliselt kirjas, mida seadusandja peab silmas keelatud annetuse mõiste all.

2) Olgugi, et tegemist oli noortekogu teavituskampaaniaga, võib teoreetiliselt arutleda selle üle, et kui kohus ja ettekirjutuse koostajad leidsid, et teavituskampaania on hoopis mõeldud Keskerakonna reklaamimiseks, siis miks ei analüüsitud küsimust, kas tegemist ei võiks olla hoopis vabatahtliku tööga.

8. ERJK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

1) Halduskohus selgitas õigesti, et EKS sätted ei ole sedavõrd ebaselged, et neid saaks pidada põhiseadusevastaseks.

2) Apellandi väide, et noortekogu tegevus ei ole käsitletav annetusena, kuna apellant pole nõustunud annetuse vastuvõtmisega, on põhjendamatu. Vastustaja on menetluses esile toonud, et EKS § 123 lg 1 ei näe annetuse koosseisutunnusena ette annetuse saaja nõusolekut. Ka seaduse seletuskiri ega muud allikmaterjalid ei kinnita seda.

3) Asjaolu, et vabatahtliku töö tähendus ei ole defineeritud EKS-s, ei tähenda, et tegemist oleks arusaamatu ja hoomamatu õigusmõistega. Seadusi tuleb tõlgendada süsteemselt, mistõttu on võimalik vabatahtliku töö mõiste sisustamisel lähtuda maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 p-st 1. Vabatahtliku tööna võiks olla käsitatav noortekogu liikmete tegevus, millega nad ise vahetult oma töö tulemusena apellanti soodustavad. Praegusel juhul kolmas isik tellis reklaami ja tasus selle eest, mistõttu ei ole annetusena käsitatud noortekogu liikmete poolt tehtud tööd.

4) Sellest, et kohtumenetluse käigus on selgitatud, keda on reklaamidel kujutatud, kus nad kandideerisid ja kui vanad nad olid, ei saa teha järeldust, et haldusakti põhjendused on esitatud alles kohtumenetluses. Vaidlustatud ettekirjutus oli nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebajale

3-15-1553 7(9) arusaadav. Vastustajalt ei saanudki eeldada detailidesse laskuvat põhjendust olukorras, kus apellant ja kolmas isik keeldusid koostööst ning esitasid andmed alles kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata ka EKS osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ka selles osas ning leiab seetõttu, et samasugune taotlus apellatsioonimenetluses tuleb samuti jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

10. Tõendid kinnitavad üheselt, et kolmanda isiku tellitud plakatid teenisid kaebajale valimiskampaania eel suurema toetajaskonna leidmise huvi. Plakatid toetasid üheselt erakonna tegevust ning kulutused, mis kanti seoses plakatite näitamisega, olid seetõttu käsitatavad annetusena EKS § 123 lg 1 tähenduses. Selles sättes on kasutatud määratlemata õigusmõisteid, mille täpsus võiks tõepoolest, nagu apellant ja kolmas isik selgitavad, olla mõnes küsimuses suurem, ent praegusel juhul ei ole tegemist ebaselge ja piiripealse olukorraga. Sõnaühend „Noorenev Keskerakond“ ei jäta võimalust kahtluseks, et reklaami keskmes on kaebaja kui tavapäraselt Keskerakonna nimetusega tähistatav isik, mitte Noortekogu. Piltidel ja tekstis puudusid mistahes muud viited noortekogule peale logo, mis väga sarnane Keskerakonna logoga ning ei ole ka üldiselt tuntud, mistõttu selle kasutamine muu viiteta noortekogule ei aitaks reklaami sihtrühmal tunnetada reklaami seost noortekoguga. Ajalehes „Pealinn“ (13.11.2014) märgiti artiklis „Keskerakond alustas kampaaniaga „Noorenev Keskerakond“: „„Meie eesmärgiks on Eesti inimestele meelde tuletada, et Keskerakonnal on tugevaid noori poliitikuid, kes pärit kõikjalt üle Eesti — olgu see siis näiteks Läänemaa, Pärnumaa, Viljandimaa või Võrumaa,“ ütles Keskerakonna Noortekogu esimees Tõnis Mölder“ (http://www.pealinn.ee/koik-uudised/keskerakond-alustas-kampaaniaga-noorenev- keskerakond-n25293). Plakatitel kujutatu, nende avalikustamine vaid umbes kolm kuud enne Riigikogu valimisi ja noortekogu esindaja selgitused ajakirjanduses näitavad, et tegevuse eesmärk oli toetada kaebaja tegevust, eelkõige valimiskampaania läbiviimisel (EKS § 2 lg 1 p 1). Asjaolu, et kõigi plakatite tekstides ei olnud viidet kaebajale, ei saa järeldada, et reklaami eesmärk ei olnud kaebaja tegevuse toetamine, vaid kolmanda isiku muudest huvidest lähtuv tegevus. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et plakatid oleks kutsunud üles astuma noortekogu liikmeks või selle tegevust muul viisil – mitte aga kaebajat toetades – toetama. Plakatite visuaalne väljendus ei jäta ka ilma tekstilise osata võimalust asuda plakatite eesmärgi osas kahtlevale seisukohale vaidlustatud ettekirjutuses järeldatu õigsuse osas.

11. Olukorras, kus isik, kellel ei ole õigust teha erakonnale annetust, teeb selle teenuse osutamise kaudu, tuleb erakonnal keelatud annetus selle tegijale tagastada rahas. EKS ei näe ette võimalust mitterahalise annetuse saamise korral teistsuguseks tagajärjeks kui rahalise annetuse saamise korral. Kaebaja ei ole näidanud, et ta oleks pöördunud kolmanda isiku poole keelatud annetuse lõpetamiseks. Kolmanda isiku näol ei ole tegemist ka sellise isikuga, kelle tegevus võiks vastanduda kaebaja huvidele. Seda kinnitab kaebaja põhikiri, millest nähtuvalt on kolmanda isiku esindajad kaasatud kaebaja juhtimisse (põhikirja p-d 4.6.1, 5.5.1 ja 9.1.2.5) ning kolmanda isiku põhikirja kohaselt tegutseb ta kooskõlas kaebaja põhikirja ja programmiga (põhikirja p 1), tema tegevuse eesmärgiks on tutvustada noorte hulgas Keskerakonna ideid (p 7.2) ning tema liikmelisus on osaliselt seotud kaebaja liikmelisusega (p-d 8.3, 8.4 ja 13.1). Seetõttu pole praegusel juhul asjassepuutuv see, kas EKS loob erakonnale piisava kaitse

3-15-1553 8(9) olukorra eest, kus tal tuleb tasuda isikule, kelle tegevust tal mõjutada pole võimalik, annetusena saadud hüve, mille maksumus on erakonna enda hinnates ebamõistlik.

12. Noortekogu korraldatud reklaami ei saa pidada vabatahtlikuks tööks. Tegemist on teenusega, mille eest on makstud kolmanda isiku poolt tasu ning ettekirjutuses ei ole seda tasu suurendatud kolmanda isiku esindajate või liikmete poolt kampaania korraldamiseks läbiviidud tegevuseks kulunud aja eest maksmisele kuuluda võiva töötasu võrra. Reaalselt kantud kulutused kolmanda isiku poolt ei saa olla käsitatavad vabatahtliku tööna selle termini tavatähenduses.

13. Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlustatud ettekirjutuse põhjendusi ei ole kohtumenetluses täiendatud ning kohtul ei ole keelatud arvestada vastustaja väidetega, millele ta kohtumenetluses täiendavalt tugines ega tõenditega, mis esitati alles kohtumenetluses. Need tõendid ega väited ei muuda ettekirjutuse faktilist alust, vaid üksnes võimaldavad täpsustavalt hinnata ettekirjutuses väidetud faktiliste asjaolude olemasolu ja õiguslike põhjenduste asjakohasust. Ettekirjutuses on selgitatud, et reklaamil esitatud mitmed isikud (mitte kõik) on tuntud eelkõige (või ainult) erakonna poliitikutena, mitte noortekogu liikmetena; reklaamitud on erakonda. Neist põhjendustest ei kaldutud täiendavate tõendite esitamisel ja kaebusele vastuväidete esitamisel kõrvale.

14. Halduskohus on piisavalt selgitanud, et vastustaja võis ettekirjutuses nõuda annetuse tagastamist ka selle tegijale, mitte üksnes selle kandmist riigieelarvesse.

15. EKS § 124 lg 1 sätestab, et erakond tagastab võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kui tegemist on mitterahalise annetusega, müüb erakond keelatud annetuse turuhinnaga. Annetuse müügist saadav tulu kantakse viivitamata riigieelarvesse. Kui keelatud annetust ei ole võimalik müüa mõistliku pingutusega, tuleb annetus võõrandada muul viisil, kui on sätestatud käesoleva lõike esimeses lauses. Kui annetust ei ole võimalik võõrandada, lõpetatakse asja valdus omandist loobumisega. Keelatud annetust ei tohi võõrandada erakonna liikmele, erakonna sidusorganisatsioonile ega tema liikmele.

16. Praegusel juhul ei ole keelatud annetuse näol tegemist rahasummaga ega esemega, mida on võimalik annetuse tegijale tagastada või annetust kanda riigieelarvesse, samuti mitterahalist annetust turuhinnaga müüa ja saadud tulu kanda riigieelarvesse. Saadud teenust ei ole selle olemusest tulenevalt võimalik edasi võõrandada. EKS § 123 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuleneva piirangu rikkumise korral annetuse väärtuses saadud kasu tagastamine keelatud annetuse tegijale rahas on aga sätete eesmärki silmas pidades ainuvõimalik. Nii tuleb EKS § 124 lg-t 1 ka mõista. Sätte tõlgendamine üksnes keeleliselt ei oleks kooskõlas nende sätete ega EKS § 121 lg 1 eesmärgiga.

17. EKS §1211 lg 2 p 2 kohaselt kohustatakse ettekirjutusega erakonda kandma annetuse ühel EKS § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse. Sätet ei saa mõista nii, et vastustaja ei saa teha ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks selle tegijale. EKS § 124 lg 1 näeb üldjuhul ette just annetuse tagastamise selle tegijale. Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 sätestab, et korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Korrarikkumist – keelatud annetuse vastuvõtmist – saab praegusel juhul kõrvaldada keelatud annetuse tagastamisega selle tegijale. EKS § 1211 lg 2 p-s 2 sätestatu ei ole eelviidatud sätte suhtes erinorm, vaid täiendav volitus ettekirjutuse tegemiseks.

3-15-1553 9(9)

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja ja kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Kaebaja on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 1265,42 eurot.

19. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses makstud esindajatasu summas 945 eurot väljamõistmist apellandilt. Need kulud on kantud, ent taotlus tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta rahuldamata. Haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine ei olnud praegusel juhul põhjendatud. Tegemist ei olnud vaidlusega, mis väljuks vastustaja tavapäraste ülesannete piiridest. Haldusmenetluse läbiviimisega kaasneb vältimatult ka vajadus osaleda sellele järgnevates õigusvaidlustes. Olukorras, kus Riigikogu juurde moodustatud komisjonile on antud pädevus viia läbi haldusmenetlust ja anda haldusakte, peab komisjon koos oma haldustoega olema ka võimeline haldusmenetluses lahendamist vajavaid õigusküsimusi lahendama ja oma seisukohti kohtus kaitsma (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-2434). Haldusvälise õigusabi kasutamine pole keelatud, kuid sellisel juhul tuleb haldusorganil paratamatult arvestada võimalusega, et õigusabikulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa