2-16-5582/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-5582

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Sekretär Raivo Einula Kadi Tambaum

Otsuse kuupäev

21. juuni 2016

Kohtutoimiku number 2-16-5582

Tsiviilasi

XXXX vs XXXX abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlustoiming lõpplahend, kohtuistung 20.06.2016

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post: XXXX)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht teadmata)

R E S O L U T S I O O N

2-16-5582

Rahuldada hagi ja lahutada XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) abielu, milline on sõlmitud 31. juuli 1970 ENSV Tallinna Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide osakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX.

Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXXesitas 08.04.2016 Harju Maakohtule hagi Raivo Reimi vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 31.07.1970 Tallinnas, abiellumist tõendab abiellumisel koostatud abieluakt nr XXXX. Poolte abielusuhted on lõppenud väga ammu. Hageja ja kostja elavad eraldi alates aastast 1996. Hageja ei tea kostja eluega asukohta. Rahvastikuregistris on kostja elukoht määratletud linnaosa täpsusega. Hageja on esitanud politseile avalduse oma abikaasa tagaotsimismenetluse alustamiseks. Politseija Piirivalveameti 12.05.2016 kirjast nähtuvalt on 14.04.2016 politseis registreeritud XXXX avaldus selle kohta, et tema abikaasa on kadunud alates 2000. aastast. 12.05.2016 on politseis avatud tagaotsimistoimik teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamiseks.

Kohus võttis hagi menetlusse 13.05.2016 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult, teate avaldamisega Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes.

2-16-5582

Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 20.06.2016. Kohus kuulas hageja ära 20.06.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on lõppenud 20 aastat tagasi. Hageja ei tea kostjast sellest alates midagi. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega abielusuhet jätkata isegi kui kostja välja peaks ilmuma. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud. Hageja palus asi lahendada sisuliselt, ilma kostja osavõtuta.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud Ametlike Teadeannete kaudu, ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud, miks ta 20.06.2016 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgitustega on hagi aluseks olevas asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt selgitatud, poolte kooselu jätkamine on võimatu, poolte abielulised suhted on lõppenud juba aastal 1996. Kohus leiab, et hagi on võimalik läbi vaadata sisuliselt ilma kostja osavõtuta ning teha asjas kohtuotsus. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

2-16-5582

ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik