1-09-1100/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-09-1100 (09230101428) Otsuse kuupäev 24. jaanuaril 2009.a. Eeluurimiskohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Valeri Helmar Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Külli Aas Leelo Viil Kriminaalasi

L.V süüdistuses KarS § 424, 329 järgi lühimenetluses Süüdistatav

L.V, elukoht: xxx, isikukood xxx,

kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel,

töötab OÜ T , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3 korral, tõkend – pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2009.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15

päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 eeluurimiskohtunik

OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.V KarS § 424, § 329 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 14.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks lugeda 8 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva lugeda karistusaja hulka, seega karistusaja alguseks lugeda 24.01.2009.a.

Valida L.V suhtes tõkendiks – vahistamise. Võtta L.V vahi alla kohtusaalis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta L.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

KrMS § 179, 256-5 lg 2 alusel välja mõista L.V-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 3262,50 krooni, ekspertiisitasu 150,- krooni ja kaitsjatasud summas 2185,95 krooni. L.V tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „L.V, 1-09-1100, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmisest

vabanemisel. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes

on 14.11.2008.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 6k, KrMS § 238 lg2 ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4k katseajaga 2a ning sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega 4k selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, juhtis uuesti 23.01.2009.a kella 00:05 ajal Harju Maakonnas, Saku vallas, Saku – Kiisa 1. km-l liikudes Kiisa suunas mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, olles alkoholijoobes. Tuvastatud indikaator-alkomeetri näit: 1,48 mg/l kohta, so 2,10 promilli.

Seega L.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on 14.11.2008.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 6k, KrMS § 238 lg2 ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4k katseajaga 2a

ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4k selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, juhtis uuesti 23.01.2009.a kella 00:05 ajal Harju Maakonnas, Saku vallas, Saku – Kiisa 1. km-l liikudes Kiisa suunas mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, omamata juhtimisõigust.

Seega L.V, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo.

22.01.2009.a. L.V esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, millega nõustus ka prokuratuur.

24.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas L.V, et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei

nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Seletas, et tal on laps 7-aastane, abikaasa töötab. Tervisega on probleeme, selg paigast ära, saab teha vaid kergemat tööd.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning L.V poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava L.V süü

on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.1 – 3), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et 23.01.2009.a. juhtis

mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning omamata sõiduki juhtimise õigust. Kohtuotsusest, mis oli tehtud tema suhtes 14.11.2008.a. oli ta teadlik, teda karistati mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis tingimisi vangistusega 4 k katseajaga 2.a. ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 k. Oli teadlik, et ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuna sõiduki juhtimise õigus oli talt karistusena ära võetud. Toimepandut kahetses. Ka: - Kiirmenetluse protokolliga (tl 1-3); - Õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta ( tl 5 ) - L.V kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 7-10);

- Tunnistaja Oleg Klok´i ütlustega (tl 11-12), kus ta seletas, et 23.01.2009.a. olles autopatrullis koos juhtivkonstaabel Andrus Kahaga viibis kell 00.05 Saku-Kiisa tee 1 km-l.

Peatasid valget värvi s/a xxx reg.märgiga xxx, mille roolis oli L.V

(ik.xxx), kes oli joobes (indikaatorvahend Lion SD-400 nr 059607D, kal. kuni 21.02.2009) ning autojuhil ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt ära võetud kohtu poolt ning ta omas kehtivat karistust LS § 74-19 lg 1 järgi.; - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta ( tl 13): - Joobeseisnudi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 195/195 (tl 14), millest nähtub, et L.V oli tuvastatud keskmine joove; - Karistusregistri teatisega (tl 19-21) - 14.11.2008 Harju Maakohtu otsusega ( tl 22- 24).

Kohtunik asub seisukohale, et L.V on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, ja

tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega ning L.V süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424, 329 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.V on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3-l korral ja seda just nimelt

KarS § 424 alusel. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust

kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda

süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises katseajal, olles alles 2008.a. novembris kohtu poolt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tingimusliku vangistusega, juba 2009.a. jaanuaris paneb ta taas toime samalaadse kuriteo. Varasemalt on kohtud L.V

suhtes kohaldanud nii KarS § 74,75 aga ka KarS § 69 sätteid, kuid L.V mingeid järeldusi pole teinud, vaid jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal.

Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et L.V-le tuleb

karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja

arutati kohtus lühimenetluses. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Samuti arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid tuleb L.V-le kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud.

Violetta Kõvask Eeluurimiskohtunik