3-14-52448/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-52448 Haldusasi Kirka Puistamaa kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses

inimväärikust

alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kirka

Puistamaa

ja

Tallinna

Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kirka Puistamaa, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 03.04.2014 kinnipeetava Kirka Puistamaa kahju hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega

30 kuu vältel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 500 eurot iga kuu eest. Tallinna Vangla andis 13.05.2014. a kirjaga nr 5-18/14/10081-2 K. Puistamaa esindajale 10 päevase tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. K. Puistamaa esindaja Tallinna Vangla kirjale ei vastanud. Tallinna Vangla 29.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/10081-3 tagastati K. Puistamaa kahju hüvitamise nõue perioodide 12.06.2008- 26.06.2008 ja 03.07.2008-08.10.2009 osas läbivaatamatult ning jäeti perioodi 21.09.2012-15.05.2013 osas rahuldamata.

2. K. Puistamaa esitas 15.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 9000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt tundis kaebaja end Tallinna Vanglas seoses nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes viibimisega alandatuna. Teda vaevasid stress, pidev liikumispuudus ja abitustunne. Kuuekohalistes kambrites oli üldpinda enamasti 2,5 m2 või vähem ühe inimese kohta. Vangla vanemas osas asusid tualetid koridoris ning ajal, kui uksed on lukustatud, võib tualetti pääsemiseks ooteaeg olla üks tund või rohkem. Igas päevas on ette nähtud ühetunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jääb alla 15 m2 ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuleb pesta ja kuivatada kambris, mistõttu on seal pidevalt niiske ja rõske. Paljude kambrite seintel võib kohata hallitust, millest võib järeldada, et ka ventilatsioon on puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele. Isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldab Tallinna Vangla üht 20-minutilist duširuumi külastust nädalas ja seda olukorras, kus kambrites on ainult külm vesi. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et soovitatav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks.

3. Tartu Halduskohus tagastas 04.12.2014. a määrusega kaebuse osas, milles nõutakse perioodidel 01.01.2007-12.08.2007 ja 09.07.2008-08.10.2009 tekitatud kahju hüvitamist ning osas, milles nõutakse perioodil 21.09.2012-14.05.2013 tekitatud kahju eest hüvitist järgnevate kinnipidamistingimuste eest: ooteaeg tualetti pääsemisel ja valgustuse puuduslikkus. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse perioodil 21.09.2012-14.05.2013 tekkinud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt järgmiste kinnipidamistingimustega: isikliku ruumi vähesus kambris ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkus ja ainult ühe dušikorra võimaldamine nädalas olukorras, kus kambrites puudus soe vesi.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 29.10.2015. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt K. Puistamaa kasuks välja hüvitise 570 eurot ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja viibis ajavahemikul 21.09.2012-14.05.2013 vahistatuna ja kinnipeetavana lukustatud kambris kokku 190 päeva kambris, kus põrandapinda oli alla 3 m2. Seda perioodi saab pidada vangla poolt EIÕK art 3 rikkumiseks ja määrata selle aja eest rahalist kompensatsiooni. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks on 3 eurot päeva eest, mil tema isiklik ruum oli alla 3 m², seega kokku 570 eurot. 2) Kambrites on sundja osaline loomulik ventilatsioon ning keskküte. Kinnipeetavatel on võimalik kambrite õhuhulka reguleerida õhutusava kaudu. Pesu pesemist on võimalik vältida, kuna vangla annab oma riietuse ja hoolitseb selle pesemise eest. Kambris sooja vee saamiseks on võimalik taotleda veekeedukannu. Kaebaja sai kasutada duši ühe korra nädalas, mis vastab vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-le 2. 3) Kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta ning põrandapinnast ei tule välja arvata mööblialust pinda. 4) Kui kaebaja oleks esitanud vanglale taotluse paigutada ta suuremasse kambrisse, ei oleks kaebaja soovitud tulemust saanud, kuna vangla on seisukohal, et põrandapinda võis olla 2,5 m2 ühe kinnipeetava kohta. 5) Mõistlik ega põhjendatud ei ole Tallinna Vanglalt riigituludesse riigilõivu väljamõistmine. Põhjendatud ei ole õigusabikulude väljamõistmine advokaadibüroo arveldusarvele, kui sularahana on tasu vastu võetud kassa sissetulekuorderi alusel ja ei kajastu usaldusväärselt, et tegelikult on summa üle antud. Viivise väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis K. Puistamaa kasuks välja hüvitise summas 570 eurot ning teha asjas uus otsus ja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) WC alla jääv pind tuleb kambri põrandapinna suuruse arvutamisel arvesse võtta, kuna WC on kambri osa. 2) Kaebaja oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud ja vangla tegevus kaebaja paigutamisel ei olnud õigusvastane. 3) Arvestades muid kinnipidamistingimusi kogumis leevendasid need oluliselt võimalikust vähesest põrandapinnast tingitud ebamugavustunnet ja välistavad EIÕK art 3 rikkumise. 4) Välistatud ei ole, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisel oleks kaebaja saanud kahju tekkimist ära hoida.

6. K. Puistamaa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamist nõutud määras või alternatiivselt asja tagasi saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus ei võtnud hüvitise suuruse määramisel arvesse sellealaseid EIK lahendeid, kust tuleneb, et õiglaseks hüvitiseks on ligikaudu 10 eurot päeva eest. 2) Halduskohus leidis ekslikult, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Põhjendatud on viivise välja mõistmine alates asjas otsuse tegemisest. 3) Menetluskulude hüvitamine ei ole välistatud olukorras, kus menetluskulusid ei tasunud kaebaja. Sularahas tasumine on tunnustatud makseviis ja kohtul ei ole põhjust kahelda, et arve on tasutud.

7. Vastuses K. Puistamaa apellatsioonkaebusele taotles Tallinna Vangla asjas menetluse lõpetamist, kuna kaebaja kaebus esitati halduskohtule tähtaja rikkumisega. Vastustaja leidis, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt halduskohtusse pöördumisel kehtib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg.

8. Kaebaja esindaja esitas koos vastusega Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele ka omapoolsed vastuväited vastustaja esitatud menetluse lõpetamise taotlusele. Kaebaja leidis, et kaebus on tähtaegne ja seega ei ole vajalik kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamine. Kuna taotlus vastustajale esitati 03.04.2014, pidi vastustaja selle lahendama hiljemalt 03.06.2014, kuid vastustaja lahendas taotluse alles 29.09.2014. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 3 sätestatut arvestades oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 03.06.2015. Kaebus esitati 15.10.2014 ehk tähtaegselt. Isegi juhul kui vastuolu HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 vahel lahendada RVastS sätestatu kasuks, on kaebus tähtaegne, kuna RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kehtib ka juhul, kui haldusorgan lahendab taotluse hilinenult.

9. 18.03.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab kaebaja ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused läbi kirjalikus menetluses ja määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.04.2016.

10. Kaebaja esitas 22.03.2016 ringkonnakohtule taotluse kohtumenetluse peatamiseks kuni Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-15-94 kohtulahendi jõustumiseni.

11. Ringkonnakohus rahuldas 07.04.2016. a määrusega kaebaja taotluse menetluse peatamiseks osaliselt ja peatas menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni haldusasjas nr

3-3-1-18-16. Sama määrusega tühistas kohus kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 14.04.2016.

12. 08.06.2016. a määrusega uuendas ringkonnakohus asja arutamise, kuna Riigikohus tegi asjas nr 3-3-1-18-16 määruse 11.05.2016 ning seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Samas teatas ringkonnakohus, et teeb asjas lahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 21.06.2016. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus on esitatud halduskohtule tähtaja rikkumisega ning Tartu Halduskohtu 29.10.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

14. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme kohtulahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on K. Puistamaa hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud K. Puistamaa esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 03.04.2014 ning seejärel ei vastanud kaebaja esindaja Tallinna Vangla 13.05.2014. a kirjale nr 5-18/14/10081-2, millega anti 10 päevane tähtaeg kahju hüvitamise nõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus menetles 15.10.2014 kohtule esitatud K. Puistamaa hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega.

16. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008 määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kuna kaebaja esitas kahjunõude vanglale 03.04.2014 ja vangla antud võimalusele kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks ei vastanud, pidi kaebaja halduskohtule kaebuse esitama hiljemalt 03.07.2014. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud alles 15.10.2014, s.t rohkem kui kolmekuulise hilinemisega. Kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

17. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja esindaja on leidnud, et kaebus on tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole vaja taotleda. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta. Ekslik on kaebaja esindaja seisukoht, et HKMS § 47 lg-t 3 arvestades, oli kaebajal aega kohtusse pöördumiseks kuni 03.06.2015 ja kaebus esitati tähtaegselt. Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes.

18. Kaebajat esindas kahjunõude esitamisel vanglale MTÜ Auxilio advokaat Heiki Kuningas kaudu. Halduskohtuja ringkonnamenetluses on kaebaja esindajaks märgitud vandeadvokaat Denis Piskunov. Eeltooduga on tuvastatud, et kaebajat esindasid õigusteadmistega isikud, mistõttu ei ole usutav, et kogemustega ja tunnustatud advokaadid ei saa aru, millisest seadusesättest tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda. Kaebaja ei ületanud kaebuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel, kuna mõjuvaks põhjuseks ei saa olla advokaadist esindaja kogenematusest tingitud eksimus.

19. Kuna kaebus esitati halduskohtule mittetähtaegselt, siis võttis halduskohus K. Puistamaa kaebuse ebaõigesti menetlusse ja tegi otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse, rahuldades ühtlasi vastava vastustaja taotluse.

20. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest nii esimese kui ka teise kohtuastme menetluses ja Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, siis puudub asjas vajadus jagada menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi