3-16-805/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-805

Haldusasi

Andrus Eriku kaebus Viru Vangla kriminaalhooldaja

26.04.2016. a otsuse tühistamiseks ja asja uue

lahendamise kohta ettekirjutuse tegemiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrus Eriku määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.05.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Erik

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada Andrus Eriku määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu

06.05.2016. a määrus ning saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule tagasi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.02.2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-5792 (kättesaadav

KIS-is) kohaldati Andrus Eriku suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset

käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta, määrati ta selleks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati järgima

karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2¹, 4, 7 ja 8 sätestatud

kontrollnõudeid. Muuhulgas märgiti ära, et Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks tuleb A. Erikul saada kriminaalhooldusametniku luba. Harju

Maakohtu 16.02.2016. a määrus jõustus 12.04.2016.

2. A. Erik vabanes Tallinna Vanglast 31.03.2016.

3. A. Erik esitas 26.04.2016 Viru Vangla kriminaalhooldusametnikule taotluse saada luba

Soome tööle minekuks.

4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik keeldus 26.04.2016. a

ekirjaga A. Erikule loa andmisest Eesti territooriumilt lahkumiseks. Kirja kohaselt peab

välisriiki sõitmiseks täitma vastava avalduse, taotluses puudus tööandja nimi, aadress ja

kontaktandmed, samuti puudub taotlejal seal kindel elukoht. Kriminaalhooldusametnik

selgitas kirjas, et lähtuvalt sellest, et esmakohtumine toimus alles 25.04.2016 ning

karistusjärgne käitumiskontroll on alles alguses, on isik kohustatud ilmuma

kriminaalhooldusametniku juurde mitte harvem kui üks kord nädalas ja seda selle ajani, mil

on koostatud riskihindamine ja allkirjastatud hoolduskava.

5. A. Erik esitas 26.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis Viru Vangla

kriminaalhooldusametniku 26.04.2016. a otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist asja

uueks otsustamiseks. Kaebuse kohaselt ei nähtu kriminaalhooldaja otsusest õiguslik viide ja

adekvaatne põhjendus, mille alusel ta ei anna kaebajale luba välisriiki tööle asumiseks.

Samuti ei nähtu kaebuse kohaselt diskretsiooni teostamist määral, mis annaks alust väita, et

vaidlusalune otsus oleks õiguspärane. Kaebaja märgib, et asjaolu, et kriminaalhooldajal on

tarvis koostada riskihindamine ja hoolduskava, ei tohi ega saa mõjutada tema õigusi ja

vabadusi. Samuti ei ole keelduva otsuse tegemise aluseks väidetavad puudused taotluses,

mille kõrvaldamiseks oli otsustajal võimalus anda tähtaeg. Seda aga ei tehtud.

Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus esialgse õiguskaitse korras

peatada kriminaalhooldaja otsuse kehtivus ja kohustada teda andma kaebajale luba välisriigis

töötamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendas esialgse

õiguskaitse vajadust sellega, et tema kaebust ei ole võimalik lahendada enne tema rahaliste

vahendite lõppemist, mistõttu ei ole kaebajal võimalik ennast üleval pidada. Välisriigis tööle

asumine aitab kaebajal materiaalselt paremini toime tulla, sh võlanõudeid tasuda ja lapse

ülalpidamiskohustust täita.

Kaebusele oli lisatud ka menetlusabi taotlus.

6. Tartu Halduskohus jättis 06.05.2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ning jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale

tähtaja kahe 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus märkis, et pankadest ja

Tallinna Vanglast saadud andmete kohaselt on kaebaja sissetulek neljal viimasel kuul enne

kaebuse esitamist olnud 341 eurot. Pärast nõuete fondi, vabanemisfondi ja elektri eest tasutud

summade, samuti Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest lähtuvate

mahaarvamiste tegemist ei pruugi halduskohtu arvates kaebajal olla võimalusi riigilõivu

tasumiseks. Halduskohtu hinnangul ei ole see aga veel piisav alus menetlusabi andmiseks,

sest miski kaebuses ja sellele lisatud dokumentaalsetes tõendites sisalduvast ei kinnita, et

kaebusel ja esialgse õiguskaitse taotlusel saaks olla erilisi edulootusi. Halduskohus märkis, et

kaebaja eesmärgiks on saada kriminaalhooldusametnikult luba tööle asumiseks väljaspool

Eesti territooriumi. Kriminaalhooldusega seonduvad õigusaktid sellise loa andmise täpseid

tingimusi ja korda ei reguleeri, küll aga on vastavad reeglid olemas 30.03.2016 heaks kiidetud

kriminaalhoolduse standardite lisas 5. Selle alusel leidis halduskohus, et on äärmiselt

ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud asjaolud saavad anda aluse selles esitatud nõuete

rahuldamiseks. Halduskohus märkis, et loa andmine on üksnes selle

kriminaalhooldusametniku otsustada, kelle järelevalve alla isik on määratud. Kuna

halduskohtu hinnangul ei ole põhjust hinnata kaebaja menetluses osalemist edukaks, ei ole

põhjendatud ka tema vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Sellest tulenevalt

ei saa olla põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine, sest vastava vajaduse

vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu ning oht selle kahjustumiseks.

Lisaks on antud juhul olemas ka kaalukas avalik huvi selleks, et karistusjärgse

käitumiskontrolli alla määratud isik oleks ka tegelikkuses kriminaalhooldusametniku

järelevalve all. Kuna kaebaja taotleb kohustava ettekirjutuse tegemist, siis tähendaks esialgse

õiguskaitse kohaldamine ka sisuliselt seda, et kohus rahuldab kaebuse ilma asja kõigi

kohtumenetluse reeglite kohaselt sisuliselt arutamata ning selles esitatud nõudest olulisemalt

suuremas ulatuses. See ei ole aga kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, Tartu Halduskohtu

06.05.2016. a määrus tuleb tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi.

8. A. Erik vaidlustas kaebuses kriminaalhooldusametniku 26.04.2016. a otsustuse, millega

kriminaalhooldusametnik keeldus andmast A. Erikule luba lahkuda Eesti territooriumilt.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus ka seda, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üheselt selge,

kas käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus ei ole selles osas

seisukohta võtnud.

9. Harju Maakohus kohaldas 16.02.2016. a määrusega kaebaja suhtes KarS § 87¹ ja § 75

ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426¹ alusel karistusjärgset käitumiskontrolli.

Maakohtu 16.02.2016. a määruse resolutsiooni punkti 1 viimase alapunkti kohaselt peab

A. Erik saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Olemuselt on vangla ja kaebaja vaheline vaidlus avalik-õiguslik ning selle

lahendamine on halduskohtu pädevuses juhul, kui seadus ei näe selleks ette teistsugust

menetluskorda.

KrMS § 431 lg 1 näeb ette, et seadustiku §-des 424-428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning

muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud

kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kui

vaidluse puhul selle üle, kas kriminaalhooldusametnik on õiguspäraselt jätnud A. Erikule

andmata loa Eesti territooriumilt lahkumiseks, on tegemist KrMS §-des 424-428¹ ja 430

reguleerimata küsimuse või muu kohtulahendi täitmisel ilmneva kahtluse ja ebaselgusega, ei

kuulu see vaidlus seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu

pädevusse. Riigikohtu halduskolleegiumi ja erikogu praktika kohaselt on KrMS § 431 lg 1

kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks laialdaselt kohaldatav (vt nt

Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-4-2-12, 3-3-1-52-12, 3-3-1-45-15, 3-3-4-1-16). Seetõttu

peab halduskohus ringkonnakohtu arvates võtma antud asjas enne menetlusabi taotluse

lahendamist seisukoha esitatud kaebuse lahendamise halduskohtu pädevusse kuulumise

küsimuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-45-15, p 10).

Ringkonnakohtu hinnangul on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ebamõistlik

lahendada isiku menetlusabi taotlust, kui kaebuse lahendamise halduskohtu pädevusse

kuulumise küsimus ei ole selge.

10. Juhul, kui halduskohus leiab, et kriminaalhooldusametniku otsustuse vaidlustamiseks

puudub seaduses erikord ning käesolev vaidlus kuulub HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu

pädevusse, siis tuleb halduskohtul ringkonnakohtu hinnangul võtta ka seisukoht küsimuses,

kas vaidlustatud otsustusega mittenõustumisel kohaldub kaebajale vangistusseaduse (VangS)

§ 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on esitanud tühistamis- ja

kohustamisnõude. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kriminaalhooldusseaduse § 14 kohaselt on kriminaalhooldusametnik vangla direktori poolt

ametisse nimetatav ametnik ning kriminaalhooldusosakond on justiitsministri 13.06.2006. a

määrusega nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 7 lg 2 p 6 kohaselt Viru

Vangla üks osakond. Seega on kriminaalhooldusametniku puhul tegemist vanglateenistusse

kuuluva ametnikuga VangS § 105¹ lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes ning tema tegevus on omistatav

vanglale. Samas ei olnud kaebaja vaidlustatud otsustuse tegemise ajal enam kinnipeetav ega

vahistatu. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015. a määruse asjas nr 3-3-1-24-15 p 18

kohaselt ei sõltu vangla tegevuse vaidlustamisel kohtueelse menetluse kohustuslikkus isiku

staatusest nõude esitamise ajal. Seetõttu tuleb halduskohtul võtta ka seisukoht küsimuses, kas

käesolevas asjas esineb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus või mitte, sest

kaebaja ei olnud vaidlustatud vangla otsustuse tegemise ajal kinnipeetav ega vahistatu. Kui

halduskohus leiab, et käesoleval juhul tuli kaebajal enne halduskohtusse pöördumist läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebaja seda läbinud ei ole, siis kuulub esitatud kaebus

tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 ja sellisel juhul ei ole halduskohtul samuti

alust tegeleda esmalt kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisega.

11. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus seisukohta küsimuses, kas halduskohus on

õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus on käesolevas asjas

seisukohal, et kuna halduskohus on jätnud enne menetlusabitaotluse küsimusega tegelemist

kontrollimata, kas käesolevas asjas esineb alus kaebuse tagastamiseks või mitte, siis tuleb asi

saata HKMS § 120 lg 3 teise lause alusel uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi.

HKMS § 210 lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.

Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse

teinud kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk