3-14-51669/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-51669 Haldusasi H.I. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2014. a otsuse nr 34/4/14 ja 09.07.2014. a vaideotsuse nr 4.2- 1/6666-7 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.02.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.I. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja H.I. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta H.I.

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.02.2015. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 21. juulini 2016. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja H.I. esitas Tartu Halduskohtu 17.02.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 04.02.2015. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtu-menetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu,

2

tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13). Kaebaja taotleb relvasoetamisloa väljastamise taotluse kohta PPA 08.05.2014. a keelava otsuse ja PPA otsuse vaidlustamisel tehtud 09.07.2014. a vaideotsuse tühistamist. Nimetatud PPA otsuse kohaselt esitas H.I. PPA-le avalduse relvasoetamisloa väljastamiseks vintraudse püssi saamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil, kuid PPA keeldus relvasoetamisloa väljastamisest põhjusel, et isikul puuduvad relvaseaduse (RelvS) § 46 lg-s 3 nõutavad tingimused relvade hoidmiseks. H.I. esitas otsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole relvasoetamisloa mittesaamine juhul kui isikul on juba üks relv olemas ja puuduvad tingimused kahe relva hoidmiseks, väga suure kaaluga õigushüve. RelvS § 46 lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (relvakapp). RelvS § 46 lg 8 järgi ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Vaidlustatud otsusest selgub, et piirkonnapolitseinik teostas H.I. u suhtes eelkontrolli, mille käigus tuvastas, et olemasolevat sileraudset püssi hoiab H.I. elutoas riidekapis ja relvakappi taotleja majas ei ole ning seega puuduvad isikul tingimused relvade nõuetekohaseks hoidmiseks. Arvestades, et teise relva soetamisloa saamiseks peab isikul olema tagatud teatud tingimused (relvakapp) tulirelvade hoidmiseks, siis ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on relvasoetamisloa mitteväljastamisel selle tõttu, et isikul puuduvad kahe tulirelva nõuetekohaseks hoidmiseks tingimused, tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega.

HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei ole relvasoetamiseloa mitteväljastamine varaliselt hinnatav ning kaebaja ei ole ka välja toonud kahjusid, mis relvasoetamiseloa mitteväljastamine võis talle tekitada. Relvasoetamisloa saamiseks taotluse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 12,78 eurot, mida talle keelava otsuse tegemisel ei tagastatud. Arvestades väljatoodud asjaolusid loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. H.I. on taotlenud PPA 07.05.2014. a otsuse nr 34/4/14 ja 09.07.2014. a vaideotsuse nr 4.2-1/6666-7 tühistamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu H.I. u tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged.

PPA vastuses kaebusele (tl 18-19), halduskohtu otsuses (tl 40-41) ja PPA vastuses apellatsioonkaebusele (tl 60-61) on ammendavalt selgitatud, miks H.I. u kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei kuulu PPA 07.05.2014. a otsus nr 34/4/14 ja 09.07.2014. a vaideotsus nr 4.2-1/6666-7 tühistamisele.

4. Apellatsioonkaebuses väljendab kaebaja rahulolematust, et tema au ja väärikust on alandatud. Kaebaja elab maal, teistest eraldi ja ta võib langeda kurjategijate ohvriks. Samuti väidab kaebaja, et praegu olemasolev püss ei kaitse teda ja on halvas seisus. Kaebaja ise ei ole ohtlik. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väited on tingitud ekslikust arusaamast, et tal on pärast relvasoetamisloa saamist kolm kuud aega uus relv osta ja vana relv ära anda. RelvS § 32 lg 7 alusel on relvasoetamisluba kehtiv kolme kuu jooksul, st, et uus relv on võimalik soetada kolme kuu jooksul pärast relvasoetamisloa saamist.

3

Tingimused, mis on vajalikud kahe relva hoidmiseks, peavad olema tagatud juba teise relva soetamisloa taotlemisel. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja ei soovi omada kahte relva korraga, vaid eesmärgiks on vana relv ära anda ja osta uus, siis tuleb tal enne uue relva soetamisloa taotlemist, vana relv ära anda. Kui kaebaja ei soovi enne uue relva soetamist vana relva ära anda, tuleb tal relvi hoida seaduses sätestatud tingimustele kohases hoiukohas (relvakapis).

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi