4-15-9231/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Anu Ammer

Väärteoasja number 4-15-9231

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2016, Rakvere kohtumajas

Väärteoasi O.K

väärteoasi Liiklusseaduse § 261 1 lg 1 ja § 217 lg 1

järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna patrullija relevalvetalituse xxxx liiklusjä H L 09.10.2015 otsus 2440,15,006716 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik (kaebuse esitaja):

O.K (isikukood xxx), elukoht: xxxx; email: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond

(Rahu 38, 41588 Jõhvi)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. kaebus rahuldada osaliselt. O.K

1.1. - ja politseijaoskonna otsus Tühistada Politsei Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

09.10.2015 2440,15,006716 osas väärteoasjas nr , millega O.K karistati Liiklusseaduse § 217 lg 1 alusel rahatrahviga 26 trahviühiku ulatuses, s.o 10

4 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste selles osas puudumise tõttu.

1.2. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jätta Jõhvi politseijaoskonna otsus

09.10.2015 2440,15,006716 o karistati väärteoasjas nr sas, millega O.K

Liiklusseaduse § 2611

lg 1 alusel rahatrahviga 71 tra , s.o 284 eurot

hviühiku ulatuses muutmata.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD 1. 16.09.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullixxxx O L 20150916118201 selle kohta, ja liiklusjärelevalvetalituse väärteoprotokolli et 16.09.2015 kell 14.25 O.K Lääne Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn - -Narva

mnt 108-ndal kilomeetril Tallinna suunas xxxx juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga

xxxx - ja , mille mass ja telje koormus ületasid registreerimisel määratud ning Majandus

Kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi omamata eriveo teostamiseks vastavat eriluba. III-telje tegelik teljekoormus oli 11,128 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. IV- telje tegelik teljekoormus oli 11,273 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 37,491 t, lubatud suurim registrimass 32 t. Kontrollimisel puudus esitamiseks autojuhi ametikoolituse tunnistus, kuna juhile kutsetunnistust ei ole väljastatud. Juht teostas

tasulist autovedu, kuid puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Juht kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem kui ettenähtud rikkudes salvestuslehtede ning nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. O.K

juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud tama sõidumeerikut, kuid ta ei kasu kasutanud

nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval

kujul registreerimata muu töö rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. letud tegevusega rikkus O.K LS § 80 lg 1 ja 2, LS § 34 Eelloet 1 lg 2, LS § 88 lg 1, LS § 131 lg 1, AutoVS § 22 lg 1 p 2,4. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 ning

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti LS § 2611 lg 1, LS § 238, LS § 217 lg 1 ja AutoVS § 313

järgi. Menetlusalune isik O.K esitas väärteoprotokollile vastulause, milles selgitas juhtunu

asjaolusid, ei nõustu AutoVS § 313

ja LS § 217 lg 1 kirjeldatud õigusrikkumiste

toimepanemisega. Samas möönis vastulauses, et ülekaal võis tekkida vihmasest ilmast

tulenevalt liiva massi muutumisega ning puudus ka võimalus sõidukit kaaluda karjääris. Vastulausele lisas O.K OÜ Kinnisvaraehituse poolt välja antud tõendid sõiduki kuuluvuse, sõiduki juhtimisõigust omava isiku ning sõidukiga teostatavate vedude korraldatuse kohta.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjä väärteoasjas nr relevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsusega : 2440,15,006716

määrati menetlusalusele isikule O.K-le Liiklusseaduse (LS) § 261 1

lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 71 trahviühikut, s.o 284 eurot, ja LS § 2171 lg 1 alusel rahatrahvi 26 trahviühiku ulatuses, s.o. 104 eurot, kuna liikles normidele mittevastavate mõõtmete, massi või

teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustavat sõiduki, autorongi või masinrongiga (rikutud LS § 80 lg 1, MKM 13.06.2011 määrus nr. 42); rikkus sõitjate või veoseveo nõudeid

(rikutud AutoVS § 22 lg 1 p 4; LS § 80 l ja § 88 lg 1, § 34 lg 12); g 2 ei esitanud tasulise autoveoteenuse osutamisel dokumente (rikutud AutoVS § 22 lg 1 p 2, LS § 88 lg 1) ja rikkus sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid (rikutud LS § 131 lg 1, EL määruse 165/2014 art 34).

3

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, massimõõtmeseadme kasutamise protokolliga, saatelehe koopiaga, dokumentide koopiatega ja sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatega. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et registreerimisel määratud väärtusi ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi on rikutud olulisel määral.

Veduki lubatud maksimaalset registrimassi on ületatud 17,2% võrra, kusjuures raskeks

rikkumiseks loetakse tulemit, kui kogukoormuse puhul ületatakse lubatud piirmäära 8%.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaalumise võimaluse puudumine koorma peale

laadimisel, ei ole kasutatav vabandatava asjaoluna õigusrikkumise toimepanemise põhjendamisel. Koorma kaalu hindamisel peab arvestama kehtestatud piirmääradega ja arvesse võtma ka ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik kaubaveoks kohaldatud sõidukit, mille registrimass oli 32 tonni. Kohapeal ei olnud menetleja poolt tuvastatud ühtegi

LS § 130 lg 12 nimetatud erandit, mille puhul menetlusalune isik oleks vabastatud

sõidumeeriku kasutamisest. Kohapeal teostatud kontrolli käigus esitas menetlusalune isik

numbrita saatelehe, mille alusel ta väidetavalt veosevedu teostas. Samas veoselehel puudus

kontrollimise hetkel see kuupäev, mil menetlusalune isik veost vedas. Sõidumeeriku

salvestusleh de te koopiatelt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku põhitegevuseks on auto juhtimine, seega pidi O.K kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei esitanud O.K ühtegi tõendit, mille puhul oleks saanud kaaluda sõidumeeriku mittekasutamise

õigust. Ka vastulausega ei ole esitatud täpseid tõendeid, millest saaks välja lugeda, et menetlusaluse isiku poolt teostatud veo puhul on tegemist erandiga LS § 130 lg 12 mõistes.

Vastulausele lisatud tõendis on küll viidatud lepingutele, millega on koormatud OÜ

Kinnisvaraehitus ja nimetatud ka tööd, kuid tegemist ei ole lepingu endaga, millest selgelt

nähtuksid täpsed asjaolud, kas ja millega oli menetlusalune isik kontrollimise päeval 16.09.2015 seotud. OÜ Kinnisvaraehitus tegevusvaldkond on väga lai ja sinna hulka kuuluvad ka sellised tegevused, mille puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Seega selleks, et menetlusaluse isiku tegevus juhina saaks kohanduda LS § 130 lg 12 erandite alla, peab juhi otsene veose vedu tulenema dokumentaalsetest tõenditest (lepingud, saatekiri vms). Kohtuväline menetleja on kogutud tõendite põhjal seisukohal, et menetlusaluse isiku teostatava

veo puhul 16.09.2015 ei ole tegemist omal kulul veoga ning veosevedu ei ole OÜ

Kinnisvaraehitus . E kõrval tegevus smalt nähtub sõidumeeriku salvestuslehtedelt see, menetlusalune isik juhib veoautot sisuliselt iga päev, kui on tööpäev. Tegemist ei olnud üksiku

veoga kõrval tegevusena, vaid vedu toimub terve tööpäev. Vastulausega ei ole lisatud küll otseseid lepinguid teostatavate tööde kohta, kuid lisatud tõendist on välja loetav, et OÜ Kinnisvaraehitus ei teosta töid temale kuuluval objektil, vaid teeb seda lepingu alusel kolmanda isiku kasuks. Kuna AutoVS § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 217 lg 1 järgi. Kuna LS § 2611 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 2611

lg 1 järgi. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvanud kehtivate karistuste puudumise ja raskendavad asjaolud on otsuse kohaselt puudunud.

4

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste

toimepanemises on tõendatud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. 3. 30.10.2015 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku O.K kaebus koos lisadega

kohtuvälise menetleja 09.10.2015 otsusele. O.K soovib vai älise dlustada kohtuv

menetleja 09.10.2015 otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja märgib, et nõustub massimõõtmeseadme kasutamise protoko lis märgituga, kuid juhtumi raskusastme hindamiseks l

ning õiglase otsuse langetamise huvides selgitab järgmist: ta veab vajadusel OÜ

Kinnisvaraehitus omandis olevat puistematerjali OÜ Kinnisvaraehitus objektile.

Mootorsõidukil reg.märgiga ja OÜ Kohala SF lepingulises xxxx xxxx kasutuses olevas karjääris puudub võimalus veose massi tuvastamiseks. Tavapärastes oludes on puistematerjal kuiv ja kaalutud ning on teada veokile laetav kuiva liiva mass ekskavaatori kopa mahu ulatuses.

16.09.2015 vedades puistematerjali oli O.K-le teada mootorsõidukile laetud kuiva veose kaal ekskavaatori kopa mahu massi järgi. Veose ülekaal on seletatav sellega, et nimetatud päeval oli ilm vihmane, seega oli liiva mass muutunud ja kaaluväärtuselt erinev tavapärasest ja teadaolevast. Lisaks palub menet l puuduvad lusalune isik pöörata tähelepanu asjaolule, et ta

kehtivad karistused ja teos puuduvad raskendavad asjaolud, seega ei ole tegu järjepideva rikkujaga ega tahtliku , vaid eksimuses on tegu ebasoodsate ja sihiliku veose kaalu ületamisega olude kokkulangevusega. Menetlusalune isik leiab, et otsus võiks olla hoiatava iseloomuga.

Sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumist käsitleva osa kohta väärteo otsuses märgib menetlusalune isik järgmist: O.K töötab OÜ’s Kinnisvaraehitus põhitöökohaga

xxxx

ametikohal. Kinnisvaraehitus OÜ teostas töid Rakveres Karja tänaval, kus ehitati veeja kanalisatsiooni ning sademevee torustikke. Kinnisvaraehitus OÜ kohustuseks oli hankida tööde

teostamiseks kõik vajaminevad materjalid. Objekti tööde tegemise tähtaeg oli 14.08.2015- 04.10.2015. xxxx xxxx Mootorsõiduk reg. märgiga kuulub tööandjale ehk Kinnisvaraehitus OÜ’le, on kasutusel Kinnisvaraehitus OÜ objektidele materjalide vedudeks ning menetlusalune isik on kantud vastutava kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. 16.09.2015 vedas O.K OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist materjali Kinnisvaraehitus OÜ

objektile Rakveres Karja tänaval. Seega kasutati sõidukit seoses kanalisatsioonitöödega. Menetlusalune isik viitab LS § 130 lg 12 p 8, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse muu hulgas ka seoses kanalisatsioonitöödega. Nimetatust järeldub, et menetlusalune isik ei ole kehtivaid õigusnorme rikkunud ja teos puuduvad väärteo

tunnused. O.K on ka seisukohal, et kohtuväline menetleja ei aktsepteerinud

vastulausele lisatud tõendeid ega teinud ühtki päringut lisadokumentide saamiseks Kinnisvaraehitus OÜ’lt, mille täismahus puudumist kohtuväline menetleja O.K-le de ette heidab. O.K taotleb väärteo otsuse täielikku tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusele on lisatud Kinnisvaraehitus OÜ alltöövõtulepingu 02-

2281P-15 koopia, Kinnisvaraehitus OÜ ja O.K vahel sõlmitud töölepingu nr. 45

koopia, Kinnisvaraehitus OÜ tõendid 1 (tõendab kasutusel oleva mootorsõiduki valdust ja

juhtimisõigust), 2 (tõendab kaebuse esitaja töösuhet ja kohustusi Kinnisvaraehitus OÜ’s, Kinnisvaraehitus OÜ lepingulist sidusust Kohala SF OÜ’ga, Kinnisvaraehitus OÜ lepingulist sidusust Lemminkäinen Eesti AS’ga, sellel lepingu sisuline ülevaade, tõendab Kinnisvaraehitus

OÜ veose vedu kõrval tegevusena), 3 (tõendab asjaolu, et Kinnisvaraehitus OÜ teostab

kanalisatsioonitöid ning mootorsõiduki sidusust objektiga) ja 4 (kaebuse esitajale Kinnisv 16.09.2015 araehitus OÜ objektijuhi poolt antud töökohustuste loend tõendamaks, et

O.K põhitegevuseks polnud O.K on nõus asja auto juhtimine).

lahendamisega kirjalikus menetluses.

5

4.

oma 13.11.2015 vastuskirjas, et karistusotsuse koostamisel Kohtuväline menetleja märgib

arvestas kohtuväline menetleja kergendavate asjaoludena menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivate rikkumiste puudumist.

Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste

toimepanemises on tõendatud, määratud karistus on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: Menetlusalune isik on kohapeal andnud lusi, mille kohaselt kuna üt firma tegeleb vee ja kanalisatsiooni töödega, siis pole vaja sõidumeerikut üldse kasutada. Oma sõnade kinnituseks ei olnud menetlusalusel isikul esitada

ühtegi dokumentaalset tõendit, samas puudus ka veose kohta dokumentatsioon, mille järgi saanuks tuvastada veose päritolu ja sihtpunkti. Ei kohapeal kontrolli teostades, ega ka hilisemalt ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis seoks omavahel 16.09.2015 veetava veose kanalisatsiooni tööde teostamisega menetlusaluse isiku poolt nimetatud objektiga.

Kaebusele lisatud u p 2.2 kohaselt on - alltööleping lepingujärgsed teostatavad tööd: vee , kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. Lepingust nähtub, et üks osa hõlmab LS § 130 lg 12 p 8 nimetatud erandit s.t. kanalisatsioonitööd. Samas on lepingus ka punktid, mis ei

kohaldu erandite alla, mille puhul sõidumeeriku kasutamisest oleks vabastus. Selleks, et

16.09.2015 teostatavat vedu saaks käsitleda erandina, pidanuks menetlusalune isik juba kohapeal esitama veose kohta dokumentatsiooni, kui lähtuvalt toimikust seda ei tehtud. Kohtuväline menetleja lisab, et kaebuses märgitu põhjal on menetlusaluse isiku põhitegevus

ehitaja ning vajadusel veab

ta objektide tarbeks OÜ Kinnisvarale omandisse kuuluvaid

materjale (lisatud tööleping nr 45). Esmalt juhib kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu töölepingule, kus on töö sisuks märgitud ka vajadusel professionaalne auto juhtimine s.t., et ka

töölepingus on märge selle kohta, et menetlusalune isik võib teostada töid kutselise juhina.

Seda, et menetlusa

luse isiku põhitöö on autojuhtimine, kinnitavad ka sõidumeeriku

salvestuslehed, millest nähtub üheselt, et sisuliselt iga tööpäev ja kogu päeva lõikes juhib menetlusalune isik sõidukit.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna vedu teostas eraõiguslik äriühing OÜ

Kinnisvara

ehitus, siis võib niisugune vedamine kujutada endast äritegevust, milline on

allutatud konkurentsile. Kui eraõiguslikust äriühingust teenuse xxxx reg. nr osutaja sõiduk xxxx, mis üksnes veab objektile materjale, vabastatakse kohustusest kasutada sõidumeerikut, võib äriühing saada konkurentsieelise teiste teenuse osutajate ees, sest ta hoiab kokku sõidukil

sõidumeeriku paigaldamise ja hooldusega seotud kuludelt. Veose kaalu osas märgib kohtuväline menetleja järgmist ei vaidle vastu asjaolule, et märg liiv :

on raskem, kui kuiv liiv. Selle asjaoluga aga peab juht arvestama enne väljasõitu. Veosel

tuvastati lõplikult ülekaalu ca 5500 kg, sealt on juba maha arvestatud ca 1500 kg

laiendmääramatust. Kogumis asjaolusid hinnates võib üheselt järeldada, et tegemist ei ole pelgalt vihamasajust tingitud ülekoormusega ning juhil oli võimalust seda olukorda vältida, lastes koorma peale

laadimisel vähem liiva sõidukile panna. Eeltoodust tulenevalt ja V™S § 132 p 1 ja § 120 lg 1 alusel palub kohtuvälin jätta e menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. väärteoasjas 2440,15,006716

6

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt hendab maakohtunik asja la kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses. nõustunud

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjao - lusid. 7.

131 lg 1 kohaselt - ja LS § kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. LS § 131 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. EMÜ määrus 3821/85 art 15 sätestavad tööandja ja autojuhi vastutuse sõidumeeriku korrektse

kasutamise ja toimimise eest. Art 15 lg 7 sätestab juhi kohustuse esitada nõudmisel jooksva nädala salvestuslehed ning igal juhul eelmise nädala viimase sõidupäeva salvestuslehe. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle

väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

LS § 22 lg 1 p 2, 4 kohaselt peavad autojuhil olema ja ta peab esitama teda kontrollivale

politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule muu hulgas ka järgmised dokumendid: käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt nõutav ühenduse tegevusloa

kinnitatud ärakiri; utojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo a liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi

või alarmsõidukijuhi tunnistus. LS § 80 lg ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje 1, 2 kohaselt

koormus registriteljekoormust. Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §- s 341 kehtestatud korras.

7

LS § 341 lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning

üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud.

8. LS § 217 lg 1 sätestab, et mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse

sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

AutoVS § 313

sätestab, et tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel

ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt

kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS

- - § 238 sätestab, et mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 2611 lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

8.1 Menetlusalusele isikule

O.K-le on kohtuvälise menetleja otsusega määratud

karistus selle eest, et ta 16.09.2015 L -Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt 108-ndal ääne kilomeetril, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid mida ta kasutas sõidumeeriku või juhi kaardi kasutam vaid nõudeid rikkudes. isele esitata

LS § 217 lg 1, mille rikkumist O.K-le ette heidetakse, rikkumise kindlakstegemiseks on esmaseks lahendamist vajavaks küsimusek kas O.K jaoks oli mootorsõidukile s,

paigaldatud sõidumeeriku kasutamine nõuta ja seejärel küsimus sellest, kas O.K v

kasutas . sõidumeerikut nõuetekohaselt LS § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 suurima täismassiga -kilogrammise (3,5 tonnise) lubatud auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006,

mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. EÜ 561/2006 art 2 p 1 määruse a kohaselt kohaldatakse määrust, kui tegemist on kaubaveoks

kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5

tonni. Sama määruse art 4 alampunktid a ja c sisustavad mõisteid järgnevalt: autovedu on

reisijatevõi kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond

täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel; juht on isik, kes juhib sõidukit, isegi

lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis O.K

OÜ’le Kinnisvaraehitus kuuluvat sõidukit reg.märgiga . Seetõttu saab xxxx xxxx menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona määruse 561/2006 art 4 EÜ punktide a ja c mõistes.

8

EÜ

kehtestada erandeid oma territooriumil määruse 561/2006 art 11 kohaselt võib liikmesriik toimuvate vedude osas, mil . ei pea kasutama sõidumeerikut LS § 130 lg 12 loetleb üles juhud, mil juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol EÜ määruses 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata.

LS § 130 lg 12 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006

sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse

seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasija elektrihooldusteenuse osutamisega, teehooldus - e või kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadiovõi televisiooniteenuse osutamisega ning raadiovõi telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel äriregistris kandeid

veoki omaniku Kinnisvaraehitus (reg.kood 11130776 OÜ ) kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusalaks veegaasija kanalisatsioonitrasside ehitus (EMTAK kood 42211).

Seega on OÜ Kinnisvaraehitu näol tegemist ehitusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on s kanalisatsioonitööd.

Kaebusele on lisatud Lemminkäinen Eesti AS kui peatöövõtja ja Kinnisvaraehitus OÜ kui

alltöövõtja vahel 03.08.2015 sõlmitud ehituse alltööleping nr. 02-2281P- /tl 22-30/, mille 15

punktide 2.2 ja 4.1 kohaselt on selle lepingu objektiks Rakvere J. Kunderi tänava vee-,

kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd, kusjuures töövõtu hulka kuuluvad kõik Rakvere J. Kunderi tänava vee , kanalisatsiooni ja sademevee ehitustöödeks vajalikud tööd. -

Lepingu punkti 5.1.2 kohaselt on alltöövõtja kohustuseks kindlustada lepingus ettenähtud tööde teostamiseks muuhulgas ka vajalike materjalide transport töökohale. Kaebusele on lisatud Kinnisvaraehituse OÜ kui tööandja ja O.K kui töövõtja vahel 13.01.2012 sõlmitud tähtajatu tööleping /tl 32-34/, mille punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt on O.K

tööle võetud , kelle töö üldiseks sisuks on vee xxxx - ja kanalisatsioonitrasside

paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel professionaalne auto juhtimine. Kohus on seisukohal, et töölepingu kohaselt on auto juhtimine O.K kõrval tegevus, mida ta teostab üksnes vastavalt vajadusele kindla põhitööülesande täitmiseks. Eelnimetatut toetab ka O.K tööandja poolt 29.09.2015 väljastatud tõend nr. 2 /tl 19/, mille kohaselt veab ta OÜ Kinnisvaraehitus objekti tarbeks, kus ta töötab, tööandja omandisse kuuluvaid materjale, kusjuures selline veosevedu on OÜ Kinnisvaraehitus kõrval tegevus.

Kaebusele lisatud tõendiga nr. 1 /tl 18/ tõendab O.K tööandja, et OÜ’le

Kinnisvaraehitus kuuluva xxxx reg. nr xxxx

sõiduki juhtimisõigus on O.K. Väärteo

toimikus oleva sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on vastutavate kasutajatena sinna kantud 4 isikut (k.a. menetlusalune isik). Ka sõiduki kinnipidamisel on O.K andnud muu hulgas ütluse, et ta ei ole kutseline juht. Kaebusele lisatud tõendiga nr. 4 /tl 21/ tõendab O.K tööandja, et seoses alltöölepingu

02-2281P-15 täitmisega oli 16.09.2015 O.K tööülesandeks lisaks torustiku põhja

ettevalmistamisele ja torustiku paigaldusele ka täiteliiva vedu OÜ Kohala SF lepingulises

kasutuses olevast karjäärist Sämi külas Sõmeru vallas Lääne-Virumaa objektile Kunderi tänaval Rakvere linnas. Kohus märgib, et seadus ei sätesta, et igapäevane töökäsk (tööandja

korraldus) peab olema kirjalikus vormis (saatelehena, veoselehena), seega loeb kohus O.K-le 16.09.2015 antud tööülesanded, veose päritolu ja sihtpunkti tõendatuks tööandja

poolt väljastatud tõendiga.

9

Väärteoprotokollile esitatud vastulauses /tl 11-14/ on menetlusalune isik selgitanud, et

16.09.2015 töötas ta tavapäraselt OÜ Kinnisvaraehitus alluvuses ja kuna tekkis vajadus

materjali järele, siis vedas ta OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist OÜ Kinnisvaraehitus objektile Kunderi tänaval Rakveres materjali sõidukiga xxxx reg. nr xxxx.

Seega vedas ettevõte oma omandis olevat materjali oma objektile ehk oma tarbeks oma

valduses oleva veokiga, mida juhtis ettevõtte enda töötaja, kelle põhitööks ei ole veoki

juhtimine.

Vastulauses on ka märgitud, et sõidukit kasutatakse üksnes vastavalt vajadusele. Kohus on seisukohal, et O.K on veenvalt kirjeldanud sõiduki kasutamise eesmärki ja korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mooto idukis xxxx xxxx ei pidanud oma rsõ reg, märgiga

veose veol marsruudil Kunderi tänav Rakveres – Sämi küla Sõmeru vallas Kunderi tänav

- Rakveres 16. rikkuda ka 09.2015 kasutama sõidumeerikut ning seega ei saanud O.K s

õidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid. Asjaolu, et O.K juhitud sõidukil sõidumeerik faktiliselt olemas o ning sõidukis ka

li

kasutatud salvestuslehed olid, ei tähenda, et O.K sõi poolt teostatavatel tudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada, kuna tema juhitud sõiduk ei kuulu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse.

LS § 217 lg 1 sätestatud nõuete puhul, mille rikkumist O.K-le

ette heidetakse, on

tegemist pööratud tõendamiskoormisega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 asunud seisukohale (p 7.3), et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS 88 lgs 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Seega pidanuks O.K kohtuvälisele menetlejale sõiduki

kinni pidamisel esitama vormi „Tõend tegevuste kohta“, millega kinnitatakse, et juht ei ole teatud ajavahemikul juhtinud sõidukit, mis kuulub määruse (EÜ) nr 561/2006 või AETRi kohaldamisalasse. Sõiduki

mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei Tõendit tegevuste kohta ole lubatav. O.K kohtuvälisele menetlejale ei esitanud ega ole seda lisanud ka kaebusele.

Eeltoodust tulenevalt on võimalik, et O.K juhitud mootorsõiduki kasutamisel võivad

esineda ettevõtja vastutuse alused, mis on sätestatud LS § 131 lg 5.

LS § 131 lg 5 kohaselt kui mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik - kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama

ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. Seega tõend tegevuste kohta peab olema allkirjastatud tööandja poolt enne väljasõitu. LS § 131 lg 5 rikkumist ei ole aga kohtuväline menetleja O.K-le ette heitnud, seega ei saa LS § 131 lg 5 rikkumise võimalikud asjaolud olla käesoleva menetluse esemeks. 8.2 Ka heidetakse O.K-le ette AutoVS § 22 lg 1 p 2,4 ja LS § 88 lg 1 rikkumist, kuna ta ei esitanud kontrollimisel nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust ning tal puudus veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.

AutoVS § 81

lg 1 kohaselt oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise veoseveo

korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimusi.

10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d on 107

sätestatud, et mootorsõ veoseveol idukitega ei ole vaja ühenduse tegevusluba ning need on

vab veetav veos on astatud kõigist veoloa nõuetest, kui on täidetud järgmised tingimused: ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; -

sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt tööle võetud töötajad

või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid

kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures

rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol - ELT L 33, 4.2.2006, lk 82) ning selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala.

Käesoleval juhul vedas OÜ Kinnisvaraehitus oma omandis (kaebusele lisatud OÜ

Kinnisvaraehitus tõendi nr. 2 kohaselt omandatud 19.05.2015 sõlmitud ostu müügilepingu - alusel) olevat materjali (täiteliiva) oma objektile ehk oma tarbeks (alltöölepingus 02-2281P-15

sätestatud objektile Kunderi tänavas Rakveres) oma valduses oleva veokiga

( xxxx xxxx Kinnisvaraehitus registreerimistunnistuse kohaselt kuulub sõiduk reg. märgiga OÜ’le), mida juhtis ettevõtte enda töötaja, kelle põhitööks ei ole veoki juhtimine ja veosevedu on OÜ Kinnisvaraehitus lisategevusala.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist ei olnud tasulise riigisisese autoveoteenuse osutamisega, vaid oma kulul korraldatava riigisisese veoseveoga, mille korral ei ole ühenduse tegevusluba nõutav.

AutoVS § 28 alusel Teede ja Sideministri 06.11.2000 määruse nr 87 „ - Autojuhi

kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse

vormi kehtestamine“ § 1

lg 1 kohaselt käesolevad kutseoskusnõuded kehtivad tasu eest

töötavale autojuhile, kes töötab: veose veol C või C1 kategooria auto või CE või C1E - - - - kategooria autorongiga; sõitjate veol D või D1 kategooria bussi või DE või D1E - - - -kategooria autorongiga; sõitjate taksoveol. Sama sätte § 11 p 7 sätestab, et määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit: mis veab materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala. Eeltoodust tulenevalt ei pea O.K omama autojuhi ametikoolituse tunnistust. Kohus

lisab, et O.K on kategooria sõiduki juhtimisõigus, seega omab ta A,BE,CE ja DE õigust juhtida sõidukit xxxx ning sellest piisab. Kohus on seisukohal, et O.K-le ei saa ette a AutoVS § 22 lg 1 p 2,4 ja LS § heit 88 lg 1 riikumisi, mille eest on ette nähtud vastutus AutoVS § 313

järgi. 8.3 Veel heidetakse O.K-le

ukit, ette LS § 80 lg 1,2 rikkumist, kuna ta juhtis sõid

mille mass ja teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel määratud ning majandusja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi ning ta ei omanud eriveo teostamiseks eriluba.

Massimõõ õendab, et 16.09.2015 Lääne Virumaal Sõmeru vallas Tallinn tmise protokoll t

- - Narva mnt 108-ndal kilomeetril teostas xxxx O L

riikliku järelevalve korras O.K

poolt juhitud sõiduki xxxx reg. numbriga xxxx kaalumise kell 15.33 kasutades

11

mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201473, Evocar 2000 nr 201475, Evocar 2000 nr 201476, Evocar 2000 nr 201478, Evocar 2000 nr 201479, Evocar 2000 nr 201480, Evocar 2000

nr 201482, Evocar 2000 nr 201483. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: kattega tee, visuaalselt

hinnates tasane. Mõõtmise kokkuvõtteks on märgitud, et sõiduki kogumassi lõplik

mõõtetulemus oli 37,491 tonni, lubatud on 32 tonni, ülekaal 5,491 tonni ehk 17,2%. O.K

on massimõõtmise protokollile omakäeliselt kirj tanud „Viibisin kaalumise juures. u

Kaalude näitude ja protokolliga olen tutvunud“. Eeltoodut on O.K oma allkirjaga kinnitanud. Kaebuses märkis menetlusalune isik, et koorma ülekaal võis tekkida vihmasest ilmast tulenevalt

liiva massi muutumisega, lisaks puudus karjääris võimalus sõidukit kaaluda. Tavapärastes

oludes on puistematerjal kuiv ja kaalutud ning on teada veokile laetava kuiva liiva mass ekskavaatori kopa mahu ulatuses. Ka 16.09.2015 oli O.K-le teada sõidukile laetud kuiva veose kaal ekskavaatori kopa mahu massi järgi, kuid ilm oli vihmane, seega oli liiva mass muutunud ja sellest tulenevalt tekkis ka eksimus veose kaalu arvestamisel. Ka on O.K sõiduki kinnipidamisel andnud ütlusi, mille kohaselt . Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et kuna

tema näol ei ole tegemist järjepideva rik ega tahtliku ning sihipärase veose kaalu kujaga ületamisega, vaid eksimusega ebasoodsates oludes, siis võiks piirduda hoiatusega.

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et O.K rikkus 16.09.2015 toimepandud tegevusega LS § 80 lg 1,2 sätteid, LS § 341 -s 2 lg sätestatud luba puudus ja toimepandud tegu

on õigesti kvalifitseeritud LS § 2611

lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et O.K pani nimetatud teo toime hooletusest. Kuna menetlusalune isik on töölepingust ja tööülesannetest tulenevalt ilmselgelt ka varasemalt vedanud puistekoormaid sama sõidukiga reg.märgiga xxxx

xxxx ning pidades silmas üldteada asjaolu, et vihmase ilmaga muutub liiv raskemaks, siis

pidanuks ta vajaliku hoolsuskohustuse täitmise raames koormat peale laadides arvestama võimalikke ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaalumise võimaluse puudumine koorma peale laadimisel ei ole õigusrikkumise toimepanemist vabandav asjaolu. 9. kahe teona, mille Kohtuväline menetleja on käsitlenud O.K poolt toimepandud eest on moodustunud KarS § 63 lg 1 alusel kaks ideaalkogumit. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik

on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kuna LS § 2611

lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest KarS § 63 lg

1 kohaselt karistus LS § 2611

lg 1 järgi. Kuna AutoVS § 313

ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 217 lg 1 järgi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega, kuid arvest AutoVS § 31 ades asjolu, et 3 ja LS § 217 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendamist ei

leidnud e , tuleb tühistada kohtuvälise men tleja otsus osas, millega määrati O.K-le LS

§ 217 lg 1 alusel rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o. 104 eurot ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

10. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

12

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.

LS § 2611

lg 1 alusel võidakse karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuvälise

menetleja otsusega on menetlusalusele isikule määratud LS § 2611 lg 1 alusel rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, s.o. 284 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv proportsionaalne teo toime pannud isiku (kehtivate karistuste puudumine) ning teo iseloomu

suhtes olukorras, kus veoki lubatud kogukoormuse piirmäära ületamist 8% võrra loetakse raskeks rikkumiseks, kuid käesoleval juhul ületati sõiduki lubatud maksimaalset registrimassi 17,2% võrra. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule LS § 2611 lg 1 alusel karistuseks määratud

rahatrahv 71 trahviühikut, s.o 284 eurot põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Ka ei ole menetlusalune isik

taotletud rahatrahvi vähendamist ega ositi tasumise võimaldamist. 11. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. L -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133- ähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 135 tühistab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

patrulli-

Jõhvi politseijaoskonna ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 2440,15,006716 osaliselt osas, millega määrati O.K-le LS § 217 lg 1 alusel rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o. 104 eurot ja lõpetab selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo e

tunnuste puudumise tõttu jättes muutmata LS § 2611

lg 1 alusel määratud rahatrahvi 71 trahviühiku ulatuses, s.o 284 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Riigikohtu 17.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. juuni 2016. a otsus osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus O.K karistamises LS § 217 lg 1 ning AutoVS § 313 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest. 2. Saata väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

21.06.2016 kohtuotsus 4-15-9231 jõustus osaliselt 17. novembril 2016. a Riigikohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent