2-16-2976/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2976 Tsiviilasi XXX avaldus tsiviilasjas nr 2/227-4330/03 23.02.2004.a tehtud Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Avaldaja: XXX(isikukood XXX), e-post XXX Kaja lahendamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXpoolt 25.02.2016.a esitatud kaja menetlusse võtmata.

2. Toimetada käesolev määrus kätte XXX. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 23.02.2004.a tagaseljaotsusega mõistis Tallinna Linnakohus XXX välja 6 947,90 krooni ja kohtukulud 760 krooni XXX AS-i kasuks. Nimetatud otsuse kohaselt on kostjale eelistungi toimumise ajast ja kohast teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid 17.02.2004.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega pole ka esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid, mistõttu rahuldas kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega.

2. XXX(edaspidi avaldaja või kostja) esitas Harju Maakohtule 25.02.2016.a avalduse tsiviilasjas nr 2/227-4330/03 23.02.2004.a tehtud Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja märgib, et sai sissenõudest summas 1 402,51 eurot esimest korda teada 31.03.2014.a Inkassa Finland kaudu, kohtuotsusest kuulis kostja esimest korda detsembris, 2014.a Inkassa Finland kaudu. Kostja selgitab, et tal ei ole olnud kunagi mingit kokkupuudet Eesti Telefoni vms operaatori firmaga Eestis ning tema suhtes on toime pandud identiteedi vargus.

Kohtu põhjendused

3. XXX esitas Harju Maakohtule 25.02.2016.a avalduse tsiviilasjas nr 2/227-4330/03 23.02.2004.a tehtud Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul taotleb avaldaja menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2/227-4330/03 eesmärgiga esitada enda sisulised vastuväited hageja nõudele. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldust käsitleda kajana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 esimese lause tähenduses.

4. TsMS § 415 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

5. TsMS § 417 lg 1 kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

6. Kohus, tutvunud esitatud kajaga, leiab, et kostja poolt 25.02.2016.a kohtule saadetud kaja menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. Kõigepealt hindab kohus, kas kaja on kohtule esitatud tähtaegselt. TsMS § 415 lg 2 sätestab, et kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

8. 23.02.2004.a kohtuotsuse resolutsioonist nähtub, et tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud Ametlikud Teadaanded vahendusel. 25.02.2016.a avalduses on avaldaja avaldanud, et kuulis esmakordselt tagaseljaotsusest 2014.a detsembris. Nimetatut kinnitab ka avalduse lisades olev XXXja XXXvaheline meilivahetus, millest nähtub, et XXXon 12.12.2014.a edastanud kohtuotsuse XXX.

9. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib teha menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kuna kostja sai tagaseljaotsusest teada 12.12.2014.a, oli tal aega kaja esitada 30 päeva arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, s.o kaja pidi kohtusse saabuma hiljemalt 11.01.2015.a. Kuivõrd XXXkaja on kohtusse saabunud 25.02.2016.a, saabus see kohtusse ettenähtud tähtajast rohkem kui aasta hiljem. Kajas ei ole esitatud taotlust tähtaja ennistamiseks, põhjendatud ega esile toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse seaduses sätestatud tähtaja ennistamiseks.

10. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

11. Kohus leiab, et XXXpoolt 25.02.2014.a esitatud kaja tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd see ei ole esitatud tähtaegselt.

12. Vastavalt TsMS § 417 lg-le 4 võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik