1-16-5467/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2015. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-16-5467

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi O.S süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg Süüdistatav O.S

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel (1) korral: 28.10.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-8923 KarS § 424 järgi 2 kuu 28-päevase vangistusega tingimisi KarS § 73 järgi

3-aastase katseajaga ja lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; väärtegude toimepanemise eest karistatud ühel korral Tõkend: kohaldatud ei ole Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud, kohtueelses menetluses riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 10 (kümme)

kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust, so 8 kuud vangistust 28.10.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-8923 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu ja 28

(kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 18.-20.06.2016 karistusaja (3 päeva)

hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 25 ) päeva (kümme) (kakskümmend viis vangistust.

KarS § 73 ja 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 325 tunni (kolmesaja kahekümne viie) üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata O.S-i üldkasuliku töö tegemiseks tähtajaks 1

(üks) aasta kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel on O.S üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 järgi on O.S käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis joobes juhtimise eest karistatutele.

Määrata O.S katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena O.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. (kaheksaks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 6. juulil 2016.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 2565 lg 2 alusel mõista O.S-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et O.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest vastavalt graafikule.

Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 346,50 € Maksetähtaeg igakuiselt alates 06.08.2016 kuni 06.06.2017 28,88 eurot ja viimasel kuul 06.07.2017 28,82 eurot. Viitenumber 99916700047426 Selgitus

Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-5467 Saaja

Maksuja Tolliamet SEB PANK SWEDBANK EE351010052031000004 EE502200221014193355 NORDEA PANK DANSKE BANK EE401700017002872300 EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: O.S-i (O.S) süüdistatakse selles, et tema juhtis omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja alkoholijoobe seisundis 18.06.2016 kella 18:52 paiku XXXX maja juures mootorsõidukit Toyota Carina E registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitri väljahingatavas õhus oli 1,05 milligrammi. O.S rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424

järgi kvalifitseeritav kuritegu, so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 järgi mõista liitkaristuseks kümme (10) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust kaheksa (8) kuud vangistust 28.10.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-8923 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kaks (2) kuud 28 päeva vangistust võrra.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2016 – 20.06.2016, so kolm (3) päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista kümme (10) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-dest 73 lg 4 ja 69 asendada kümne (10) kuu ja kahekümne viie (25) päevane vangistus kolmesaja kahekümne viie (325) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS

§ 75 lg 2 p 8 järgi on O.S käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis joobes juhtimise eest karistatutele.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks (8) kuuks.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Kriminaalmenetluse kulud: 1) Kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 24 eurot. 2) Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 2565 lg 2 järgi vähendatakse kiirmenetluses sundraha suurust poole võrra, so 322 eurot 50 senti. KrMS § 180 lg 3 teises lausest tulenevaid asjaolusid ei esine. KrMS § 180 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt määrata menetluskulude tasumine ositi igakuuliste maksetena ühe aastase tähtaja jooksul.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-

245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.S süüdi tunnistada KarS

§ 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p-le 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 645 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 24 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata vastavalt kokkuleppele, et tulenevalt sissetuleku suurusest, on süüdimõistetul õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste maksetena.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer Kohtunik