Legislator Case Law & Legislation
1-13-6434/28 AI generated

1-13-6434/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-6434/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 21. augusti 2013 otsusega mõisteti Johan Kronele KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10; § 120, § 424, § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 184 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat

Legislator headnote

AI generated

1-13-6434/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 21. augusti 2013 otsusega mõisteti Johan Kronele KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10; § 120, § 424, § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 184 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6434

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. mai 2016

määrus Johan Krone (ik 38210030235) tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Johan Krone, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 21. augusti 2013 otsusega mõisteti Johan Kronele KarS § 200 lg 2

p-de 4, 8, 10; § 120, § 424, § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 184 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat

vangistust. Karistuse kandmise algusajaks on 18. mai 2013.

2. Viru Vangla esitas 10. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Krone

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 19. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. J. Kronet on kriminaalkorras karistatud 8 korda, sh mitu korda

vangistusega. Kahel korral on süüdlane allutatud kriminaalhooldusele, kuid need

ebaõnnestusid uute kuritegude toimepanemise tõttu. J. Krone käitumine karistuse kandmise

ajal on olnud positiivne. Lisaks võttis kohus arvesse, et prokuratuur toetab kinnipeetava

vabastamist ja isikul on vabaduses elu- ja töökoht ning abivajavad vanemad. Arvestades aga

J. Krone senist elukäiku ja toimepandud kuritegude raskust ei ole süüdlase vabastamine

käesoleval aja põhjendatud.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Krone, kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.

Prokurör toetas süüdlase ennetähtaegset vabastamist, kuid kohus on seda eiranud ega ole

esitanud veenvaid vabastamist välistavaid argumente. Lisaks ei ole maakohus piisavalt

arvestanud J. Kronet positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kinnipeetaval ei ole

distsiplinaarkaristusi ning ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Oht

uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on oluliselt väiksem kui süüdlane on allutatud

katseaja tingimustele. Kriminaalhooldus aitaks J. Kronel ka paremini ühiskonda sulanduda.

Ühiskonna õiglustunnet ei rikuks sellise kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine, kellele

mõistetud karistus on juba oma eesmärgi saavutanud.

Ringkonnakohtu järeldused

5. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Kronet vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

6. Maakohus on õigesti esile toonud, et J. Krone puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid

ning neid kõiki on ka arvestatud, sh isiku käitumist karistuse kandmise ajal ja prokuröri

toetavat seisukohta. Hinnates aga KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud.

7. Eelkõige välistavad J. Krone vabastamise tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise

asjaolud. Kaheksal korral kriminaalkorras karistatud süüdlane kannab karistust mitmete, sh

esimese astme kuritegude eest. Lisaks varasematele vangistustele on J. Krone kahel korral

olnud allutatud ka kriminaalhooldusele, kuid mõlemal korral pani süüdlane toime uued

kuriteod. Eeltoodu viitab, et J. Kronele on antud mitmeid võimalusi enda käitumise

parandamiseks, kuid ta ei ole soovinud neid kasutada. Kinnipeetava puhul on ka väga suur

risk uute kuritegude toimepanemiseks, mistõttu ei toeta vangla tema ennetähtaegset

vabastamist. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Krone varasem elukäik, sõltuvusprobleemid ning

kuritegude toimepanemise asjaolud annavad põhjust arvamuseks, et vabaduses jätkab isik

kuritegelikku eluviisi. Kuna J. Krone puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks endiselt

väga kõrge, ei ole põhjust rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest. Sellises olukorras on

aga kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine välistatud.

8. Ringkonnakohus nõustub süüdlasega, et kriminaalhooldusel ja elektroonilisel valvel võib

teatud juhtudel olla väga hea mõju. Samas ei saa kriminaalhoolduse kohaldamise võimalus

ilmtingimata tuua kaasa kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistuse

eesmärgiks on täita ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning takistada uute kuritegude

toimepanemist. Kui konkreetse kinnipeetava puhul esineb siiski reaalne oht uute raskete

kuritegude toimepanemiseks, ei saa tema vabastamist taasühiskonnastamise eesmärgiga

põhjendada. J. Krone varasem elukäik näitab, et tema ennetähtaegsesse vabastamisse ei saa

suhtuda kergekäeliselt. Kinnipeetaval on veel järgneva karistusaja jooksul võimalik näidata, et

käesolev karistus on teda päriselt mõjutanud ning ta soovib edaspidi elada kooskõlas

ühiskonna reeglitega.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 19. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk