2-15-120503/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-120503

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Dagnis Mitrauskis vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1307,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Dagnis Mitrauskis; isikukood XXXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Dagnis Mitrauskis vastu

Elisa Eesti AS ja Dagnis Mitrauskise vahel 29. oktoobril 2012. a sõlmitud liitumislepingute

nr 2124010 ja 2124003 ning järelmaksuga vara müügilepingute nr 2124030 ja 2124018

alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) (ik XXXX) OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja 642 (kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 21 senti (sealhulgas

liitumistasu 7 eurot; telekommunikatsiooniteenuse tasu 278 eurot 99 senti, järelmaks 240

eurot ning viivis kuni 25. septembrini 2015 summas 116 eurot ja 22 senti).

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi

väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ning viivise väljamõistmist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu

154 (ükssada viiskümmend neli) eurot 35 senti.

8. Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule ei ole teada kostja elu-

ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 20. aprillil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 5. mail 2016.

a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Dagnis Mitrauskise 29. oktoobril

2012. a liitumislepingud nr 2124010 ja 2124003 ning järelmaksuga vara müügilepingud nr

2124030 ja 2124018. Lepingute alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata.

Elisa Eesti AS loovutas 2. detsembril 2014. a põhinõude summas 653,81 eurot hagejale.

Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 653,81

eurot, sh liitumistasu 7 eurot, telekommunikatsiooniteenuse tasu 278,99 eurot, järelmaks

240 eurot ja käsitlustasu 127,82 eurot, ning sissenõutavaks muutunud viivise 653,76 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse kohaselt tulenes liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning

järelmaksu maksmise kohustus Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja

järelmaksuga vara müügilepingutest. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Lepingud öeldi

ülesse 28. jaanuaril 2013. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumis- ja

järelmaksuga vara müügilepingute ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda liitumis- ja

telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu, kokku summas 525,99 eurot, tasumist.

Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.

8. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb järelmaksuga vara

müügilepingute lõikest 5. Hageja nõuab kostjalt nimetatud lepingute alusel käsitlustasu

summas 63,91 eurot (tl 63). Järelmaksuga vara müügilepingute lõige 5 näeb ette, et kui

klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse

Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus

märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat

kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas

järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel,

on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi

sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot

ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist.

9. Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib järelmaksuga vara müügilepingute lõike 5

alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi

vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise,

SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise

kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on

olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

10. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingute lisaks olevatest

järelmaksuga vara müügilepingutest ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa

Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui

see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS §

42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul

võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

13. Liitumislepingute lisa järelmaksuga vara müügilepingute lõikest 5 tulenev leppetrahvi nõue

on 63,91 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina järelmaksuga vara

müügilepingute lõikes 5 välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise,

peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd

praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu

alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i

põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa

Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse

osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91 euro. Näiteks käsitletavate lepingute

puhul oli fikseeritud kuutasu 5 eurot. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult

tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et

katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline

suhe kestma ca aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei

ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega

leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes

hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks

kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse

lepingu

täitmise,

arvestades

eriti

eeltoodud

teenuse

osutamise

tasu

suurust.

Liitumislepingute lisa järelmaksuga vara müügilepingute lõikes 5 sätestatud leppetrahvi

kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi kostjalt

väljamõistmine sel alusel ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja käsitlustasu nõue tuleb jätta

seega rahuldamata.

14. Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti

AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa

Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline

saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga

kui 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse

täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja

viivise nõude suurusega.

15. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes ette nähtud viivis

ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.

16. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset

viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja võib seega viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole

õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

17. Hageja saab viivist nõuda liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu

tasumisega viivitamise eest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue

on põhjendamatu, ei saa hageja leppetrahvilt viivist nõuda. Hageja on arvestanud viivist

alates kostjale esitatud arvete maksetähtpäevale järgnevast päevas kuni maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiseni 25. septembril 2015. Hageja viivisenõue on eeltoodust

tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi õiguslikult põhjendatud 116 euro ja 22 senti

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.

19. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

615,43 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 415,43 eurot. Hagejale

osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja

mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu, leiab kohus, et hageja

esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.

21. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb

seega välja mõista hageja menetluskulu 154 eurot 35 senti. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik