4-16-2849/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-2849 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Orvi Tali Väärteoasi E.I (E.I) väärteoasi NPALS § 15

1 lg 1

järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5. mai 2016. a otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik E.I (ik XXX, elukoht X ), apellatsioon XX

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 5. mai 2016. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

30 päeva jooksul kirjalikult alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

- ja

13. märtsil 2016 koostas Politsei Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik väärteoprotokolli nr AB1480250 selle kohta, et 13. märtsil 2016 kell 03.50 oli E.I eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti koostas PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik väärteoprotokolli nr AB1480252 selle kohta, et 13. märtsil 2016 kell 05.00 omas E.I ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Protokolli kohaselt rikkus E.I sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Harju Maakohtu

5. mai 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4 E.I -16-2849 tunnistati NPALS § 151

lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti 8 päeva aresti.

2.1. etteheidetavate väärtegude toimepanemine on Maakohus leidis, et E.I-le tõendatud. Amfetamiin, GHB, kokaiin ja MDMA kuuluvad NPALS § 31 lg g 15 alusel

1 ja § 4 l kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti E.I-lt uriini proov 13. märtsil 2016 kell 08.50 ning eksperdiarvamuse kohaselt leiti tema uriinist narkootilisi aineid amfetamiini, MDMA-d, –

kokaiini ja GHB-d.

Proovi võtmisel on patrullpolitseinik AG protokolli kandnud järgmised

E.I joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, pupillid väikesed, ajaja kohataju puudub, ei m

mine, äleta viimase 24 tunni sündmusi, esineb rahutus, higistamine, värise ärritumine. E.I taskust pulbrilise ainega minigrip kilekoti leidmist kinnitavad tunnistaja LS tuse protokoll. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 16E-AN0276 on ütlused ja isiku läbivaa tõendatud, et E.I taskust äravõetud minigrip kilekotis oli pulbrit 0,2 grammi, mis sisaldas 9,7% amfetamiinsulfaati, milles puhast amfetamiini oli 0,014 grammi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.2. on varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest. Maakohus märkis, et E.I Tal on 6 kehtivat väärteokaristust. Kolme määratud trahvi osas andmed täitmise kohta puuduvad, mis tähendab, et E.I on jätnud need maksmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. ei tööta, tal on Kuna E.I maksmata eelnevalt mõistetud rahatrahvid, siis ei ole rahatrahviga, sest selline karistus ei oleks teda võimalik karistada uuesti tema puhul täidetav. Samuti ei ole selline karistus talle vajalikku mõju avaldanud, kuna ta jätkab üha uute süütegude toimepanemist. Analoogse teo eest on teda varem karistatud kahel korral. Maakohus pidas põhjendatuks karistada E.I 8 päevase arestiga - . lline karistus vastab Se tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

3. apellatsioon, milles ta

12. mail 2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus E.I taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu karistuse mõjule menetlusalusele isikule. Apellatsioonis viidatakse KarS § 56 lg-

le 1, mille kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus ei ole proportsionaalne süüteoga, kui segab süüdlasel elada seadusekuulekat elu. Maakohtu poolt mõistetud arest 8 päeva takistab menetlusalusel isikul Soomes töötamise alustamist. Apellant palub kohaldada karistusena üldkasuliku töö tunde. Kui see pole piisav, palub apellant kohaldada ka minimaalset rahalist karistust. See on apellandi hinnangul piisav karistus ning mõjutab

E.I seadusekuulekalt käituma. Väärteokorras varasemalt määratud rahatrahvid on tasutud. Apellatsioonile on lisatud maksedokumendid. Maakohus on välja toonud, et E.I ei ilmunud kohtuistungile. Samas teavitati E.I kohtukutse kätteandmisel, et kohtusse ilmumine ei ole kohustuslik.

4. Apellant ja kohtuvälise menetleja esindaja pidasid võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. 8. juunil 2016 määras Tallinna Ringkonnakohus apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtumenetluse pooltel oli võimalik esitada kohtule kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 15. juunini 2016.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. mõistetud karistuse osas on Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus E.I-le põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6. NPALS §

istatakse rahatrahviga kuni lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest kar Karistuse trahviühikut või arestiga. liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Maakohus tunnistas

E.I süüdi kahe väärteo toimepanemises. Nimelt arvati süüks E.I-le 13.

märtsil 2016 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist arsti ettekirjutuseta. Uuringuakti nr 529T kohaselt tuvastati E.I-lt 13. märtsil 2016 võetud uriini proovist amfetamiini,

MDMA-d, kokaiini ja GHB- ette 13. märtsil 2016 d /tl 10/. Samuti heidetakse E.I-le narkootilise

või psühhotroopse aine omamist. Vaatlusprotokolli kohaselt leiti E.I musta värvi jope parempoolsest alumisest taskust minigrip kilekott valget värvi pulbritaolise ainega

/tl 21/. Ekspertiisiakti nr 16E-AN0276 kohaselt sisaldub pulbris 0,014 grammi amfetamiini /tl 23/.

7. u otsusega kriminaalkorras

27. aprillil 2016 karistati E.I ka Harju Maakoht KarS § 184 lg 1 ja § 424 alusel vangistusega 2 aastat, mida ei pööratud KarS § 73 alusel täitmisele

3-aastase katseajaga. on 5 st. Neist 2 E.I kehtivat väärteokaristu on määratud NPALS 15 §

valdavalt lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest. Väärteokorras on teda karistatud rahatrahvid karistatud arestiga, mis asendati ega. Ühel korral on E.I üldkasuliku tööga.

8. Apellant selgitab, et ta on tasunud varasemalt määratud rahatrahvid. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.I-le määratud rahatrahvid tasutud 12. mail 2016,

2. aprillil 2016, 26. veebruaril 2016 ja 12. aprillil 2016. Apellatsioonile lisatud maksekor SR, LE . Kriminaalkolleegium raldustest nähtuvalt on makseid teinud ning E.I

jagab sellegipoolest maakohtu seisukohta, et kuigi on korduvalt määratud E.I-le

karistuseks rahatrahve, ei ole see motiveerinud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Viimane NPALS § 151 poolt toime pandud lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on E.I

26. jätkanud märtsil 2016 (karistatud 25. aprilli 2016. a otsusega), seega on E.I samalaadsete süütegude toimepanemist ka pärast praegu menetluse esemeks olevate väärtegude toimepanemist ning väärteomenetluse alustamist. Maakohus on asjakohaselt ka välja toonud, et E.I puudub töökoht, mistõttu võib tal rahatrahvi tasumine olla raskendatud. Kuna E.I-le eelnevalt korduvalt määratud rahatrahvid (ka samalaadsete süütegude eest) ei ole motiveerinud teda süütegude toimepanemisest hoiduma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et karistusliigina d järjekor se rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas põhjendatud . Seega on

E.I-le raskemaliigilisema karistuse (aresti) . mõistmine

9. Apellant Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga.

märgib kaebuses, et määratud arest takistab tal Soome tööle asumist. Kriminaalkolleegium märgib, et apellatsioonis ei ole välja toodud, millal plaanib E.I Soome tööle asuda ja kuidas takistab tal 8-päevane arest töökohustuste täitmist. Samuti tuleb märkida, et ka üldkasuliku töö tegemine eeldab Eestis viibimist ja kriminaalhooldaja poolt määratud ajakava kohaselt tööt , mistõttu ei tingi apellatsioonis esitatud väited Soomes töötamise undide tegemist kohta E.I-le määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Märkida tuleb sedagi, et Harju Maakohtu 15. aprilli 2015. a otsusega nr 4-15- NPALS § 15 1871 karistati E.I

1 lg 1 alusel

arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga. Samas on E.I jätkanud ka pärast seda süütegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka aresti asendamine üldkasuliku tööga taganud eelnevalt karistuse eesmärke.

10. Ringkonnakohus le karistuseks määratud 8 päevane iab, et E.I-le - arest vastab tema

süü suurusele, kannab eesmärki mõjutada E.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 48 kohaselt võib kohus mõista aresti kuni 30 päeva. Seega jääb E.I-le maakohtu poolt mõistetud arest alla sanktsiooni keskmise määra.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus Harju - Maakohtu 5. mai 2016. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/