1-14-2608/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2608

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. mai 2016 määrus

süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrus Jõerand lepinguline kaitsja advokaat

Mihkel Gaver, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. mai 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 24.03.2014 otsusega tunnistati Andrus Jõerand süüdi KarS § 424 järgi ja

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Jõeranna kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 22.-24.03.2014. a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti talle ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et

vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Jõerand ei pane

2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid.

2.

09.12.2014 saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku poolt koostatud esimene

erakorraline ettekanne A. Jõeranna kohta. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et

A. Jõerand ei järginud talle määratud kontrollnõudeid: ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks. Kriminaalhooldusametnik taotles vangistuse

täitmisele pööramist. Kohus jättis kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata ja KarS § 75 lg 2

p 2 alusel määras 08.01.2015 kohtumäärusega A. Jõerannale täiendava kohustuse – mitte tarvitada

katseaja jooksul alkoholi.

3.

21.03.2016 esitas kriminaalhooldaja teise erakorralise ettekande A. Jõeranna suhtes.

Ametnik on arvamusel, et kriminaalhooldus ei ole hooldusalusele sobivaks ja piisavaks

mõjutusvahendiks: A. Jõerand tarvitas katseajal alkoholi ja rikkus sellega talle Tartu Maakohtu

08.01.2015 kohtumäärusega pandud kohustust.

4. Tartu Maakohus rahuldas taotluse ja pööras oma 12.05.2016. a määrusega A. Jõerannale

mõistetud karistuse täitmisele. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt.

4.1

Kohus leidis, et täiendavate kohustuste määramine A. Jõerannale ei ole põhjendatud. Kohus

juba määras A Jõerannale täiendava kohustuse, ent selle täitmisega ta toime ei tulnud. Kohus

tuvastas, et A. Jõerand viibis 12.03.2016 Tartu arestikambris kainenemisel. Samuti tuvastas kohus,

et karistusregistri väljavõttest ja väärteoasja nr 2780,15,010240 materjalidest nähtuvalt rikkus

A. Jõerand alkoholikeeldu ka 04.12.2015 kui juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära

ületades. 16.02.2016 tehti A. Jõerannale seoses alkoholikeelu kohustuse rikkumisega ka kirjalik

hoiatus.

4.2

A. Jõerand on korduvalt rikkunud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Alles pärast viimast kohtuistungit, mis toimus 20.04.2016, pöördus ta 22.04.2016 A-

kliinikusse alkoholivastase sõltuvusravi läbimiseks. Kohus on korduvalt andnud A. Jõerannale

võimalusi näidata, et ta on suuteline ise probleemi lahendama ja loobuma alkoholi tarvitamisest. A.

Jõerand on alkoholiprobleemi pigem eitanud ja ka nüüd on ta läinud ravile pigem reaalse

vangistuse ohus, mitte aga soovist vabaneda alkoholisõltuvusest. Samuti on A. Jõerand kinnitanud

20.04.2016, et tarvitab Esperal tablette käesoleva aasta algusest ja võtab neid ajast, mil talle määrati

alkoholi tarvitamise keeld. Kohtu poolt tehtud päringule vastas kliinik, et A. Jõerand pöördus

kliinikusse alles 15.04.2016 ja talle ordineeriti raviks Buronili. Seega ei ole A. Jõerand rääkinud

kohtus tõtt.

4.3

Kohus leidis, et A. Jõerannale on antud võimalust jätkata elu vabaduses täites katseaja

nõudeid ja kohustusi. A. Jõerand seda teinud ei ole ja oma kergemeelse käitumisega on ta näidanud

vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisesse. Seetõttu ei pidanud kohus enam

põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jõeranna kaitsja advokaat M. Gaver,

taotledes kaevatava lahendi tühistamist ja isiku karistuse täitmisele pööramata jätmist.

Alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja põhistab oma taotlust

järgmiste väidetega.

5.1

Kaitsja on seisukohal, et alkoholi tarvitamine ei ole kummalgi juhul tõendamist leidnud.

12.03.2016 selgitas A. Jõerand istungil, et sai linnas juhuslikult tuttavaks preiliga, kellega käidi

õhtusöögil. Ühel hetkel ärkas A. Jõerand arestimajas ja tema raha oli kadunud. A. Jõerand

kahtlustas, et tema joogi sisse pandi midagi. Isikut ei ole puhuma pandud. Indikaatorvahendi

kasutamise protokoll ega isiku kainenemisele paigutamise protokoll ei tõenda tõsikindlalt isikul

alkoholijoobe esinemist. Materjalide hulgast puudub selline info alkoholijoobe kohta, mis oleks

kasutatav tõendina. Joobeseisund tuvastati pelgalt väliste tunnuste kaudu. Märkimisväärne on

seejuures ka asjaolu, et ehkki süüdimõistetu on kohtuistungil viidanud narkojoobe olemasolu

võimalusele, siis kohus ei ole seda varianti üldse kaalunud.

5.2

Kohus on viidanud ka 04.12.2016 rikkumisele. Vastavalt karistusregistrile juhtis A. Jõerand

sel päeval mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades. Kohus ei tuvastanud, et A. Jõerand oleks

tarvitanud alkoholi joomise teel. Katseaja kontrollnõuete rikkumiseks ei ole mitte väärteo

toimepanemine, vaid alkoholi tarvitamine. Kohus pidas määruses lubatavaks hambale piirituse ja

eetriga niisutatud tampoonide panemise. Ravimi tarvitamist ei saa võrdsustada alkoholi

tarvitamisega. Seetõttu ei saa ravimist tekkinud joove olla kontrollnõuete rikkumiseks, kuivõrd isik

ei ole tarvitanud alkoholi selle klassikalises mõttes. Kohus ei tohiks faktilisi asjaolusid tuvastada

vaid dokumentaalsetest tõenditest. Süüdimõistetu selgitas, et võttis vahetult enne alkomeetrisse

puhumist välja hambavalu leevendamiseks kasutatud tampoonid. Kohus on jätnud analüüsimata,

kas suus hoitud tampoon võis põhjustada alkomeetri valenäidu. Kuigi väärteokoosseisu eelduseks

on alkoholijoobe esinemine, siis on oluline märgata, et selline faktiline asjaolu on vaja käesolevas

menetluses eraldi tuvastada – ei piisa üksnes karistusregistri väljavõttest (vt RKKKo 3-1-1-96-11).

Alkoholijoobe esinemine ei tähenda alati seda, et isik on varasemalt alkoholi tarvitanud.

Kontrollnõuete rikkumise episoodi osas ei ole ühtegi tõendit, et isikul päriselt oleks alkoholijoove.

5.3

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab isiku karistuse täitmisele pöörates selle asendamata

üldkasuliku tööga. Viimase poolt räägib asjaolu, et A. Jõerand tegeleb alkoholiprobleemiga. Ta on

võtnud pikema aja jooksul ravimit Buron, lisaks on ta pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kus

temale on paigaldatud pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravim, mille mõju kestab ühe aasta.

See näitab tema soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Lisaks on ta andnud nõusoleku osaleda

sotsiaalprogrammis ja alluda ravile. Neid meetodeid oleks võinud kaaluda koosmõjus karistuse

asendamisega üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu

määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium

põhistab oma seisukohta järgmiselt.

7. Tartu Maakohus tegi kindlaks, et A. Jõerand on korduvalt rikkunud temale Tartu Maakohtu

08.01.2015 kohtumäärusega määratud täiendavat kohustust – mitte tarvitada katseaja jooksul

alkoholi. Maakohus on seejuures viidanud kahele rikkumisele - 12.03.2016, mil A. Jõerand oli Tartu

arestikambris kainenemisel ja väärteoasja nr 2780,15,010240 materjalidele, millest nähtuvalt juhtis

A. Jõerand mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, mis tuvastati 04.12.2015.

8. Praegusel juhul on A. Jõeranna kaitsja püstitanud määruskaebuses küsimuse A. Jõeranna

alkoholitarvitamise keelu rikkumise tõendatuse kohta. Nimelt leiab kaitsja, et arvestama peaks

A. Jõeranna selgitusi, et talle pandi midagi joogi sisse (12.03.2016 episood) ja seda, et A. Jõeranda

puhuma ei pandud, mistõttu ei saa olla isiku kainenemisele paigutamise protokoll dokumendiks,

mille alusel tuvastada alkoholijoove. Samuti on A. Jõerand selgitanud, et pani arsti soovitusel valu

ja põletiku leevendamiseks hamba peale piirituse ja eetriga niisutatud tampoone. Kohus on jätnud

arvestamata isiku ütlused ning välja selgitamata kas suus hoitud tampoon võis põhjustada valenäidu.

Alkoholijoove ei tähenda alati seda, et isik on varasemalt alkoholi tarvitanud.

9. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. Jõeranna poolt toime pandud

alkoholikeelu rikkumised õigesti tuvastatuks lugenud. Kohus on arvestanud ka A. Jõeranna enda

ütlusi, ent lugenud need ebausaldusväärseteks. Asjaolu, et A. Jõeranda 12.03.2016 puhuma ei

pandud ja kohus tuvastas tema joobe üksnes joobeseisundis isiku kainenemise paigutamise

protokolliga, ei oma joobe tuvastamise osas tähtsust. Alkoholi tarvitamise tasemeid arvestatakse

üksnes liiklussüütegude asjades, kus politsei vastavalt KorS § 38 kontrollib indikaatorvahendiga

alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku

alkomeetriga. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav KorS sätestatud korras,

tõendamise üldiseid reegleid järgides või KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus

koostatud protokolliga. Seega ei ole välistatud, et joobe esinemine tuvastaks isikul väliste tunnuste

abil. Riigikohtu praktikas on leitud, et ehkki läbivaatuse käigus on menetlejal õigus võtta isikult

proove ja ekspertiisimaterjali, ei ole menetlejal joobe tuvastamisel otsest kohustust selliste proovide

ja ekspertiisimaterjali võtmiseks ega kohustust määrata joobe tuvastamiseks ekspertiis (RKKK 3-1-

1-17-07, p 7). Ka ei ole vaja tuvastada joobeastet ega joobe suurust (TrtRngK 4-13-5255). Praegusel

juhul on A. Jõeranna osas koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille

kohaselt on tal tuvastatud alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused – alkoholilõhn suust, väga

häiritud koordinatsioon, silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus,

omamehelik ja ründav käitumine. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt ei ole isik

võimeline järgima indikaatorvahendi kasutamise protseduuri. Kontrolli tulemuseks on alkoholijoove

(tlk 78-79). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda menetlejate otsuses A. Jõerannal esinenud

alkoholijoobe tunnuste osas.

Ringkonnakohus leiab, et 04.12.2015 episoodis on kohus samuti õigesti tuvastatuks lugenud

A. Jõerannal alkoholijoobe olemasolu. Ehkki kaitsja on kohtule ette heitnud A. Jõeranna selgituste

arvestamata jätmise ning selle, et kohus jättis analüüsimata, kas suus hoitud tampoon võis

põhjustada valenäitu, tuleb märkida, et väärteoasjas tehtud otsus on jõustunud. Mingeid vastuväiteid

A. Jõerand sellele esitanud ei ole. Kui ta oleks leidnud, et valenäidu võis põhjustada suus hoitud

eetri või piirituse tampoon, olnuks tal õigus KorS § 38 lg 2 p 4 alusel nõuda alkoholijoobe

tuvastamist vereproovi uuringutega. Sellist võimalust on A. Jõerannale ka selgitatud (tlk 47).

Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul seega alus hakata seadma kahtluse alla kohtuvälise

menetleja poolt tõendusliku alkomeetriga A. Jõerannal tuvastatud mõõtmistulemust. Märkimist

väärib aga seegi, et A. Jõerand on menetlejale avaldanud, et haiguse tõttu „võttis ema valmistatud

rohtu, mis sisaldas ka natuke alkoholi“ (tlk 95). Sellest nähtub, et A. Jõerand oli teadlik, et tarvitas

alkoholi sisaldavat rohtu. Riigikohus on alkoholikeelu kohustuse rikkumise osas lugenud

tuvastatuks rikkumise ka olukorras, kus isik ise on alkoholi tarvitamist tunnistanud (vt 3-1-1-82-12

p 12). Eeltoodut arvestades on maakohus igati mõistetavalt lugenud alkoholikeelu rikkumise A.

Jõeranna poolt tuvastatuks.

10. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas

kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või

kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2

sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse

asendamist üldkasuliku tööga KarS § 74 lg 4 ette ei näe. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on

põhjendatult A. Jõeranna poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena

võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Põhjendatuks ei pea

ringkonnakohus ka täiendavate kohustuste panemist. Maakohus on märkinud, et A. Jõerannal on

probleeme alkoholi tarvitamisega olnud alates 2004. a. Vaatamata talle korduvalt antud võimalustele

on A. Jõerand pigem eitanud alkoholiprobleemi ja on ka nüüd läinud ravile pigem reaalse

vangistuse ohus, mitte aga vabatahtlikust soovist paraneda. Ringkonnakohus soostub maakohtu

põhjendustega. Apellatsioonikohus leiab, et A. Jõeranna rikkumised on rasked, talle on juba antud

võimalust tegeleda probleemkäitumisega, ent ta jättis kontrollkohustuse täitmata mõjuva põhjuseta.

11. Käesoleva määruse eelmistes punktides märgitut silmas pidades nõustub apellatsioonikohus

maakohtuga, et A. Jõerannale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS §-st

390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas