1-14-10575/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

20. juuni 2016

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10575 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Riina Palmi Ave Arnim (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.K isikukood XXX, xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. D.K

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K i tingimisi ´ enne tähtaega vabastamiseks. D.K Harju Maakohtu 09.03.2015 kohtuotsusega

199 lg 2 p on süüdi tunnistatud KarS §

7,9

karistati , 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu 9

järgi ja KrMS § 239 lg 2, KarS § 68 lg 1 päeva vangistusega. Karistuse kandmise . algus 09.03.2015 18.09.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses D.K kehtivaid kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on 1. Isik soovib xxx. asuda elama vabanemisel vanemate ja õe juurde Korteris elavad isikud on nõus

tema vabanemisega antud aadressil Kinnipeetaval on kesk-eriharidus elektriku erialal. xxx e. . Ametlikult pole kunagi töötanud, tegi juhutöidxxx, kus teda samuti karistati varguste eest. Enne vangistust sai töövõimetuspensionit. aikneb avavanglaosakonnas, töötab Alates 19.01.2016 p majandustöödel ja väljaspool vanglat. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vanglas xxx.

Tasumata nõudeid 1364,52 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õed ja vend. Kuriteod on sooritanud koos elukaaslasega, kes on samuti vanglakaristust kandnud. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos tarvitas narkootikume. Isiku sõnul on ta mõjutatav ja puuduliku enesekehteastamiseseoskusega. Elustiil on hoolimatu ja riskiv, ei hooli oma tegude tagajärgedest, süstemaatiline õigusrikkuja. Kinnipeetav on karistatud korda ning reaalset vangistust kannab 5. korda . Varem on kuritarvitanud alkoholi. , väärteokorras karistatud 47 korda enne vangistust tarvitas fentanüüli süstimise teel, viibis metadooniravil, kui 2014 aastal toimus tagasilangus. Vangistuses osales sotsiaalprogrammis xxx ning taasühiskonnastavates tegevustes, on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. tseajal Ka rikkus kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 88

%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul %. Viru Vangla ei toeta D.K i

´ tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt asub D.K vabnemisel elama vanemate juurde xxx. Vaatamata sellele, et isik ei ole huvitatud tingimisi enne tähtaega vabastamisest, toetavad vanemad tema vabanemist kriminaalhooldus e järelevalve alla. Garanteeritud töökoht puudub.

Enne vangistust oli talle määrarud töövõimetuspension. Kriminaalhoolduse järelevalve alla ont a määratud 4 korda, kuid katseaegade jooksul pani ta toime uue kuriteo, rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi.

Prokurör

ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. D.K soovib e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud D.K arvamuse, leiab, et D.K tingimi

si enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

D.K kannab vanglakaristust varguste eest. Karistusregistri andmetel on D.K korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav 5. korda.

Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

Kohus leiab, et kuna isik on juba neljal korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91-

1 kehtiv

06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on distsiplinaarkaristus ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

D.K vabastamata temale Harju Maakohtu 09.03.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /