3-16-914/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-914

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 3185 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.05.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.05.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Igor Abdulajev esitas Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas

3185 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tallinna Vanglas ajavahemikul 07.06.2007-09.02.2010

ebainimväärsetes vangistustingimustes viibimisega. Tallinna Vangla registreeris nimetatud

taotluse 19.04.2016 nr-ga 5-37/16/85-1 ning tagastas 25.04.2016. a otsustusega nr 5-37/16/85-2

läbivaatamatult kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ületamise ning selle ennistamata

jätmise tõttu.

2. I. Abdulajev esitas 11.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 3185 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt

alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati tervist Tallinna Vanglas perioodil 07.06.2007-

09.02.2010 halbades kinnipidamistingimustes hoidmisega. Kaebus sisaldas taotlusi ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 46 lg 4 alusel ning anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus tagastas 30.05.2016. a määrusega I. Abdulajevi kaebuse koos lisadega

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse ja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohtu määruse kohaselt tagastas Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna

see oli esitatud kaebetähtaega ületades ja kaebetähtaja ennistamiseks puudus alus. Riigikohtu

praktikast (27.04.2016 otsus nr 3-3-1-68-15 p 10) tuleneb, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses

menetluses nõuetekohaselt, näiteks ei esita vaiet või kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt ja

menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem

kaebus kohtule HKMS § 47 lgst 1 tulenevalt lubatav.

Halduskohus mõistab kohtule esitatud kaebust hüvitamiskaebusena. Kuigi I. Abdulajev ei ole

sõnaselgelt vaidlustanud Tallinna Vangla 25.04.2016. a otsust nr 5-37/16/85-2, peab kohus

vajalikuks sisuliselt kontrollida kohtueelses menetluses tehtud vastustaja otsust.

Isegi juhul, kui lugeda I. Abdulajevi 18.04.2016 kahju hüvitamise taotluses välja toodud periood

jätkuvaks toiminguks ning RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja kulgemise alguseks

jätkuva toimingu lõppu, s.o 09.02.2010, on kahju hüvitamise taotlus vanglale esitatud ilmselgelt

kolme aastast kaebetähtaega ületades. Jätkuva toimingu lõpust lähtudes pidi I. Abdulajev

esitama kahju hüvitamise taotluse hiljemalt 09.02.2013. Samas ei ole Riigikohtu seisukohtadest

tulenevalt välistatud, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg pidi hakkama kulgema juba

varem. Seega leidis Tallinna Vangla õigesti, et mittevaralise kahju hüvitamise taotlus vanglale

on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

Halduskohus nõustub vangla seisukohaga, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja

ennistamiseks puudusid alused. Objektiivseid põhjendusi tähtaja ennistamiseks ei ole I.

Abdulajev kohtueelses menetluses välja toonud ja Tallinna Vangla tagastas I. Abdulajevi kahju

hüvitamise taotluse õiguspäraselt.

Kuna I. Abdulajevi kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt, puudub vajadus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise avalduse lahendamiseks. Kui kaebaja vastavat taotlust tuleb mõista

kui soovi vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamiseks, siis sellele on

halduskohus oma hinnangu juba andnud Tallinna Vangla 25.04.2016. a otsuse nr 5-37/16/85-2

sisulisel analüüsil. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, ei ole vajalik võtta seisukohta esitatud

menetlusabi taotluse osas ja vastav taotlus jääb samuti läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. I. Abdulajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.05.2016. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja halduskohtu määrusega nõus. Kaebajal on seoses

28.01.2015 avastatud psüühikahäiretega takistusi ja puudujääke. Tal puuduvad juriidilised

teadmised. Arvestama peaks Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-170-15, õiguskantsleri ning

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) seisukohtadega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendiga asjas Tunis vs

Eesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.05.2016. a määrus tuleb jätta muutmata ja

I. Abdulajevi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla tagastas I. Abdulajevi taotluse kahju hüvitamiseks

põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning puudusid

objektiivsed põhjused menetlustähtaja ennistamiseks. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav

lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus halduskohtusse

enne 30 päeva möödumist Tallinna Vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise taotluse

tagastamisest. Seega oli kaebus HKMS § 47 lg 2 alusel tähtaegne.

7. Halduskohus kontrollis ka kaebaja poolt nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra

järgimist ja leidis õigesti, et kahju hüvitamise taotlus vanglale esitati ilmselgelt kolme aastast

kaebetähtaega ületades. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ei saa

järeldada ainult VangS § 11 lg 8 põhjal, mis võimaldab pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui

vangla on taotluse tagastanud. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida ka seda, kas isik pidas

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtusse pöörduja ei ole järginud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust

haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet

tähtaegselt vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega,

siis ei ole ka hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt K. Merusk, I. Pilving

„Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ 2013, lk 202). Kuna kaebaja

esitas vanglale kahjuhüvitise taotluse seoses vanglas valitsenud tingimustega, pidi kaebaja

kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral

hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise 3aastane tähtaeg kulgema seega Tallinna Vanglast

lahkumisele järgneval päeval ehk 10.02.2010. Taotlus Tallinna Vanglale on koostatud

18.04.2016 ning Tallinna Vanglas registreeritud 19.04.2016. Seega ületas kaebaja taotluse

esitamiseks riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus

tähtaegne, kuna 10 aastat kahju tekitamise ajast ei olnud taotluse esitamise hetkeks möödunud,

on ebaõige. RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse läbivaatamisel peab haldusorgan kontrollima

taotluse esitaja poolt nii 10aastase kui ka 3-aastase tähtaja järgimist, vastasel juhul muutuks

kolmeaastase tähtaja järgimise kohustus sisutuks. Ka on mõlemad tähtajad seotud erinevate

sündmustega. Kui 3aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahjust teada saamisest, siis

10-aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju tekitamise sündmusest.

Ringkonnakohus nõustub nii Tallinna Vangla kui ka halduskohtuga, et käesoleval juhul puudusid

objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise

objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tingimuste

õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt

halduskohtusse pöörduda. Ka tuleb 3-aastast tähtaega pidada piisavalt pikaks selleks, et kahju

kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida. Riigikohus on

leidnud, et kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse

tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 04.06.2013 määrus

nr 3-3-1-86-12, p 11).

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse viited Riigikohtu lahendile

nr 3-2-1-170-15, kuna antud lahend on tehtud tsiviilasjas ja käsitleb tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaegu kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Käesolev haldusasi kuulub

avalik-õiguslike vaidluste hulka, mistõttu on viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohatu.

Kaebaja viiteid õiguskantsleri ja CPT seisukohtadele saab arvestada asja sisulisel lahendamisel,

kuid praegusel juhul ei ole kaebaja kaebust menetlusse võetud.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, tagastas halduskohus õigesti I. Abdulajevi

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi