Legislator Case Law & Legislation
4-16-4096/7 AI generated

4-16-4096/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-16-4096/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

4-16-4096/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1(3)

Keywords

AI generated
irregular notification delayed notice of claim untimely restitution petition failure to observe deadline late criminal complaint untimely request for extension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-4096 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. mai 2016 T.I määrus, millega jäeti

(ik xxx) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitluse 18. aprilli 2016 otsusele väärteoasjas nr 2317,16,003156

läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik T.I

, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 30. mai 2016 muutmata ja T.I määrus jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtule kaebuse Politsei- 19. mail 2016 esitas T.I ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18. aprilli 2016

otsusele väärteoasjas nr LS § 22 2317,16,003156. Vaidlustatud otsusega karistati T.I 7 lg 3

alusel Kaebuse esitaja taotles mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist. 2. kaebus eja 18. aprilli Harju Maakohtu 30. mai 2016 T.I määrusega jäeti kohtuvälise menetl 2016

otsusele läbi vaatamata. Maakohus viitas -le 4, mille kohaselt VTMS § 114 lg esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt

üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. T.I suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks

märgitud 26.04.2016. Väärteoprotokolli on T.I allkirjastanud 27.03.2016 ja seejuures kinnitanud, et protokolliga on ta tutvunud oli teadlik nii tema s . Seega tuleb järeldada, et T.I uhtes

käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav.

Maakohus märkis, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Käesolevas asjas hakkas päevane kaebetäht 15- aeg kulgema alates 26.04.2016 ning see lõppes 11.05.2016, mil oli ka kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt viimane

2(3)

päev kaebuse esitamiseks esitas oma kaebuse kohtule 19.05.2016, seega on see esitatud . T.I enam kui nädal pärast kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuse sisus viidatud, märgitud on vaid seda, et isikul on VTMS § 78 lg 2 kohaselt õigus määrust vaidlustada 10 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest. tähelepanu sellel Maakohus juhtis kaebuse esitaja e, et V™S § 78 lg 2 ei ole antud juhul asjakohane säte, see kohaldub kohtuvälise menetleja tegevuse (määruse) vaidlustamisel, mitte aga väärteootsuse vaidlustamisel. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud.

Eeltoodust tulenevalt

poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi jättis maakohus T.I vaatamata. 3. , kes taotleb maakohtu Harju Maakohtu 30. mai 2016 T.I määrusele esitas määruskaebuse määruse tühistamist ning määruskaebuse menetlusse võtmist.

T.I, viidates TsMS § 67 lg le 1 märgib, et kohus ennistab tähtaja menet - lusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ning menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. T.I märgib, et tal ei olnud võimalik kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna, kuna ta oli haige ning arve -posti teel, saadetakse otsus talle estas, et protokollis märgitud soovist otsus kätte saada e postile, mida ta oleks saanud ka haigena kontrollida. Kuna talle e-postile otsust ei tulnud, siis ootas T.I edasi teadmatuses, et otsus jõustub 15 päeva mööd lisab, et umisel lahendi tegemist. T.I

protokolli koostanud politseiametnikud kinnitasid talle, et otsus tuleb e-postile, mistõttu menetlusalune isik jäi otsust ootama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud

väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust, sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja seega anda hinnang möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. 5.

T.I Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta

kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtus leiab niisamuti, et maakohus on jätnud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 5.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et väärteomenetluses ei ole kohaldatav tsiviilkohtumenetluse seadustik viide TsMS § 67 lg s 1 sätestatud menetlustähtaja ennistamisele , seega on ebaõige T.I - ja mõjuvale põhjusele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes

Nimelt on kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaega ennistada. T.I ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkinud, et ta ei saanud kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna, kuna oli haige. Siinkohal ei ole T.I esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis eeltoodud väidet kinnitaks. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade

ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle

uurimisasutuse, prokuratuur . Seega on i või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi mõjuva põhjuse esinemisel kaebetähtaja ennistamiseks õigus ringkonnakohtul kuivõrd T.I on

3(3)

määruskaebuse ning kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

esitatud ringkonnakohtule. - KrMS § 172 lg 2 p de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek,

mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Eeltoodule tuginedes märgib , et igasugune haigus ei ole mõjuvaks põhjuseks ringkonnakohus

KrMS

§ 172 lg 2 p 2 mõttes. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud ning Riigikohus on määruses nr 3-1-1-94-09 ringkonnakohtu seisukohaga nõustunud, et objektiivsete takistustena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult

seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. poolt T.I määruskaebuses üldiselt märgitu, et isik oli haige, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud menetlusalusel isikul kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minna ning tähtaegselt maakohtule kaebus esitada.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, mille kohaselt andis T.I ametnikele oma e-posti aadressi, ei vabastanud menetlusalust isikut kohustusest väärteoprotokollis märgitud tähtajal otsusele järgi minna. Väärteoprotokollist nähtuvalt on seal üheselt märgitud millal on kohtuvälise menetleja ,

otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on protokollis selgitatud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. Eeltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult märkinud, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. 5.2. 27.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.04.2016, mistõttu oli T.I viimaseks kaebuse esitamise

tähtajaks 11.05.2016. T.I esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule

19.05.2016. Seega ei pidanud T.I kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks,

kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning maakohus on põhjendatult jätnud

T.I esitatud kaebuse läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebetähtaja ennistamiseks ka ringkonnakohtule esitatud

määruskaebusest tulenevalt mõjuvat põhjust oli juba 27.03.2016 väärteoprotokolli

. T.I-le koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.04.2016. 6. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194, § 196 lg st 2 ja § - - - -st 198 jätab ringkonnakohus määruse muutmata ja

vaidlustatud Harju Maakohtu 30. mai 2016 T.I määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/