3-16-951/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016, Tartu Haldusasja number 3-16-951 Haldusasi M.L. kaebus Tartu Vangla 20. aprilli 2016. a otsuse nr 6- 24/2362-2 ja 13. mai 2106. a vaideotsuse nr 1-11/138-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks saata kaebaja ID-kaart koos selle koodidega vanglast välja kaebaja esindajale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. esitas 23. märtsil 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis oma esindajale enda ID- kaardi ja selle koodide väljastamist.

Tartu Vangla jättis 20. aprilli 2016. a otsusega nr 6-24/2362-2 M.L. taotluse rahuldamata.

M.L. esitas taotluse rahuldamata jätmise peale Tartu Vanglale vaide, mis jäeti Tartu Vangla

13. mai 2016. a vaideotsusega nr 1-11/138-2 rahuldamata.

2. M.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tartu Vangla eelnevalt nimetatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist kaebaja ID-kaardi ja selle koodide väljastamiseks kaebaja esindajale. Kaebaja leiab, et ID-kaart võimaldaks kaebaja esindajal tõhusamalt kaebaja asju ajada. Ühtlasi ei keela seadus ID-kaardi väljastamist tema esindajale.

3. Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määrusega tagastati M.L. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse kohaselt:

3.1. Tartu Vangla 20. aprilli otsus ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, mistõttu ei saa selle tühistamist nõuda. Toimingu tühistamise nõuet HKMS § 37 lg 2 kohaselt esitada ei saa. Kuna kaebaja soovib ID-kaardi ja koodide edastamist oma esindajale, on kohane kohustamisnõue, millega koos on lubatud esitada vaideotsuse tühistamise nõue.

3.2. Tartu Vangla on vastuseks kaebaja taotlusele ja vaidele selgitanud, et vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse saabunud kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid hoiule ning tulenevalt VangS § 17 lg 21 ls-st 1 hoitakse kinnipeetava isikut tõendavaid dokumente tema isiklikus toimikus. Samuti selgitati kaebajale, et justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 20 kohaselt tagastatakse toimikus hoiul olevad isikut tõendavad dokumendid isikule vanglast vabanemisel personaalselt allkirja vastu. Sellest tulenevalt ei ole võimalik väljastada isikut tõendavat dokumenti kolmandale isikule. Vastava regulatsiooni eesmärgiks on ka isikut tõendava dokumendi säilimine. Kaebaja esindaja ei vaja isiku nimel tehingute tegemiseks viimase isikut tõendavat dokumenti, vaid piisab volitusest ja esindaja enda isikut tõendavast dokumendist. Kuna seadusest ei tulene kohustust esindajale nimetatud dokumendi väljastamiseks, on kaebus ilmselgelt olematute eduväljavaadetega. Seda asjaolu on kinnitanud nii Tartu Halduskohus oma 25. aprilli 2016. a määruses kui ka Tartu Ringkonnakohus 10. mai 2016. a määruses haldusasjas nr 3-16-774. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgitu kohaselt saab kaebaja hinnangul Tartu Vangla 20. aprilli 2016. a otsuse peale vaiet esitada ning seejärel pöörduda kohtu poole vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatule. Lisaks märkis kaebaja, et ta ei hakka ümber lükkama halduskohtu muid seisukohti, kuna seda saab ta teha kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Määruskaebuses on kaebaja vastu vaielnud vaid asjaolule, et Tartu Vangla 20. aprilli 2016. a otsus, millega jäeti kaebaja taotlus ID-kaardi ja selle koodide väljastamiseks rahuldamata, on siiski vaidlustatav ja see on halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud regulatsiooni alusel edasikaevatav.

8. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja soov on suunatud ID-kaardi ja selle koodide väljastamisele, seda tuleb aga lugeda toiminguks. Kaebaja on nimetatud taotluse rahuldamata jätmise vaidlustanud ning vangla on talle esitatud vaide lahendanud, leides, et kaebaja taotluse rahuldamine ei ole võimalik, kuna vangistusseadusest ei tulene, et kaebajale kuuluvaid isiklikke dokumente oleks lubatud väljastada ka kolmandatele isikutele.

9. Kaebuses on kaebaja märkinud nii seda, et soovib keelduva otsuse tühistamist kui ka vangla kohustamist ID-kaardi ja selle koodide väljastamiseks kaebaja esindajale. Halduskohtu määruse põhjendustes on kohus asunud õiguspäraselt seisukohale, et kehtiv regulatsioon ei võimalda ID-kaardi väljastamist kinnipeetava esindajale. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjakohast regulatsiooni ei saa pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks ning sellest tulenevalt puudub vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Järelikult puuduvad kaebusel eduväljavaated ning soovitud nõude rahuldamine ei ole võimalik, mistõttu kaebuse tagastamine oli õiguspärane.

10. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebuses on esitatud nii tühistamiskui ka kohustamisnõue ning kaebaja on vanglale esitanud taotluse ID-kaardi ja selle koodide väljastamiseks oma esindajale, on vaidemenetluse esemeks olnud Tartu Vangla keelduva otsuse vaidlustamise kehtetuks tunnistamise nõudega. Vaides ei ole taotlusesse märgitud, et isik sooviks vangla kohustamist nimetatud dokumentide väljastamiseks, kuigi vaide põhjendustest nähtuvalt on vaide esitamisel olnud isiku tahe suunatud sellele, et vangla sooritaks soovitud toimingu (vt tl 10 ja 10p). Juhul, kui leida, et isik ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, oleks kaebuse tagastamise alusena käsitatav ka HKMS § 121 lg 1 p 4.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene