1-16-5014/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-16-5014

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2016.a, Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5014 (16270000205) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Aivi Meister Prokurör Abiprokurör Milvi Pruus Kriminaalasi J.S süüdistuses KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.S

, isikukood: ; elukoht: xxxxxx xxxxxx, XXX xxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel:

eesti keel; haridus: põhiharidus; vallaline; töötu, varem

kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud, telefon xxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.S KarS § 423

1 järgi ning karistuseks mõista (2) kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.05.2016.a., s.o. kaks (2) päeva. Seega kandmisele kuulub üks (1) kuu ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (58) viiekümne kaheksa tunni ulatuses, mis tuleb sooritada (7) seitsme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada J.S üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Välja mõista J.S-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p

4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (48) nelikümmend kaheksa eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (645) kuussada nelikümmend

1-16-5014 viis eurot, kokku (693) kuussada üheksakümmend kolm eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700043721. Selgituseks märkida: J.S, 1-16-5014, menetluskulud.

Välja mõistetud summad tasuda (12) kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada

J.S tasuma menetluskulu 693 eurot ositi (12) kaheteistkümne kuu jooksul (12)

kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisest (57.75) viiskümmend seitse eurot ja seitsekümmend viis senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud

J.S süüdistatakse selles, et olles 29.06.2015.a (tegu 06.06.2015) Rapla politseijaoskonna poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot ja 31.07.2015 (tegu 15.07.2015) sama sätte rikkumise eest rahatrahviga 500 eurot, juhtis 16.05.2016 kella 09:32 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pärnu mnt 76a asuvas Säästumarketi parklas sõiduautot Volkswagen Golf 3 reg. nr. xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sõiduki süstemaatilise juhtimisega, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani J.S toime KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. J.S-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.S-ile KarS § 423

1 järgi kohaldatavaks karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.05.2016.a., s.o. kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks üks kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga 58 tunni ulatuses, mis tuleb sooritada seitsme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS §

69 lg 4 alusel kohustatakse J.S üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.S tunnistas end kohtuistungil süüdistuses KarS §

1-16-5014 4231

järgi süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi istungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul selle kinnitada.

Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

J.S tuleb süüdi tunnistada KarS §4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ega tsiviilhagi ei ole.

Vastavalt KrMS § 180 lg

-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppele kohaselt tuleb

J.S-ilt välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 48 eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku693 eurot.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg

-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt süüdimõistetu taotlusele kuuluvad välja mõistetud summad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsu

se jõustumisest. Kohustada J.S tasuma menetluskulu 693 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui

57.75 eurot kuus. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenet luse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik