2-12-31574/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-31574

Tsiviilasi

OV hagi NR vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise ja alternatiivselt hambaravi teenuste eest

tasutud summa 3 278,66 euro tagastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

10 500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

NR apellatsioonkaebus

Hageja: OV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX,

e-post: XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (isikukood

XXXXXXXXXXX, e-post: XXX);

Kostja: NR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-

post: XXX);

Kostja lepingulised esindajad: alates 20.05.2013 kuni

28.05.2015

vandeadvokaat

Aleksander

Vares

(Advokaadibüroo Vares & Mõistlik, aadress XXX, e-post:

XXX)

ja

alates

26.05.2015

Ain

Kabal

(isikukood

XXXXXXXXXXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus (mida parandati 20.04.2016 määrusega) jätta

muutmata.

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

2. NR apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta NR kanda.

4. Keelduda OV poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite: 07.09.2015

täitemenetluse lõpetamise otsus ja 02.02.2015 teade täitemenetluses, asja

materjalide juurde võtmisest ja eemaldada need toimikust.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagi kohaselt pöördus hageja 2008 novembris OÜ F. (hilisema ärinimega OÜ D)

hambakliinikusse, kus talle osutati kuni detsembrini 2010 hulgaliselt (2008 aastal 3

korda, 2009 aastal 11 korda ja 2009 aastal 19 korda – kokku 33 korral)

hambaraviteenuseid. Teenuste eest tasus hageja kostjale kokku ca 6000 eurot.

Paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 söömise käigus. 14.03.2011 pöördus

hageja teisese arvamuse saamiseks K. OÜ-sse, kus teostatud uuringute tulemusena

selgus, et hageja hambaid raviti vale meetodiga ja osutatud teenus oli ebakvaliteetne.

Hageja

on

seisukohal,

et

ebakvaliteetsete

raviteenuste

osutamisega

ja

dokumenteerimise kohustuse rikkumisega rikkus kostja nii raviteenuse osutamise

lepingu tingimusi kui ka seaduse nõudeid.

2. Hageja on juba asunud puudusi kõrvaldama ning on tasunud selle eest K OÜ-le 3 775

eurot (I kd, t lk 37) ning hiljem veel 1 140 eurot (I kd, t lk 171-174). Seejuures ravi

jätkub. Kogu dr R. kavandatud ravi on suunatud kostja ebakvaliteetse ravi tagajärgede

kõrvaldamisele. Kogu tagajärgede kõrvaldamisele kulub 8 500 eurot.

3. Hageja leidis, et kostjat süül on hageja kahe aasta jooksul talunud tugevat valu ning

märkimisväärseid ebamugavusi igapäevases elus – kogu perekonna vaba raha kulus

hambaarstidele, riigilõivude ja õigusabikulude peale. Hageja arvates võib õiglaseks

hüvitiseks olla 10 000 – 20 000 eurot. Summa määramisel palub hageja arvestada ka

kostjate hilisemat käitumist ja suhtumist hagejasse: kostjad on suhtunud hagejasse

ükskõikselt ning ei ole ühtegi lahendust pakkunud.

4. Hageja lõplikuks nõudeks jäi varalise kahju nõue 8 500 eurot, mittevaralise kahju

hüvitamise nõue, alternatiivselt kostjale raviteenuste eest tasutud 3 278,66 euro nõue.

Kostja vastuväited

5. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited:

-

kohtule ei ole esitatud hageja ja OÜ F. vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise

lepingut, lisaks jäi kostja alustatud hambaravi pooleli.

-

24.07.2012 K. OÜ kiri ja dr R. 28.03.2012 e-kiri on vastuolus : ühel juhul on ravi

teostatud 3 775 eurot eest ja teisel juhul 4 050 euro eest. Igal juhul ei saa hageja

kahju olla suurem.

-

Hageja 28.03.2012 e-kirjast K. OÜ dr R-le nähtub, et hagis nõutud 10 000 eurot

hõlmab lisaks parandustele ka ravi lõpetamist.

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

-

OÜ-le F. tasutud summad on hagejale olulises osas hüvitatud Haigekassa poolt,

kuna hagejal on õigus saada iga-aastaselt kuni 255,65 euro ulatuses

hambaraviteenuse hüvitist.

-

hagist ei selgu, milliste konkreetsete tööde osas on hagejal kostja suhtes etteheited.

Kostja tööle hinnangu andmisel ei ole arvestatud hageja üldist tervislikku seisundit

(diagnoositud onkoloogiline haigus) ega fakti, et hageja suitsetas.

-

Hambaarstide Liidu otsus annab positiivse hinnangu kostja kutseoskustele ja selles

ei leia hageja juhtum käsitlemist.

-

lepingulise kahju nõude esitamine välistab VÕS § 1043 kohaldamise.

-

kostja osutas hagejale teenuseid 3 278,66 euro ulatuses. Hagejal puudus suurem

eesmärk ning kostja osutas ainult neid teenuseid, mida hageja pidas

esmavajalikuks ning mille eest hageja suutis maksta.

-

Kahju nõude välistab ka VÕS § 127 lg 3 – kostja ei saanud ette näha kulutusi, mis

pole seotud tema poolt osutatud teenustega. Tekkinud kahju ja kostja tegevuse

vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kostja leiab, et kogu hagejale

teostatud ravi oli kvaliteetne ja eesmärgipärane. Kui raviteenus on andnud mingeid

osalisi tagasilööke, siis on tegu eeskätt hageja tervisliku seisundi iseärasustest

tulenevate tagajärgedega.

-

Kostja palub VÕS § 139-140 alusel vähendada kahjuhüvitist 1 euroni.

-

Kostja ei ole kahju põhjustamises süüdi.

-

Kuna hagi on esitatud 15.08.2012, siis on kõik enne 15.08.2009 tekkinud nõuded

aegunud (I kd, t lk 156-159).

-

Hageja katkestas kostjaga suhted enne ravi lõppu. 23.04.2011, kui hageja esitas

kostjale pretensioonid, siis kostja oli nõus puudused parandama, kuid hageja

keeldus sellest.

-

Hageja hambad oli 80% ulatuses probleemsed, ning kostja teenus vastas hageja

soovidele ja rahalistele võimalustele, samuti tema tervisest tulenevatele

näidustustele.

-

Mittevaralise kahju nõude osas märgib kostja, et tema käitumine ei ole olnud

lepingu- või õigusvastane ning puudub selge põhjuslik seos. Kostja on osutanud

hagejale kvaliteetset raviteenust

-

Ei ole eluliselt usutav, et kostja kannatas 2 aastat järjepidevat hambavalu -

hambaravi protseduuride järjestikkuseks kestvuseks ei saa olla 2 aastat ning

kaasaegsete ravivõtete kasutamisel ei ole protseduurid ka valulikud.

Esimese astme kohtu otsus

6. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise

8 500 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2 000 eurot, menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda.

7. Pooled ei vaidle hagi asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Patsiendikaardist nähtuvalt teostati hagejale OÜ F. hambapolikliinikus dr N.R.

poolt hambaravi perioodil 21.11.2008 – 23.03.2011 (I kd, t lk 7-12).

-

Kostja täidetud patsiendikaardile on anamneesis märgitud, et 80% hageja

hammastest olid puudustega (eemaldatud, surnud või haiged), hagejal on

mitterahuldav suuhügieen ja diagnoositud onkoloogiline haigus (I kd, t lk 8).

-

F OÜ on hagejale väljastanud hambaravi eest kokku arveid summas 3 278,66 eurot

(I kd, t lk 13-20).

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

-

Kostja paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 ja hageja pöördus K. OÜ poole.

Dr R. koostas 2011 mais raviplaani diagnoosides järgmised ravi vajavad seisundid

(I kd, t lk 21-28):

• aktiivne kaaries, osaliselt sedavõrd ulatuslikud kaariesekahjustused, mis ei võimalda

kvaliteetset ravi.

• erinevad kroonilise põletiku lokaliseeritud kolded, esinevad igemealused

kahjustused.

• hammaste 25-27, 36 ja 47 juurekanalite süsteemi varasem ravi ebaefektiivne, mille

tõttu on välja kujunenud krooniline apikaalne periodontiit.

• paljudel hammastel esinevad ulatuslikud restauratsioonid, seetõttu võib tekkida

vajadus endodontilise ehk juureravi järele.

• kõigil proteesidel on suuremal või vähemal määral ravi ebaefektiivsuse tundemärgid

ning need vajavad asendamist.

• varasemalt valmistatud sildprotees tuli tsemendi küljest lahti tugihamba (D17)

ulatusliku kaariese tõttu ning seda pole võimalik konservatiivse meetodiga ravida.

• proteeside servad on ebaefektiivsed ja põhjustavad parodondi kahjustusi.

-

K. OÜ dr R. raviplaani alusel kalkuleeritud ravi maksumus on ligikaudu 10 000

eurot. (I kd, t lk 24).

-

D. OÜ on kustutatud registrist 01.09.2015. Kostja oli D. OÜ juhatuse liige ja

osanik 2003 kuni 07.11.2012. Harju Maakohtu 17.04.2013 tagaseljaotsusega

rahuldati ja mõisteti D. OÜ-lt ja N.R. solidaarselt välja hageja kasuks kahju

hüvitamiseks 10 000 eurot ja menetluskulude katteks 950 eurot. D. OÜ suhtes on

otsus jõustunud, kuid otsust ei ole täidetud (vt ka II kd, t lk 151).

8. Pooled vaidlevad selle üle:

-

kas kostja pani hageja haigetele hammastele õige diagnoosi,

-

kas kostja valis diagnoosile vastavad õiged ravivõtted,

-

kas kostja teostas valitud ravi nõuetekohaselt ja üldisele hambaravi tasemele

vastavalt,

-

kas hagejal on tekkinud kostja tegevuse tõttu varaline ja mittevaraline kahju

-

kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hüvitama.

9. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale ajavahemikus 21.11.2008-13.03.2011 teostatud

hambaraviteenus ei vastanud üldistele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega

heale tavale, ei ole esteetiliselt korrektne ning tulemus on lühiajaline. Raviteenuse

vead seisnesid ebaõiges diagnostikas (diagnoosid on hüplikud, ebajärjepidevad,

osaliselt puudulikud, osaliselt puuduvad eelneva seisundi kirjeldused üldse ning ühel

juhul ka otseselt vale diagnoos – D36 hambajuure kanal ei olnud resorbeerunud),

väärate ravivõtete kasutamises ning nende ebakvaliteetsuses (ravi vajavad seisundid

on jäetud tähelepanu ja ravita, mis on tinginud ulatuslikke kahjustusi – nt D26

hammas tuli lõpuks ekstraheerida, hamba täidised on asetatud ebakvaliteetselt, need ei

ühti oma hambakoega, mis on põhjustanud parodondi kahjustusi, proteesimisel on

kasutatud vääraid ravivõtteid – tugihammastena sobimatuid või ravimata hambaid

ning asetatud sildproteesid on olnud ebakvaliteetsed. Selle tagajärjel ei ole proteesid

püsinud ning kogu töö on tulnud ümber ja uuesti teha.

10. Nii ekspertiisiakti, TKE protokolli väljavõtte, Hambaarstide Liidu pädevuskomisjoni

erakorralise koosseisu koosoleku otsuse kui ka Terviseameti järelevalvetoimingu

kokkuvõttega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamist

nõuetekohaselt dokumenteerinud.

11. Kohus leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel 21.11.2008 sõlmitud tervishoiuteenuse

osutamise lepingut ja selle tingimusi, mis tulenevad VÕS § 762, 766 lg 1 ja 769.

Hageja on tõendanud ning kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud pooltevahelist

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

tervishoiuteenuse

osutamise

lepingut

diagnoosi-

ja

ravivigadega

ning

dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmisega. Dokumenteerimisvigade tõttu tulnuks

kostjal tõendada, et tervishoiuteenus oli vigadeta ning lepingut ei rikutud (VÕS § 770

lg 3). Kostja seda teinud ei ole.

12. Vastuseks kostja 08.09.2013 esitatud aegumise vastuväitele (I kd, t lk 158), mille

kohaselt hageja nõue enne 15.08.2009 teostatud ravist tuleneva kahju hüvitamiseks on

TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud, märgib kohus järgmist. Kostja poolt ravi osutamise

ajal ei saanud ega võinud hageja teada, et kostja talle kahju tekitab. Hageja sai kahju

põhjustamisest teada kõige varasemalt 13.03.2011, mil kostja paigaldatud sild koos

murdunud hambaga suust eemaldus. Sellest hetkest hakkas kulgema hagi aegumise

tähtaeg ning hagi esitamise ajaks 15.08.2102 ei olnud see möödunud.

Tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevate nõuete aegumise osas on VÕS § 771

erisäte, mille kohaselt patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat

alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse

rikkumisest ja kahju tekkimisest. Seega hageja nõue ei ole aegunud.

13. Hagejale on tervishoiuteenuse rikkumise tõttu tekitatud otsene varaline kahju, mis

seisneb selles, et kõik kostja poolt teostatud tööd (välja arvatud hammaste

ekstraheerimine) tuleb ümber teha – kostja ravis tasu eest hageja hambaid 3 aastat.

Selle järgselt kulutas hageja veel vähemalt 3 aastat, et lasta sama töö tasu eest uuesti

teha. Seejuures oli ravivigade tõttu tekkinud täiendavaid põletikke ja hammaste

ümbruse kudede kahjustusi.

14. Ülaltoodu kohaselt saab üldjuhul patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku

rahasummat, hüvitamaks talle diagnoosi- või raviveaga kaasnenud füüsiline ja

hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist on ka

hageja nõudnud ning palunud kohtul määrata mõistliku hüvitise.

15. Kohtu hinnangul esineb VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos tervishoiuteenuse

osutamisel tehtud diagnoosi- või ravivigade ja hageja kahju vahel – kui kostja oleks

kohe õiged ravivõtted tarvitusele võtnud, poleks hageja pidanud kaks korda pikema

aja jooksul ning aina suurenevate kulude taustal üle elama ebameeldivusi ja valu, mida

põhjustab pikaajaline hammaste proteesimine ja ravi ning ümberravi (s.o silla

eraldumine ja nö hambutuks jäämine, kannatused täiendavate protseduuride ja

ümbertegemise tõttu, mis on muuhulgas valulikud jne), st ilma kostja veata ei oleks

hagejal füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud.

16. Seega kuna hageja tõendas, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja

põhjustas sellega hagejale nii varalise kui ka mittevaralise kahju, pidi kostja selleks, et

vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, tõendama, et ta ei olnud lepingu rikkumises

süüdi. Kostja seda asjaolu tõendanud ei ole.

17. Hammaste (ebakvaliteetse) ravi eest kohustus hageja tasuma äriregistrist kustutatud D.

OÜ-le 3 278,66 eurot ning ebakvaliteetse ravi ümbertegemise eest on hageja tasunud

K. OÜ-le

4 915

eurot.

Ekspertiisi

kohaselt

kulub

tuvastatud

ravivigade

ümbertegemisele minimaalselt 8 500 eurot.

18. Kui kostja poleks tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, siis oleks hagejal

tulnud maksta suuõõne ja hammaste ravi eest nagu hageja on seda D. OÜ-le

(kustutatud) teinud. Hageja varaliseks kahjuks on see, et osutatud teenuse ümber

tegemiseks peab ta teist korda maksma sama töö eest. Seisuga 28.05.2013 oli hageja

ebaõige ravi tagajärgede likvideerimise eest tasunud kokku 4 915 eurot.

19. Ekspertiisiakti kohaselt kulub kõigi kostja ravivigade kõrvaldamisele kokku 8 500

eurot. Kui kostja poleks lepingut rikkunud, siis hageja seda kulu kandma ei peaks.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks 8 500 eurot.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

20. Kohus loeb usutavaks, et hagejale on põhjustanud vigaselt valmistatud ja paigaldatud

proteeside suust ära tulemine kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes: kuni silla-

aluste hammaste ravi lõppemiseni, pidi hageja olema ajutiselt ilma hammasteta või

ajutiste proteesidega, mis aga ei ole nii loomulikud ega vastupidavad. Lisaks on ravi

pikaajaline ning järjepidev ega võimalda tavapärast elukorraldust. Ka on juureravi

jms siiski ebameeldiv ja sageli valuline protseduur. Hageja on välja toonud ka selle, et

hambaraviga seotud kulutused kasvasid üle pere võimaluste, mis omakorda halvendas

hageja elukvaliteeti.

21. Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul rahuldada ka hageja nõue mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kohus määrab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. Kohus

arvestab hüvitise määramisel sellega, et kostja ei ole 5 aasta jooksul teinud midagi

hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks, kuid samas võis

kahju tekkimisele kaasa aidata ka kostja liigne püüdlus hageja soovidele (mis ei olnud

meditsiini võimalikkusega kooskõlas) vastu tulla.

22. 17.09.2013 ja 14.10.2013 esitas hageja nõude täienduse kostjalt mittevaralise kahju

kohtu määratud summas väljamõistmiseks. Hageja kordas seda ka 30.04.2015

menetlusdokumendis. 06.11.2013 esitatud seisukohas märgib kostja, et tegemist on

hagi muutmisega, millele kostja vastu väidab. Kohus leiab, et tegemist ei ole hagi

muutmisega, vaid nõude laiendamisega, mida hageja saab teha sõltumata kostja

vastuväitest. Kohus on 19.10.2014 istungil nõude menetlusse võtnud seda käsitledes ja

kostja on saanud sellele esitada oma vastuväited. Pooled ei ole nõude menetlemist

vaidlustanud ja kohus käsitleb otsuses muuhulgas hageja mittevaralise nõude

asjaolusid ja otsustab selle nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus, teha uus otsus, millega hagi

rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

24. Kostja leiab, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus määras 07.01.2015

määrusega ekspertiisi, kuid kohus ei hoiatanud eksperte vastutusest teadvalt vale

eksperdiarvamuse andmise eest ega võtnud ekspertidelt allkirja vastava hoiatuse

tekstile. Seega ei olnud eksperdid teadlikud nende vastutusest ning nad võisid anda

teadlikult vale arvamuse. Maakohtu poolt ekspertide hoiatamata jätmine on oluline

menetlusõiguse rikkumine ning see on piisavaks aluseks esimese astme otsuse

tühistamiseks ning tagasi saatmisele esimesele astmele menetlemiseks.

25. Hageja tugineb kostja vastutuse alusena ebakvaliteetsele hambaravile. Maakohtu

arvates on tõendatud, et kostja ravis hageja hambaid ebakvaliteetselt. Kostja osutab, et

kahju hüvitamise alusena saab eksisteerida vaid tõendatud raviviga. Ebakvaliteetne,

samuti ebaadekvaatne ei ole juriidilised ega ka selgelt defineeritud mõisted. Kostja

leiab, et SA Tallinna Hambapolikliiniku eksperdiarvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest

seda ei saa pidada kostja poolt ravivigade süülise tegemise tõendiks. Komisjon

rõhutab oma hinnangus, et raviteenus oli ebapiisav, kuid ei sedasta, et tehtud oleks

raviviga. Viidatud tõendist ei nähtu, et ebapiisav ravi oleks vaieldamatus põhjuslikus

seoses hagejal hilisemal ajal tuvastatud põletikega.

26. Kohus on jätnud tähelepanuta patsiendikaardi anamneesi, kus on märgitud, et ravi

alustamisel kostja juures oli 80 % hageja hammastest puudustega, haigel oli

ebarahuldav

suuhügieen

ja

diagnoositud

onkoloogiline

haigus.

Loetletud

lähtetingimuste juures võib mistahes ravi osutada ebapiisavaks, lisaks ei saanud kostja

viia oma ravivõtteid lõpuni, mis oleks taganud ravi adekvaatsuse.

27. Hageja ei pöördunud pärast hambasilla lagunemist 13.03.2011 tagasi kostja poole

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

selle parandamiseks, vaid otsustas teadmata asjaoludel kasutada K. OÜ ja dr R.

teenuseid. Dr R. on kostja otsene konkurent. Ei saa välistada, et tema koostatud

raviplaan sisaldas kirjeid, mis ei vasta tegelikkusele, olles koostatud eesmärgiga

näidata kostjat ebasoodsas valguses ning luua alus hageja poolt nõude esitamiseks

kostja vastu.

28. Kostja taotles komisjonilise kordusekspertiisi määramist, kuna asjas olevad tõendite

sisu ei kattu omavahel. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust. Seega jäi kõrvaldamata

kahtlus, kas dr R. poolt tehtu sooritati varasemalt kostja töö ümbertegemiseks.

29. Kohus luges tõendatuks dokumenteerimisvigade toimepanemise kostja poolt, kuid

kohus ei osunda, milliseid dokumenteerimisvigasid kostja tegi.

30. Kohus rahuldas kostja mitterahalise nõude, kuigi ühtegi tõendit selle kohta ei esitatud.

Hambaravi on oma loomult selline, mis põhjustab patsiendile ebameeldivusi ning see

on ravi ja proteesimise on paratamatu kaasnähtus. Asja puuduvad tõendid, et kostja

oleks hageja kui patsiendile tekitanud tavapärasest rohkem ebameeldivaid kannatusi.

31. Kohtuotsuses on viide, et K. OÜ poolt osutati hagejale teenust summas 6000 eurot,

kuid maksedokumente on asjas esitatud vaid 3 278 euro ulatuses.

32. SA Tallinna Hambapolikliiniku spetsialistide poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt

loetakse ebakvaliteetseks juurekanalite ravi teostamine kostja poolt. Kohtul on jäänud

tähelepanuta, et kostja ei teinud hagejale üldse juurekanalite ravi, hageja sõnul tehti

seda enam kui 20 aastat tagasi.

33. Kostja teostas hageja hammaste proteesimist kõige hilisemalt 2011. aastal. Hageja

enda soovil kasutati hageja jaoks soodsamaid ravivõtteid ja lahendusi 2015. aasta

eksperdiarvamuse andmine proteesimise kvaliteedi kohta, kui proteesimisele antakse

muidu 6 kuuline garantii, on arusaamatu, et mitte öelda teadvalt vale arvamuse

andmine. Patsiendi soovil oleks saanud kostja talle paigaldada ära võetava kogusuu

proteesi, mis oleks olnud kauakestev lahendus, kuid sellist proteesi hageja ei soovinud.

34. Hageja põhiline nõue ravi kvaliteedi osas puudutas silla D-15-17 lahtitulekut

13.03.2011. Juba 14.03.2011 pöördus ta dr R. poole, teavitamata kostjat ja andmata

talle võimalust tutvuda olukorraga ning rakendada vajalikke meetmeid silla

kinnitamiseks. Sildprotees oli paigaldatud 21.04.2009, seega oli möödunud 6-kuuline

garantiiaeg proteesile ning seega hageja nõue sildproteesi osas aegunud.

35. Kohus jättis tõenditena arvesse võtmata slovakkia stomatoloogi T.H. arvamuse ja

Leedu stomatoloogi V.S. arvamuse, põhjusel, et kohtu väitel puudus tal võimalus

arvamuse andjate pädevuse kontrollimiseks. Samas ei ole kohus kontrollinud ka SA

Tallinna Hambapolikliiniku spetsialistide pädevust.

Vastus apellatsioonkaebusele

36. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

38. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme,

määrates ekspertiisi, jättes samas eksperdid hoiatamata vastutusest teadvalt vale

eksperdiarvamuse

eest.

Ringkonnakohtu

arvates

ei

ole

põhjendatud

apellatsioonkaebuse seisukoht, et sellise rikkumise tulemuse vältimatuks tagajärjeks

on kohtuotsuse tühistamine ja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule. TsMS

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

§ 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte

nõudeid või vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Juhul, kui eksperdiarvamusele poleks

lisatud ekspertide allkirju hoiatuse tekstile, saaks eksperdiarvamust käsitleda

asjatundjate arvamusena. Käesolevast asjast nähtub, et maakohus on menetlusliku

minetuse kõrvaldanud ning kõik eksperdiarvamuse koostanud eksperdid on hiljem

allkirjastanud hoiatuse tekstid (III kd, tlk 55-56; 59A-60, 62-63;65-66). Seega saab

nimetatud tõendit käsitleda eksperdiarvamusena.

39. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei tuvastanud

kostja poolt ravivigadega teenuse osutamist, vaid leidis, et kostja teenus on

ebakvaliteetne ja/ või ebaadekvaatne. Maakohus on otsuse p-s 31 esile toonud, et

pooled vaidlevad mh selle üle, kas kostja pani hageja haigetele hammastele õige

diagnoosi, kas kostja valis diagnoosile vastavad õiged ravivõtted ning kas kostja

teostas valitud ravi nõuetekohaselt ja üldisele hambaravi tasemele vastavalt. Hinnates

asjas esitatud tõendeid asus maakohus otsuse p-s 45 seisukohale, et kostja poolt

hagejale ajavahemikus 21.11.2008-13-03.2011 teostatud hambaraviteenus ei vastanud

üldisele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega heale tavale, ei ole esteetiliselt

korrektne ning tulemus on lühiajaline. Seejärel esitas maakohus loetelu, milliste kostja

poolt teostatud raviteenustes on tõendatud vigade tegemine. Seega on kostja

etteheited, et maakohus pole tema poolt hagejale osutatud teenustes esinenud

ravivigadele osutanud, põhjendamatu.

40. Ekslik on kostja väide, et SA Tallinna Hambapolikliiniku eksperdiarvamus tuleb jätta

tähelepanuta, kuna seal antakse hinnang, et raviteenus oli ebapiisav, kuid ei sedastata,

et tehtud oleks raviviga. Eksperdiarvamus sisaldab kostja teostatud erinevate

raviteenuste kohta esitatud küsimustele põhjalikke vastuseid, hinnatakse kas kostja

poolt osutatud teenus vastab üldistele hambaraviteaduste käesoleva aja nõuetele ning

lõpptulemusena antud üldhinnangu kohaselt vajasid kostja poolt tehtud tööd

ümbertegemist.

41. Eksperdiarvamuses ei ole väljendatud, et kostja poolt teostatud juurekanalite ravi on

ebakvaliteetne. Nagu maakohus on otsuses p 38 alapunktides a, b, d, f, g esile toonud

oli kostja raviveaks hagejale mh juureravi tegemata jätmine/ juurealuse põletiku

ravimata jätmine. Seega heideti mh kostjale ette patsiendi ravimata jätmist, kuigi

nõuetekohase tervishoiuteenuse osutamiseks oleks tulnud seda teha.

42. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis välja selgitamata, milliseid

dokumenteerimisvigu kostja tegi. Maakohtu otsuse p-s 56 osutas maakohus, et kostja

rikkus patsiendi seisundite, diagnooside jms dokumenteerimise nõudeid. Seejuures on

maakohus otsuse p 38 alapunktides c, f ja g esile toonud konkreetsed kostja

dokumenteerimisvead. Asja materjalidele lisatud SA Tallinna Hambapolikliiniku

eksperdiarvamuse üldhinnangu kohaselt puudub hageja ravikaardis korralik anamnees,

puudub raviplaan, diagnoosid ravikaardis on puudulikud, esinevad erinevad

diagnoosid samadel hammastel. Seega on ringkonnakohtu arvates maakohus õigesti

tuvastanud, et kostja ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt

dokumenteerinud.

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud. Kuigi otsuses

märkis maakohus, et tal puudub võimalus kontrollida Slovakkias tegutseva

stomatoloogi T.H. ja Vilniuses tegutseva dr VS pädevust, on maakohus hinnanud

nimetatud isikute arvamusi ka sisuliselt. Kuna nimetatud isikute arvamused ja Harju

Maakohtu 07.01.2015 määruse alusel läbi viidud ekspertiisi tulemusena avaldatud

arvamus kostja poolt tervishoiuteenuse rikkumise kohta lahknevad, siis pidas

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti veenvamaks kohtu poolt määratud

ekspertiisi tulemusel saadud eksperdiarvamust, sest eksperdiarvamuse aluseks olid nii

dokumentaalsed tõendid kui ka hageja suuõõne ja hammaste ülevaatus. Lisaks olid

eksperdiarvamusele lisatud arvamuse kujundamisel aluseks olnud materjalid, mis T.H.

ja V.S. arvamuse juurest puudusid.

44. Kostja väited, et kuna dr R. on kostja otsene konkurent ning sellest tulenevalt võib

tema raviplaan sisaldada kirjeid, mis näitavad kostjat ebasoodsas valguses, on

täielikult tõendamata. Kostjale määrati tähtaeg kordusekspertiisi tegemise taotluse

esitamiseks, kuid kostja sellist taotlust ei esitanud. Seega on kostja etteheited

maakohtule selles, et kostja ei saanud esitada kõiki tõendeid, alusetud.

45. Maakohus

lähtus

hagejale

tekitatud

varalise

kahju

suuruse

tuvastamisel

eksperdiarvamusest, mille järgi kulub kostja poolt tehtud ravivigade ümbertegemisele

minimaalselt 8 500 eurot. Asjaolu, et hageja ei ole selles summas maksedokumente

menetluses esitanud, on põhjendatud ravi jätkumisega. Seetõttu leidis maakohus

õigesti, et kostja peab hüvitama hagejale varalise kahju 8 500 eurot.

46. Ringkonnakohtu arvates mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle

hüvitamiseks

raha

väljamõistmisel

saab

kohus

hüvitise

suuruse

määrata

diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust

ja kestust. Maakohus on otsuses põhjendanud oma seisukohta mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks mh sellega, et hagejale põhjustasid kostja vigaselt

valmistatud ja paigaldatud proteesid kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes,

kostja vigade parandamine on pikaajaline ning sellel perioodil ei ole võimalik hagejal

tavapärane elukorraldus. Kostja poolt tervishoiuteenuse rikkumine põhjustas hagejal

vajaduse teha täiendavaid hambaraviga seotud kulutusi, mis halvendasid hageja

elukvaliteeti. Ringkonnakohtu arvates on maakohus mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist piisavalt põhjendanud.

47. Alusetu on kostja väide, et hageja tervisliku seisundi tõttu osutus kostja ravi

ebapiisavaks. Ekspertiisi tulemusel tuvastati, et hagejal ei ole suitsetamissõltuvust ega

sedavõrd halba suuhügieeni, et see oleks mõjutanud hammaste seisundit. Asjas ei

leidnud tõendamist, et negatiivsed tagajärjed kostja teostatud hambaravis olid

põhjustatud hageja käitumisest või tema tervislikust seisundist.

48. Eksperdiarvamusega, 29.09.2011 tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

protokolliga nr 21 leidis tõendamist, et kostja teostatud ravi oli vigadega mh seetõttu,

et ravi vajavad seisundid jäeti tähelepanuta ja ravita, hamba täidised asetati nii, et need

ei ühtinud hambakoega, proteesimisel kasutati tugihammastena sobimatuid või

ravimata hambaid. Seetõttu on kostja väide, et ravi oli ebapiisav seetõttu, et kostja ei

saanud ravivõtteid lõpuni viia, alusetu.

49. TsMS § 232 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu otsus kajastab

maakohtu siseveendumuse kujunemist tõendite hindamisel. Iseenesest asjaolu, et

hageja ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise ja kohtu tehtud järeldustega,

otsuse

tühistamiseks

alust

ei

anna.

Seetõttu

leiab

ringkonnakohus,

et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

50. Hageja väidete kohaselt on apellatsioonkaebuse väide, et silla D-15-17 garantiiaeg oli

6 kuud, apellatsioonimenetluses esitatud esmakordselt. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks selle väite esitanud maakohtu menetluses. Kuna kostja ei ole uue asjaolu

lubatavust põhjendanud ega põhistanud, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 4

järgi tähelepanuta.

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-12-31574

51. Hageja taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavaid tõendeid tuleb TsMS § 652 lg

4 järgi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

52. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1

jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-

s 2 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik