1-09-871/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-871

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

03.veebruaril 2009.a Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

süüdistatav I.J, isikukood XXX, XXXXXXX X-X, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 424 järgi,

t u v a s t a s:

I.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 28.juuli 2006.a otsuse nr

1-06-9565 alusel karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis

09.novembril 2008.a kella 11.30 ajal Tartumaal Rõngu vallas Valguta - Rannaküla teel mootorsõidukit Opel Kadett riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani I.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole.

Prokurör taotleb kohtult KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada I.J rahalise karistusega 320 päevamäära (1 päevamäär on 50 krooni), s.o 16 000 krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi – alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnenud kuust tuleb tasuda igakuuliste maksetena kuu 20-ndaks kuupäevaks 1 600 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 4 kuuks.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

I.J-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud protokolliga joobe

tuvastamise kohta (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 2), tunnistaja Tiit Vooti ülekuulamise protokolliga (tl 4-5) ja I.J-i kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-12).

I.J on Tartu Maakohtu 28.juuli 2006.a. otsusega (tl 6-8) karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, rahalise karistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega.

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et I.J-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, on täielikult tõendamist leidnud, seega on süüdistus esitatud talle õigesti ning ta tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

I.J on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral rahalise karistusega 15 000 krooni, mis on ära tasutud (tl 9), väärteokorras on teda karistatud 1-l korral ja määratud rahatrahvi on ta tasunud (tl 19). Seega on I.J temale mõistetud varasemad karistused ära kandnud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo.

I.J-i käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus I.J-i poolt avaldatud kahetsust. KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.J on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega, kuid arvestades tema varasemat karistatust, siis suuremalt, kui sanktsiooni keskmine määr.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest I.J-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Eesti Vabariigis 2007.a. (tl

20) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. I.J teeb juhutöid ja seega kindlat sissetulekut ei oma. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, on mõistlik I.J-ile KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi. Kuna tegemist on mitmekordse samalaadilise rikkumisega on põhjendatud KarS § 50 lg 1 alusel kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust ja seda, arvestades ka määratava põhikaristuse kergemat liiki, ettenähtud alamäärast oluliselt pikemaks ajaks.

KrMS § 180 alusel kuulub I.J-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsja tasu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus kolmesaja I.J kahekümne (320) päevamäära ulatuses, s.o kuusteist tuhat (16 000) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1,3 alusel on õigus tasuda rahaline karistus ositi alates kohtuotsuse I.J jõustumisele järgnevast kuust 20-ndaks kuupäevaks igakuiselt üks tuhat kuussada (1 600) krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks I.J-ilt (1) aastaks neljaks (4) kuuks.

I.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha kuus tuhat viissada I.J-ilt

kakskümmend viis (6 525) krooni ja kaitsja tasu nelisada üheksakümmend viis (495) krooni 60 senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi

arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik