1-08-15804/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-15804

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 veebruar 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15804 (08230109114) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi B.J-i süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Ille Mardo Süüdistatav B.J

Ik: xxx, emakeel: vene keel, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, Tõkend – elukohast lahkumise keeld 24.10.2008

Varasem karistatus:

Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 23.03.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 202 lg 1 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 263 p 1 järgi vangistus 4

kuud, KarS § 63 lg 2, KarS § 64 lg 1, KarS § 74 alusel vangistus 1 aasta, enne kohtuotsuse tegemist eelvangitsuses

viibitud aeg 4 kuud ja 13 päeva, KarS § 74 lg 1, 3 alusel

vangistus 7 kuud ja 17 päeva jätta täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat.

Väärteokorras karistatud 12 korda Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

2

1. B.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle

karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.J-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu

23.03.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist)

päeva võrra ning mõista B.J-ile liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 kuud ja 17 päeva üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so 574 (viissada seitsekümmend neli) tundi.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus)

kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel allutada B.J üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks ja 6

kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742,

6 127 758)

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.J järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

8. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata B.J-ile kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö

tegemise 1 aasta ja 6 kuulise tähtaja jooksul alkoholi ega narkootilisi aineid.

9. B.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. B.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis

tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „ B.J, 1-08-15804, kaitsjatasu“. 11. B.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „ B.J, 1-08-15804, sundraha“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. A Resitatud tsiviilhagi 11 000 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 1050 krooni ulatuses ja B.J-ilt välja mõista A R kasuks 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni. Tsiviilhagi 10

000 krooni nõudes jätta tsiviilhagi tõendamatuse tõttu läbi vaatamata, selgitades kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

14. Asitõend: CD plaat telefonikõne salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

3

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.02.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.02.2009.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

B.J süüdistatakse selles, et tema 08.06.2008.a. kella 02.10 paiku Keilas, Ülejõe tee 2

asuva Keva bensiinijaama ees rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse

mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et lõi ühel korral otsaesisega A R näopiirkonda,

mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pea muude osade pindmise vigastuse ning hambamurru.

Seega B.J, avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav B.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 09.06.2008 ktatud kannatanu A R ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.06.2008 kell

02.10 öösel Keilas Keva tanklas tuli tema juurde isik, kes palus talle alkoholi osta. Esialgu kannatanu nõustus. Kuid turvamees ütles talle, et ei tasu alkoholi temale osta,

kuna isik on alaealine. Seejärel kannatanu keeldus ning noormees hakkas teda

sõimama tondiks ja ütles, et ootab teda väljas. Kui kannatanu ostud tehtud sai, läks

välja ja noormees seisis tema ette ning lõi oma otsaesisega talle vastu esimesi

hambaid. Seejärel hoidsid turvamehed noormeest kinni. Kannatanu kutsus kohale politsei. Kannatanul murdus esimene hammas pooleks. (t/l 2-3)

• Tallinna Keskhaigla visiiditasu arvest nr MP 2775803 nähtuvalt tasus A R 08.06.2008 visiiditasu 50 krooni. (t/l 4)

• V L Hambaravi OÜ kviitungist nr 1007 nähtuvalt tasus A R 10.06.2008 hambaravi eest 1000 krooni. (t/l 4)

• Patsiendikaardist nr R274569 nähtuvalt pöördus A R 08.06.2008 kell 03.06 AS Ida- Tallinna Keskhaiglasse kaebusega selle kohta, et esihambast on kild väljas. Patsiendil diagniti hambamurd. (t/l 5-6)

• 17.06.2008 ktatud kannatanu A R ülekuulamisprotokolli kohaselt V L Hambaravis

ehitati üles tema poolik hammas, mille lõi pooleks tundmatu

noormees Keilas, Keva tankla ees 08.06.2008.a. Ravi eest tasus 1000 krooni.

Samuti ütles temale hambaarst V L , et teostatud ravi on ajutine ning

edaspidi on vajalik krooni paigaldamine, mille eest peab tasuma kokku 10 000

krooni. Seega on temale tekitatud varaline kahju kokku 11 000 krooni. Nimetatud summas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. (t/l 7-9)

• V L Hambaravi OÜ saatekirjast nähtuvalt viibis A.R hambaarsti vastuvõtul

10.06.2008 ja ravikulu oli 1000 krooni. Teisest saatekirjast nähtuvalt võib A.R

kujuneda hambanärvipõletik ja hammas on seetõttu restaureeritud ajutiselt täidismaterjaliga. Tüsistuse ohu möödumisel või selle kõrvaldamise järgselt on vajalik

4

krooni asetamine kahjustatud hambale. Tüsistuse ravi maksumus on 2000 krooni ja proteesimise maksumus 8000 krooni. (t/l 10)

• 09.06.2008 ktatud tunnistaja KJ ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.06.2008 istus tema autos ning ootas, millal A R poest tuleb. Nägi, et poest tuli välja üks noormees, kes jäi ukse kõrvale seisma. Kui A R poest väljus, noormees lõi teda otsaesisega vastu lõuga. Tunnistaja jooksis autost kohe välja ja G4S turvamees läks neile vahele. G4S

turvatöötaja kutsus kohale oma kolleegi, kes küsis kannatanu andmed ja tegeles ise noormehega edasi. (t/l 11-12)

• 05.12.2008 ktatud tunnistaja U Palderi ülekuulamisprotokolli kohaselt suvel 2008 oli

ta tööl G4S patrullis üksinda Keilas ning oli öine aeg kui läks Keilas asuvasse KEVA tanklasse selleks, et osta kohvi. Tuli autost välja ja nägi, et üks tumedapäine noormees lõi teist noormeest peaga näopiirkonda ühel korral. Selle löögi

tulemusena kannatanu kukkus. Mäletab, et kannatanul oli näopiirkond pisut verine

(arvatavasti olid verised huuled). Tunnistaja haaras koheselt kinni noormehest, kes

kannatanut otsmikuga näopiirkonda lõi. Lööja vastupanu talle ei osutanud ja oli

rahulik. Tunnistaja küsis tema dokumente, aga tal seda kaasas ei olnud. Mõne aja

pärast saabus tankla lähistele G4S teine patrull. Igatahes nemad teadsid, kes on kannatanut löönud isik ning edastasid tema andmed juhtimiskeskusele. (t/l 13-15)

• 11.06.2008 ktatud kannatanule A R fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb ta ära fotol nr 1 kujutatud B.J isiku, kes Keilas asuva Keva tankla ees aadressil Ülejõe tee 2 lõi teda ühel korral peaga näo piirkonda, mille tulemusena

murdus tema esihammas ja samuti tundis füüsilist valu pea piirkonnas. Tunneb meesterahva ära näojoonte järgi. (t/l 16-18)

• 11.06.2008 ktatud tunnistajale KJ´ile fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli

kohaselt tunneb ta ära fotol nr 1 kujutatud B.J isiku, kes Keilas, Ülejõe tee 2

asuvas Keva tanklas 08.06.2008.a kella 2.00 paiku lõi A R'i ühel korral peaga näopiirkonda. Tunneb meesterahva ära näojoonte järgi. (t/l 19-21)

• 24.10.2008 ktatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat, mille peal oli helisalvestis häirekeskuse ja turvatöötaja vestlusest Keva tanklas toimunud intsidendi kohta. Häirekeskus teatas turvatöötajale, et neil ei ole võimalik

patrulli saata. Ja kuna turvatöötajate sõnade kohaselt oli ka kannatanu alkoholi

tarbinud, siis häirekeskus palus kannatanule edasi öelda, et läheks homme avaldust kirjutama. Turvatöötajal kästi osaliste andmed üles kirjutada. (t/l 23-24)

• 24.10.2008 koostatud kahtlustatava B.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et suvel (kuupäeva ei mäleta) läks Keilas asuvasse bensiinjaama KEVA, et osta endale pakk sigarette. Ta läks bensiinijaama üksinda. Bensiinijaama töötaja ütles talle, et ta peab esitama isikut tõendava dokumendi, sest muidu tema talle ei müü sigarette. Tal ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti, mistõttu väljus tanklast ja küsis tankla juures seisnud eesti keelt kõnelevalt meesterahvalt, kas ta saaks talle osta paki sigarette, kui ta annab talle raha.

Eesti keelt kõnelev meesterahvas oli bensiinijaama ees üksinda ja hakkas temaga agressiivsel toonil midagi rääkima. Tema arvates oli ta purjus. Kuna ta vihastas selle noormehe peale, siis lõi teda kohe otsaesisega ühel korral näo piirkonda. Tema arvates

ei haaranud ta kinni noormehe kõrist. Ta ei mäleta, kas ta kukkus või mitte. Tema

käest võttis kohe kinni üks G4S turvatöötaja ja viis ta noormehest eemale seisma. Peale seda rääkisid G4S töötajad kannatanuga. Nad olid juhuslikult bensiinijaamas sel

ajal kui toimus see intsident. Kui turvatöötajad olid selle noormehega, keda ta ühe

korra lõi, vestluse lõpetanud läks see noormees minema. №ormees sõitis

bensiinijaamast minema sõiduautoga. Peale seda lubati tal koju minna. Tema mäletamist mööda ei küsinud G4S turvatöötajad tema isikuandmeid. (t/l 29-31)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava

keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2007 aastal 30,30 krooni. (t/l 33B)

5 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.J-i süüd

tunnistavaid ütlusi, kannatanu A R´i ütlusi, tunnistajate KJ´i ja UP´i ütlusi, asitõendi

vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolle, patsiendikaarti, kviitungeid ravi teostamise kohta, hambaarsti saatekirju, asub seisukohale, et süüdistatava B.J-i süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse

mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja

avaliku korra raske rikkumise sellega, et lõi Keva tanklas kannatanule otsaesisega vastu lõuga, lüües kannatanu esihambast killu välja. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine

kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja Keva tanklas viibivate inimeste rahu

häiriv tegevus, millist käitumist nägid ka kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajad, kellest üks jooksis autost välja ja teine pidas süüdistatava kinni. Taoline käitumine leidis aset tanklas, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga ning tunnistajate käitumisest võib järeldada, et

süüdistatava käitumine häiris tunnistajate rahu ja turvatunnet. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ning õigusele realiseerida oma vabadusi, õigusi ja kohustusi ning õigust turvalisusele avalikus kohas. Süüdistatav pani sellega toime avaliku korra rikkumise KarS §

262 mõttes. Süüdistatav lõi kannatanut, seega toimepandud tegu on käsitletav

vägivallatsemisena ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Kannatanule tekitati tervisekahjustus ja varaline kahju. Seetõttu leiab

kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu A R esitanud tsiviilhagi 11 000 krooni nõudes, milline sisaldab endas esialgse hambaravi maksumust 1000 krooni ulatuses ja tulevikus paigaldatava hambakrooni ja tüsistuse ravi maksumust 10 000 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustuse ja seoses raviga kandis kannatanu kulutusi, mida muidu ta ei oleks kandnud. Kohus leiab, et

varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaaltoimikus leiduvate tõenditega tõendatud ulatuses ning süüdistatavalt

kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

tervisekahjustuse ja sellest tuleneva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava

poolt toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates

tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1050

krooni ulatuses, so kannatanu poolt visiiditasu 50 krooni tasumise ja hambaravi eest 1000 krooni tasumisega. Ülejäänud tsiviilhagi osas, so siis 9950 krooni ulatuses on aga tsiviilhagi

tõendamata ja kriminaalasjast ei nähtu, et kannatanu sellist varalist kahju oleks kandnud.

Varalise kahju suurus tuleneb kannatanu ütlustest ja hambaarsti saatekirjadest. Saatekirjast

nähtuvalt maksaks tüsistuse ravi 2000 krooni, kuid kriminaaltoimikust ei nähtu kas

kannatanule tüsistuste ravi tehti või mitte. Seega ei saa väita, et kannatanu oleks kandnud

varalist kulutust tüsistuste ravi eest 2000 krooni ulatuses. Mis puudutab proteesimise

maksumust 8000 krooni ulatuses, siis tõend on väljastatud 11.06.2008, kuid

kriminaaltoimikus puuduvad andmed kas kannatanu murdunud hamba proteesimine on

toimunud ja kui on, siis kui suur oli tegelik kulu. Senini aga puuduvad kriminaaltoimikus

andmed hambasilla paigaldamise ja kulude kandmise kohta, mistõttu on tsiviilhagi 10 000

krooni nõudes tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju 1050 krooni ulatuses on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise

6

tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes ning kannatanu on selle kulu ka kandnud, mistõttu VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises 1050 krooni ulatuses, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule

süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju summas 1050 krooni tuleb välja mõista B.J-ilt A R kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem üks kord kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo

on süüdistatav toimepannud katseajal. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poole kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena

ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtus, et süüdistataval on alaline sissetulek, kuid kohtuistungil

ilmnes, et süüdistatav on juba paar kuud töötu ning alaline sissetulek tal puudub. Taolistel

asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis

ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Peale selle tekivad süüdistataval süüdimõistva kohtuotsusega ka

rahalised kohustused menetluskulude näol, mistõttu raskeneks süüdistatava majanduslik olukord veelgi. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja süüdistatava

kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ning suhteliselt alammäära lähedasena. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 sätteid kohaldades

mõista liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega

mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 7 kuud ja 17 päeva täies ulatuses.

Arvestades aga süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu, toimepanemise motiivi ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava isiku vabadust piirava karistuse

võib süüdistatava nõusolekut arvestades asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava

käitumiskontrollile. Kuivõrd aga süüdistatava karistusandmetest võib teha järeldusi

süüdistatava alkoholilembuse kohta peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale ka

kohustuse mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mõnuaineid. Kuivõrd

üldkasuliku töö maht ei ole väga suur ja süüdistataval puudub hetkel ka alaline töö, leiab kohus, et selle üldkasuliku töö tegemiseks võib määrata tähtaja, mis on väiksem kui KarS § 69 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg.

Märt Toming kohtunik