2-16-101343/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-101343 Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2995,68 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus XXXX hagis XXXX vastu sissenõudmiskulude hüvitise 40 euro nõudes.

2. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista XXXX XXXX kasuks põhivõlg 2150 eurot, viivised 604,39 eurot ja alates 18.06.2016 viivis põhinõudelt (2150 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni XXXX kasuks.

4. Jätta muus osas (aastane viivis 173,08 eurot) hagi rahuldamata.

5. Jätta XXXX menetluskulud 94% ulatuses XXXX kanda ja XXXX menetluskulud 6% ulatuses XXXX kanda.

6. Rahuldada XXXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

7. Välja mõista XXXX XXXX kasuks menetluskulud 258,50 eurot.

8. Toimetada tagaseljaotsus XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Poolte vahel 12.11.2012 sõlmitud võlatunnistus. Kostja poolt võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine.

2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Hageja on 16.06.2016 esitanud hagiavalduse täpsustuse, milles ei nõua sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Seega sisuliselt hageja loobub sissenõudmiskulude hüvitise nõudmisest summas 40 eurot. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et sissenõudmiskuludest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus XXXX hagis XXXX vastu sissenõudmiskulude nõudes.

4. Kohus jätab hagi rahuldamata edasiulatuva aastase viivise 173,08 euro nõudes, sest TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega ei saa hageja nõuda edasiulatuvat viivist kindla summana, vaid kohus on selle rahuldanud edasiulatuvalt protsendina põhinõudest.

Menetluskulud

5. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

6. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 226,80 eurot (koos käibemaksuga). Kostjal menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab põhjendatuks kuluks riigilõivu 275 eurot. Kohus jätab välja mõistmata lepingulise esindaja kulu, sest toimikumaterjalidest nähtuvalt on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud hageja. Hagiavaldusega koos ei ole esitatud volikirja ega andmeid lepingulise esindaja TsMS § 218 nõuetele vastavuse kohta. Seetõttu ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt lepingulise esindaja kulude osas põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 258,50 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik