2-14-57820/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57820

Tsiviilasi

Sirje Reinoja ja Toomas Reinoja hagi Kersti Lehese, Kädi

Alti ja Toomas Kiisküla vastu ostueesõiguse teostamise

kehtivuse

tuvastamiseks,

omandiõiguse

tuvastamiseks,

ostuhinna, intresside, kulutuste ja kahju hüvitamiseks ning

viivise väljamõistmiseks ja Kädi Alti ja Toomas Kiisküla

vastuhagi

Sirje

Reinoja

ja

Toomas

Reinoja

vastu

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

nõusoleku

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sirje Reinoja ja Toomas Reinoja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Sirje Reinoja (hageja I, vastuhagis kostja I) (isikukood:

XXXXXXXXX)

2. Toomas Reinoja (hageja II, vastuhagis kostja II)

(isikukood: XXXXXXXXX)

Apellantide esindajad vandeavokaat Leonid Tolstov,

advokaat Andres Kalm

Vastustajad:

1. Kersti Lehes (kostja I, vastuhagis kostja III) (isikukood:

XXXXXXXXXX);

esindajad

vandeadvokaat

Urmas

Kõrgesaar, vandeadvokaat Tambet Laasik

2. Kädi Alt (kostja II, vastuhagis hageja I) (isikukood:

XXXXXXXXXX)

3. Toomas Kiisküla (kostja III, vastuhagis hageja II)

(isikukood: XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate II ja III esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

RESOLUTSIOON

Jätta Sirje Reinoja ja Toomas Reinoja määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. märtsi 2016 määrus

muutmata

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtus oli menetluses Sirje Reinoja ja Toomas Reinoja (hagejad) hagi Kersti

Lehese, Kädi Alti ja Toomas Kiisküla (kostjad) vastu ostueesõiguse teostamise kehtivuse

tuvastamiseks, omandiõiguse tuvastamiseks, ostuhinna, intresside, kulutuste ja kahju

hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks ja Kädi Alti ja Toomas Kiisküla vastuhagi Sirje

Reinoja ja Toomas Reinoja vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmiseks

kohustamiseks.

Tartu Maakohus rahuldas 1. märtsi 2016 kohtuotsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning määras

kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Hagejad esitasid 3. märtsil 2016 avalduse täiendava otsuse tegemiseks (III kd, tl 75–78), milles

palusid määrata kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja selliselt, et hagejate suhtes on otsuse

sundtäitmine võimalik 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tingimusel, et hagejatele on

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täies ulatuses tasutud kõik otsusega hagejate kasuks

väljamõistetud summad.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 8. märtsi 2016 määrusega hagejate taotluse täiendava otsuse

tegemiseks rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib TsMS § 448 lg 1 p 1 järgi asja otsustanud kohus

menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või

taotlus on jäänud lahendamata.

Maakohus ei ole otsuse motiveerivas osas hagejate taotlust eraldi käsitlenud, vaid on

lahendanud kohtuotsuse täitmise korra mõlema poole nõudeid kogumis arvestades. Kuivõrd

maakohus rahuldas 1. märtsi 2016 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, jäid rahuldamata kõik

poolte nõuded, mida maakohus ei ole resolutsioonis eraldi välja toonud. Hagejate nõue on

lahendatud ning täiendava otsuse tegemiseks ei ole alust.

Otsuses on märgitud täitmise kord järgnevalt: 1. Kostjad on kohustatud hagejate kasuks välja

mõistetud summad tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 2. Jätta rahuldamata

hagejate nõue seada otsuse täitmise tagamiseks kinnistu mõttelisele osale esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek.

Maakohus leidis, et sellega on otsuse täitmise kord piisavalt määratletud. Kui kostjad ei tasu

välja mõistetud summasid 30 päeva jooksul, on hagejatel õigus selle järel pöörduda otsuse

täitmiseks kohtutäituri poole. Hagejate nõusolekud kinnistusraamatu kande tegemiseks

asendatakse otsusega pärast täitemenetluse käigus neile kohtu poolt summade ülekandmist.

Ühestki seaduse sättest ei tulene, et kui ostueesõiguse teostajad või kinnistu müüja ei tasu

otsusega välja mõistetud summasid kohtu määratud tähtaja jooksul, muutub ostueesõiguse

teostamine tühiseks ning kostjatel ei ole võimalik saada vaidlusaluse kaasomandiosa

omanikuks. Kersti Lehese käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, millise aja jooksul

hüvitatakse hagejatele ostuhind ning kantud kulutused.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada 8. märtsi

2016 määrus, millega jäeti rahuldamata hagejate taotlus täiendava otsuse tegemiseks. Hagejad

paluvad teha täiendav otsus, millega määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt,

et hagejate suhtes on otsuse sundtäitmine võimalik 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest,

tingimusel, et hagejatele on 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täies ulatuses tasutud

kõik otsusega hagejate kasuks väljamõistetud summad.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hagejate taotlust otsuse täitmise korra ja tähtaja

kindlaksmääramiseks 1. märtsi 2016 otsusega lahendanud. Maakohtu poolt viidatud otsuse

resolutsiooni p-s 1, millega maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, lahendas maakohus

poolte materiaalõiguslikud nõuded, kuid mitte menetlusõiguslikud taotlused. Maakohus

käsitles hagejate taotlust otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks sisuliselt

esmakordselt alles 8. märtsi 2016 määruses.

Hagejate taotluse rahuldamine on õiguslikult lubatav. Asjaolu, et materiaalõigus ei sea

ostueesõiguse teostamise järgselt ostueesõiguse teostajatele oma kohustuste täitmiseks ajalist

piiri, ei tähenda, et sellist piiri ei oleks võimalik seada menetlusõiguse sätte alusel. TsMS § 445

lg 1 lubab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva. Ka TsMS § 365 lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda,

et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses

selle täitmiseks tähtaja. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 võib kohus esialgse ostja taotlusel määrata

kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja, st aja, mille kestel ostueesõiguslane võib nõuda sellise

otsuse sundtäitmist TMS § 19 järgi (Riigikohtu 20. juuni 2006 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-13-06, p 27). Viidatud Riigikohtu seisukohta tuleb tõlgendada selliselt, et kohus saab

määrata otsuse resolutsioonis kindlaks tähtaja, mille möödumisel kaotavad ostueesõiguse

teostajad õiguse nõuda otsuse sundtäitmist.

Kui otsuse resolutsioonis ei seata ostueesõiguslastele otsuse täitmiseks lõpptähtaega, võibki

õiguslik ebaselgus määramatuks ajaks kestma jääda. Hagejad tegid pärast maakohtu 8. märtsi

2016 määruse kättesaamist kostjatele ettepaneku, et pooled loobuvad maakohtu otsuse

edasikaebamisest, tingimusel, et hagejatele makstakse otsusega väljamõistetud summad enne

otsuse jõustumist. Kostjad II ja III pole sellele pöördumisele isegi vastanud. Hagejate kui

esialgsete ostjate kanda ei pea jääma täitemenetluse risk, sest initsiatiiv otsuse täitmiseks peaks

tulema ostueesõiguse teostajatelt (nende eesmärk on ju saada omanikeks).

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5. Kostja I nõustus vastuses määruskaebusele hagejatega, et maakohus ei ole hagejate taotlust

otsuse täitmise kindlaksmääramiseks lahendanud. Olukorras, kus kohus jätab taotluse

rahuldamata, on vältimatu, et kohus taotlust käsitleks st selgitaks, miks ta leiab, et taotlus

rahuldamisele ei kuulu. Juhul, kui kohus seda ei tee, on tegemist põhjendamiskohustuse

rikkumisega. Kuivõrd kaebus ei puuduta kostja I õigusi, tuleb kaebuse rahuldamine või

rahuldamata jätmine jätta kohtu otsustada.

6. Kostjad II ja III vaidlesid hagejate määruskaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning

maakohtu määrus muutmata.

Vastuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et hagejate nõue on 1. märtsi 2016 otsusega

lahendatud ning täiendava otsuse tegemiseks ei ole alust. 1. märtsi 2016 kohtuotsuses on

piisavalt määratletud otsuse täitmise kord ning tegemist ei ole TsMS § 448 lg 1 p-s 1 sätestatud

olukorraga, kus mõni esitatud nõue või taotlus oleks jäänud lahendamata. Seega puudub

seaduses sätestatud õiguslik alus täiendava otsuse tegemiseks ning maakohtu otsusega

sätestatud otsuse täitmise korra ja tähtajaga mittenõustumisel peaksid hagejad esitama

apellatsioonkaebuse.

On õige ja põhjendatud maakohtu seisukoht, et ühestki seaduse sättest ei tulene, et kui

ostueesõiguse teostajad või kinnistu müüja ei tasu otsusega välja mõistetud summasid kohtu

määratud tähtaja jooksul, muutub ostueesõiguse teostamine tühiseks ning kostjatel ei ole

võimalik saada vaidlusaluse kaasomandiosa omanikuks.

Maakohus leidis õigesti, et hagejate viidatud Riigikohtu 20. juuni 2006 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-13-06 ei ole Riigikohus asunud seisukohale, et seadusest tulenevalt lõppeb kostjate

õigus nõuda kande tegemist kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt oli maakohus

põhjendatult seisukohal, et ka maakohtul ei ole võimalik sellist piirangut pooltele panna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

8. märtsi 2016 määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejad taotlenud maakohtu menetluses kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist selliselt, et kostjad on kohustatud hagejate kasuks

otsusega väljamõistetud summad tasuma hagejatele hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest, hagejate suhtes otsuse sundtäitmine on võimalik 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tingimusel, et hagejatele on 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täies

ulatuses hüvitatud kinnistu mõttelise osa ostuhinna, müügiesemele kantud kulutused ja tasutud

lisanduva viivise.

Maakohus määras 1. märtsi 2016 otsuses TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja tähtaja

selliselt, et kostjad on kohustatud hagejate kasuks välja mõistetud summad tasuma 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Hagejad

on

1. märtsi

2016

otsusele

esitatud

apellatsioonkaebuse

p-s 2.10 leidnud, et hagejate määruskaebuse rahuldamata jätmine tähendab, et maakohus on

ebaõigesti jätnud rahuldamata hagejate taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja

kindlaksmääramiseks. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses määrata kindlaks ka otsuse

täitmise aeg ja kord selliselt, nagu nad on seda taotlenud maakohtu- ja määruskaebemenetluses.

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole hagejate

taotlust kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramiseks lahendanud. Asjaolu, et hagejad ei

nõustu maakohtu poolt kindlaksmääratud korraga, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus määras kindlaks otsuse

täitmise korra eraldi resolutsiooni punktina ning käsitles otsuse täitmise korra ja aja määramist

otsuse p-s 9. Kuigi kohtuotsuse p-s 9 puudub maakohtu selgitus, miks kohus määrab

kohtuotsuse täitmise korra just selliselt ja mitte hagejate poolt taotletud viisil, ei tähenda

nimetatu, et maakohus ei oleks taotlust üldse lahendanud.

Hagejad leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust

ning põhjendamatult jätnud arvestamata hagejate poolt esitatud tõendid, mille tulemusena on

maakohus teinud ebaõige lahendi. Samuti on apellatsioonkaebuse kohaselt maakohus

põhjendamatult jätnud rahuldamata hagejate menetluslikud taotlused, rikkudes sellega ka

menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kindlaksmääratud otsuse täitmise korra vaidlustamine

tuginedes

materiaal-

ja

menetlusõigusnormide

rikkumisele

maakohtu

poolt

apellatsioonkaebuse osa ning tegemist on asja sisulise lahendamisega, mida ei saa lahendada

täiendava otsuse tegemise korras TsMS § 448 lg 1 p 1 alusel. Hagejad on apellatsioonkaebuse

esitanud. Ringkonnakohus kontrollib kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 apellatsiooni korras

vastavalt apellatsioonkaebuses esitatud taotlusele kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas ning lahendab nimetatud küsimuse

lõpplahendis.

9. Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude jaotust

kindlaks ei määra (TsMS § 173 lg 1). Ringkonnakohus otsustab menetluskulude jaotuse

lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke