3-15-433/66 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

17. juuni 2016, Jõhvi 3-15-433 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot Kaebaja – Aleksei Pokras Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Näncy-Marita Maltseva Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Pokrase kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et Viru Vangla tegevus, mis seisnes 13. veebruaril 2015 kaebajale haldusasja nr 3-14-50481 toimiku tutvustamisel CD-plaadi videosalvestise näitamata jätmises, oli õigusvastane.

3. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja menetluskulu (riigilõiv) summas 30 eurot. Ülejäänud Aleksei Pokrase menetluskulu (riigilõiv) summas

570 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juulil 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-433

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 15. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-50481 kaebuse-kahjunõude.

Kaebaja selgitas, et 13. veebruaril 2015 kella 9.00 paiku tulid tema juurde kontakttööline

P. Arge ja sinise hoone ülemus K. Allikas, kes tõid tutvumiseks kohtuasja nr 3-14-50481 materjalid koos S-2 sektsiooni valvekaamerate videosalvestisi kandva CD-plaadiga, millelt on näha, kuidas vanglaametnik M. Pihlak pani toime kuriteo, tekitades kaebajale trauma ja visates dokumendid talle näkku. P. Arge tutvustas kaebajale kaustas olevaid pabermaterjale. Samal ajal asetas K. Allikas tühja CD-plaadi CD-lugejasse ja rääkis, et see ei taha tööle minna. Pärast hakkasid nad nõudma, et kaebaja kirjutaks, et ta on asja materjalidega tutvunud, aga videosalvestisi lubasid nad näidata hiljem. Kaebaja sai aru, et teda petetakse häbematult, ja kirjutas, et on tutvunud asja materjalidega, välja arvatud videosalvestised. Pani seejärel allkirja ja kuupäeva. Kui kaebaja kambrisse naasis, tuli K. Allikas 10−15 minuti pärast tema juurde ja nõudis, et kaebaja allkirjastaks paberi selle kohta, et ta on asjaga tutvunud. Kaebaja ütles, et allkirjastab alles pärast seda, kui talle näidatakse videosalvestisi. K. Allikas ütles, et vaatas äsja videosalvestisi, ja osutas mingitele vangla eeskirjadele, mille alusel on kinnipeetavatel keelatud valvekaamerate videosalvestisi vaadata. Kaebaja nõudis videosalvestiste näitamist, sest Tartu Halduskohus kohustas vanglat tutvustama kaebajale kõiki asja materjale, sealhulgas videosalvestisi. K. Allikas ägestus ja läks ära.

Kaebaja leidis, et Viru Vangla on K. Allika näol rikkunud tema õigusi, täpsemalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-id 1, 2 ja 3 ning § 16 lg-id 2 ja 6, takistades tahtlikult tõendite läbivaatamist ja uurimist ning seega apellatsioonkaebuse kirjutamist Tartu Ringkonnakohtule kohtu määratud tähtaja jooksul, arvestades videosalvestisi. Kaebaja nõudis, et kohus tunnistaks ebaseaduslikuks K. Allika tegevuse ja tegevusetuse. Samuti nõudis kaebaja oma õiguste ja eelloetletud paragrahvide rikkumise eest ja vastavalt riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg-tele 1 ja 2 ning § 9 lg-le 1, sealhulgas väärikuse alandamise eest, mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot. Lisaks nõudis kaebaja K. Allika vastutusele võtmist õigusvastase tegevuse eest vastavalt RVastS § 12 lg-tele 1, 2 ja 3. Kaebaja nõudis ka, et talle tutvustataks kohtuasja nr 3-14-50481 videosalvestisi.

2. Viru Vanglas registreeriti 19. veebruaril 2015 A. Pokrase kaebus-kahjunõue seoses

13. veebruaril 2015 talle kohtuasja nr 3-14-50481 videosalvestiste näitamata jätmisega

K. Allika poolt.

3. Viru Vangla jättis 29. aprilli 2015. a otsusega nr 6-16/19-4 A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuses on järgmised põhjendused.

K. Allikase 12. märtsi 2015. a õiendi kohaselt tutvustas ta koos P. Argega kinnipeetavale Tartu Halduskohtust saabunud toimikut nr 3-14-50481. Kohtutoimiku juurde kuulus ka CD-plaat.

K. Allikas püüdis CD-plaadi peal olevat faili avada, aga see ebaõnnestus ka peale korduvaid katseid tehnilistel põhjustel. Samal ajal kuulas K. Allikas kinnipeetava ja P. Arge vahelist vestlust, kus selgus, et haldusasi nr 3-14-50481 on seotud kinnipeetava kaebusega vangla töö kohta ning selle plaadi peal on tõenäoliselt vangla turvakaamera salvestis. Kinnipeetavale tutvustati toimikut ning selle kohta andis kinnipeetav allkirja. CD-plaadil oleva video kohta ütles K. Allikas, et hiljemalt esmaspäevaks selgub, kas ning kuidas kinnipeetav videot näeb.

K. Allikas täpsustas Viru Vangla juristidega, mis võib olla toimikus oleval CD-plaadil ning kas

3-15-433

on alust selle näitamiseks. Juristide ühine seisukoht oli, et videosalvestis on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-i 9 alusel Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 asutusesiseseks kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on keelatud turvasalvestist kinnipeetavale tutvustada. K. Allikas läks samal päeval kinnipeetava kambri juurde ning püüdis selgitada, mis alusel talle CD-plaadi peal olevat videosalvestist ei näidata ning soovis, et ta kirjutaks oma allkirja toimikuga tutvumise kohta toimikuga kaasas olnud allkirjalehele. Kinnipeetav nõudis karjuval toonil videosalvestise näitamist. Kinnipeetav proovis korduvalt toimikut enda kätte haarata, aga tagastas selle K. Allikase nõudmisel. Kambriuksest kõndis mööda ka teabeja uurimisosakonna spetsialist T. Pastak. K. Allikas tegi teabeja uurimisosakonna spetsialistiga otsuse vestlus lõpetada ning kambriuks sulgeda. P. Arge

24. märtsi 2015 õiendist nähtub samuti, et peale korduvaid katseid arvutis CD-plaat käivitada, ei õnnestunud see tehnilistel põhjustel. Kinnipeetavale selgitati, et CD-plaati pole võimalik vaadata enne, kui tehniline probleem leiab lahenduse. T. Pastaku 24. aprilli 2015. a õiendist nähtub, et ta nägi 13. veebruaril 2015 K. Allikast vestlemas kinnipeetav A. Pokrasega ja küsis

K. Allikase käest, milles mure. K. Allikas selgitas, et tutvustas kinnipeetavale toimikut ning soovib saada selle kohta kinnipeetava allkirja. Kinnipeetav keeldus allkirja andmast ja nõudis CD-plaadi näitamist, mis oli toimikus. K. Allikas selgitas, et plaati ei tohi näidata, kuna see sisaldab Viru Vangla kaamerasalvestusi. Eeltoodust tulenevalt leiabki Viru Vangla, et puudub vaidlus selles, et kinnipeetavale tutvustati korrektselt kohtutoimikus paberkandjal olnud materjale ja kahju hüvitamise menetluse käigus on tuvastatud, et videosalvestis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ja seega ei olnud võimalik seda kinnipeetavale tutvustada ning seda on kinnipeetavale ka korduvalt selgitatud.

4. Tartu Halduskohus selgitas 7. mai 2015. a määruses, et haldusasja nr 3-14-50481 menetlenud kohtunik leidis, et A. Pokrase 15. veebruaril 2015 kohtule esitatud ja kaebusekahjunõudena pealkirjastatud dokument tuleb registreerida uue haldusasjana, mistõttu vaatab kohus selle läbi haldusasja nr 3-15-433 raames. Kohus tõlgendas kaebuse nõudeid ja leidis, et tuvastamisnõue tuleb lugeda hõlmatuks hüvitamisnõudega. Kohus palus kaebajal hüvitamisnõuet täpsustada. Kohus selgitas, et kaebajal ei ole võimalik nõuda, et Viru Vangla ametnik K. Allikas vastutaks väidetava kahju põhjustamise tõttu kaebaja ees isiklikult. Kohus asus seisukohale, et kaebaja nõude, et talle tutvustataks haldusasjas nr 3-14-50481 vangla esitatud videosalvestisi, näol on tegemist haldusasja nr 3-14-50481 raamesse kuuluva menetlusliku taotlusega ning kohtul ei ole võimalik selle osas seisukohta võtta praeguses haldusasjas. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 21. mail 2015 kaebuse täiendus, milles kaebaja märkis, et ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tema õiguste rikkumise, samuti tema väärikuse alandamise ja au solvamise eest. Kaebaja nõudis ka, et K. Allikas saaks oma õigusvastase tegevuse eest karistuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule ja RVastS § 89 lg-te 1 ja

2 neljandale jaole "Ametniku varaline vastutus" (kahju hüvitamine) ja et kogu mittevaralise kahju summa arvataks maha tema töötasust.

6. Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2015. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist tema au teotamise eest, sest kaebajal oli vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Sama määrusega võttis kohus kaebuse ülejäänud osas menetlusse.

7. Vastustaja palus 23. septembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on palunud kohtul arvestada Viru Vangla 29. aprilli 2015 otsuses nr 6-16/19-4

3-15-433

väljendatud seisukohtadega. Täiendavalt viitab vastustaja AvTS § 35 lg 1 p-le 9, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 p-i 1 kohaselt tunnistati Viru Vanglas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja kehtestati juurdepääsupiirang Viru Vangla turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kirjelduse kohta käivale teabele. Kahju hüvitamise menetluse käigus on tuvastatud, et 19. septembril 2014 edastas Viru Vangla teabenõude vastusega nr 2-6/31499-2 haldusasja nr 3-14-50481 materjalide juurde videosalvestise, mis tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 9 ning Viru Vangla direktori 1. augusti 2011 käskkirjas nr 1.1-1/155 sätestatust on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kuivõrd kohtutoimiku vahel olnud videosalvestis oli mõeldud ainult vanglasiseseks kasutamiseks, ei olnud seda võimalik kinnipeetavale tutvustada. K. Allikase 12. märtsi 2015. a ning T. Pastaku

24. aprilli 2015. a õiendid tõendavad, et kinnipeetavale üritati korduvalt selgitada, millistel õiguslikel põhjustel ei ole võimalik kinnipeetavale videosalvestist näidata, kuid kinnipeetav keeldus selgitusi kuulamast.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja nõuab praeguses asjas talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 20 000 euro ulatuses seoses õigusvastaselt kohtuasja nr 3-14-50481 toimikus olnud CD-plaadi videosalvestise näitamata jätmisega.

9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on osaliselt põhjendatud ja see tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tema õiguste rikkumise ja väärikuse alandamise eest.

11. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Viru Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).

12. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli õigusvastane.

13. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 4. veebruaril 2015 saatis Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja haldusasjas nr 3-14-50481 Viru Vanglale haldusasja nr 3-14-50481 toimiku koos CD-plaadiga, et kinnipeetav A. Pokras saaks sellega tutvuda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja tutvus haldusasja nr 3-14-50481 toimikuga 13. veebruaril 2015. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et kaebajale ei võimaldatud toimikus oleva CD-plaadiga tutvumist. Viru Vangla leidis, et kinnipeetavale on keelatud CD-plaadil olevat turvasalvestist tutvustada, kuna vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 9 ja Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjale nr 1.1- 1/155, on tegemist asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Kaebaja on seisukohal, et vangla keeldus CD-ga tutvumast õigusvastaselt. Kohus nõustub kaebajaga.

3-15-433

14. HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama sätte lg 2 kohaselt võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 5 sätestab, et tutvumisloa andmisest keeldumine, samuti tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle andmisest keeldumist, otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kohus ei avalda menetlusosalisele teavet enne määruse jõustumist.

15. HKMS § 79 lg 1 p-i 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. HKMS § 79 lg

4 esimese lause kohaselt eemaldatakse menetlusosaline menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. HKMS § 79 lg 5 sätestab, et menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet.

16. Seega on üldreeglina menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda. Kui asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave on halduskohtumenetluses võetud asja materjalide juurde tõendina, võib kohtul HKMS § 77 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt olla põhimõtteliselt alus kuulutada halduskohtumenetlus kinniseks nende andmete osas. Kohtul tuleb samas arvestada, et ainuüksi faktist, et tõend on mõeldud asutusesiseseks teabeks, ei piisa menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kohtul tuleb hinnata, kas vajadus kuulutada menetlus kinniseks on piisav, et õigustada kõrvalekallet menetlusosalise õigusest asja avalikule arutamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36- 14, p 6). Kohus saab keelduda tutvumisloa andmisest, tehes selle kohta vastavasisulise põhjendatud määruse, mis on määruskaebe korras vaidlustatav. Juhul, kui menetlus on kohtu poolt kinniseks kuulutatud, saab menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada, kuid ka see eeldab kohtu vastavasisulist määrust, mis on vaidlustatav.

17. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et haldusasjas nr 3-14-50481 oleks kohus HKMS § 79 lg

1 ja § 88 lg 2 alusel kuulutanud menetluse kinniseks ja piiranud menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda. Kohus on kaebajale saatnud tutvumiseks nii toimiku kui ka CD-plaadi. Samuti ei nähtu haldusasja nr 3-14-50481 materjalidest, et Viru Vangla oleks kohtult taotlenud toimikuga tutvumise õiguse piiramist. Seetõttu ei olnud vastustajal õigust keelduda haldusasja nr 3-14-50481 CD-plaadi tutvustamisest. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et CD-plaadil olev info oli vastustaja sõnade kohaselt asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud. Tartu Ringkonnakohus on küll 24. märtsil 2016 haldusasjas nr 3-14-50481 kuulutanud menetluse kinniseks Viru Vangla turvasalvestist puudutavas osas ja eemaldanud kaebaja menetlustoimingutelt, mis seonduvad kinniseks kuulutatud osaga menetlusest, leides, et kinnipeetavatele isikutele turvakaamerate videosalvestiste näitamise tagamine aitaks kinnipeetavatel isikutel saada aimu vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või

3-15-433

kaardistamine soodustab märkimisväärselt uute planeeritud õigusrikkumiste toimepanemist. See ringkonnakohtu määrus tehti aga aasta hiljem, kui toimus toimikuga tutvumine, ning see ei saa muuta vangla tegevust õiguspäraseks, kuna toimikuga tutvumise hetkel vastavat kohtumäärust ei olnud.

18. Kohtu hinnangul tõi vastustaja õigusvastane tegu kaasa isiku õiguste rikkumise. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 3 sätestab, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigivõi ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonnaja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Ka HKMS § 2 lg 7 kohaselt on halduskohtumenetlus avalik, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus ei olnud hinnanud seda, kas CD-plaadi turvasalvestise näitamata jätmine on õigustatud, seetõttu rikuti vastustaja tegevuse tõttu menetlusosalise õigust asja avalikule arutamisel.

19. Usutav ei ole, et toimikuga tutvumisel CD-plaadi näitamata jätmine põhjustas kaebajale kannatusi, mis on käsitatavad väärikuse alandamisena tasemel, mida tuleb hüvitada rahas. Kaebaja leiab, et Viru Vangla, takistades tahtlikult tõendite läbivaatamist ja uurimist, takistas apellatsioonkaebuse kirjutamist Tartu Ringkonnakohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-14-50481 tuli halduskohtu otsusega mittenõustumisel esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule hiljemalt 26. veebruaril 2015. Kaebaja seda tegigi. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas.

20. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).

21. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Riigilõivu seaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kahjunõudelt summas 20 000 eurot tuli tasuda riigilõivu 600 eurot. Tartu Halduskohus vabastas 8. septembri 2015. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

22. Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 5 % ulatuses. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 600 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tallinna Vanglalt riigituludesse välja mõista 30 eurot

3-15-433

(600×0,05). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 570 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik