2-16-7299/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-7299

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-7299

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu

Kohtuasi

Q.E taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Q.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Q.E (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Q.E määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 17.05.2016 määrus jätta muutmata.

3. Jätta menetluskulud Q.E kanda.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte riigi õigusabi taotlejale ja

Rahandusministeeriumile.

5. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. Q.E (avaldaja) esitas 09.05.2016 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse

kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX. Taotleja leiab, et talle ei tagatud õigust

õiglasele kohtulikule arutamisele ja rikuti süütuse presumptsiooni, sest kohtud

hindasid tõendeid valesti ja piirasid tema õigusi, ta mõisteti süüdi vaatamata sellele, et

ta polnud midagi ebaseaduslikku teinud. Rikutud on EIÕK artikli 6 lõiget 1, 2 ja 3,

artikli 7 lõiget 1, artikleid 13 ja 14. Taotlejale ei pakutud võimalust tutvuda

videosalvestusega, taotlejale ei antud võimalust kasutada valedetektorit, taotleja soovis

saada tasuta õigusabi, kuid kohtuprotsessi lõpus osutus advokaat tasuliseks ning

tasumisele kuuluvad menetluskulud on taotleja sissetulekuga võrreldes

ebaproportsionaalselt suured, mis ohustab nii süüdimõistetu kui tema alaealise tütre

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-7299

toimetulekut, kohus jättis rahuldamata ka taotleja taotluse kutsuda kohtusse

tunnistajad.

2. Taotluse kohaselt on avaldaja sissetulekuks töölepingu või muu lepingu või avalikust

teenistusest saadud igakuine sissetulek 800 eurot. Avaldajale kuulub kaks

korteriomandit – aadressil XXX (avaldusest nähtuvalt on see avaldaja elukohaks) ja

aadressil XXX. Väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal

taotluse kohaselt ei ole. Avaldaja on oma igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks

märkinud järgmist: eluasemekulud 132,61 eurot kuus, kulutused toidule 260-300 eurot

kuus, transpordikulud 5 eurot kuus, sidekulud 3-5 eurot kuus, kulud tervishoiule 30

eurot kuus, lapse lasteaiakulud 85-88 eurot kuus, kulud riietele ja jalatsitele 80 eurot

kuus, kulutused hügieenitarvetel 15 eurot kuus, muud kulud (raamatud, mänguasjad,

teater) 10 eurot kuus.

3. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale taotluses nimetatud kaks korteromandit

Tallinnas aadressil XXX ja XXX. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei

kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel

väärtpaberid.

4. Tsiviilasjas nr 2-16-4170 esitas avaldaja 15.03.2016 samuti kohtule taotluse riigi

õigusabi saamiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

07.04.2016 kohtumäärusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohtu

hinnangul esines RÕS § 7 lg 1 p 3 tulenev alus riigi õigusabi andmata jätmiseks, sest

kohus tuvastas, et taotlejale kuulub lisaks pere eluasemele veel ka korteriomand

aadressil XXX, mistõttu on taotlejal võimalik kulud õigusteenusele kanda oma

olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Avaldaja esitas eelnimetatud

kohtumääruse peale määruskaebuse. 25.04.2016 kohtumäärusega jättis Tallinna

Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.04.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-4170

muutmata ja Q.E määruskaebuse rahuldamata.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus jättis 17.05.2016 kohtumäärusega avaldaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS)§ 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline

isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena

või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat

toimetulekut.

7. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-4170 samadel asjaoludel avaldaja riigi õigusabi taotluse

juba lahendanud. Avaldaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaks aluse riigi

õigusabi andmiseks.

8. Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tsiviilasjas nr 2-16-4170 tegi kohus

päringud Eesti krediidiasutustele avaldaja majanduslikus seisundi hindamiseks.

Kuivõrd andmed on hiljutised, lähtub kohus eelnimetatud tsiviilasjas esitatud

andmetest avaldaja sissetulekute kohta. Andmetest nähtub, et avaldajal on pangakonto

Swedbank AS-is, millele laekus ajavahemikul detsember 2015-märts 2016 järgmised

sissetulekud: detsembris 2015 töötasu 1118,77 eurot, jaanuaris 2016 töötasu 897,11

eurot ja peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot, veebruaris 2016 töötasu

1003,28 eurot, peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot ja sõidukulude hüvitis

sotsiaalkindlustusametilt kokku 62,06 eurot, märtsis 2016 töötasu 682,62 eurot,

peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot.

9. Seega on avaldaja eelneva nelja kuu sissetuleku järgi arvutatud ühe kuu keskmine

töötasu sissetulek 925,45 eurot (1118,77+897,11+1003,28+682,62):4=925,45).

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-7299

10. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale taotluses nimetatud kaks korteromandit

Tallinnas aadressil XXX ja XXX. Korter aadressil XXX on avaldaja elukohaks.

Avaldaja on välja toonud, et korteris aadressil XXX elab avaldaja ema, kellel on raske

puue ja kellelt ei ole võimalik üüritulu saada. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid,

millest nähtub, et avaldajal on (seadusest tulenev) ülalpidamiskohustus oma ema

suhtes. Lisaks eeltoodule on avaldaja kõik eeltoodud andmed esitanud ka tsiviilasjas

nr 2-16-4170 (sh Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses).

11. Kuivõrd avaldaja (kinnistusraamatu andmete kohaselt ainuisikuliselt) on

korteriomandi aadressil XXX ainuomanik, siis on avaldajal lisaks eluasemele

kinnisvara.

12. RÕS § 7 l g 1 p 3 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud

õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel,

välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara.

13. Avaldajal on lisaks eluasemele ka korteriomandi aadressil XXX omanik, siis on

avaldajal võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate

raskusteta müüdava vara arvel.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

15. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kannab avaldaja ise oma menetluskulud, kui menetluses

osaleb üksnes avaldaja. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Määruskaebus

16. Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub riigi

õigusabi taotluse rahuldada.

17. Määruskaebus on esitatud seoses uute asjaoludega, kuna avaldaja soovis ära müüa

korteri XXX, kuid kaaslaenaja T. Q.E ei andnud oma nõusolekut. Korter osteti T. Q.E-

le elamiseks, kuna tal olid südameoperatsioonid ja arstid soovitasid tal elada eraldi

invaliidist pojast (D. Q.E). Swedbank AS üheks tingimuseks kodulaenu andmisel oli,

et korteri ostu-müügitehing vormistatakse avaldaja nimel, kuna kaaslaenaja on invaliid

ja pank ei soovinud riski võtta. Kaebaja elab tütrega XXX korteris.

Menetluse edasine käik

18. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1,

§ 667 lg 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Määruskaebuse esitaja on maakohtule esitatud taotluses soovinud saada riigi õigusabi

tasuta pöördumaks Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses kriminaalasjaga nr X-XX-

XXXX. 21. RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes

vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse

tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-7299

oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja

Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

22. RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud

õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel,

välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara.

23. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema

vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende

sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke

kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

24. Maakohtu määrusest tulenevalt on maakohus keeldunud avaldajale riigi õigusabi

andmisest, leides et avaldajal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma

olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara (korteriomand aadressil XXX)

arvel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja taotlus

tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasja materjalide kohaselt kuulus avaldajale kaks

korteriomandit.

25. Määruskaebuses esitatud väidetest tulenevalt saab ringkonnakohus aru, et avaldaja

viitab muutunud asjaoludele ning taotleb jätkuvalt tasuta riigi õigusabi. Sealjuures on

avaldaja määruskaebuses välja toonud, et talle varasemalt kuulunud korteriomandi

XXX uueks omanikuks on tema ema T. Q.E. Avaldaja põhjendab määruskaebuses, et

soovis eelnimetatud korteri ära müüa, kuid T. Q.E ei andnud nõusolekut, korter osteti

T. Q.E-le elamiseks, kuid omand vormistati avaldaja nimele.

26. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt on lubatav määruskaebuse

põhjendamiseks uute asjaolude esitamine, kuid need tuleb ka tõendada.

Määruskaebuses esitatud avaldaja väited on tõendamata ning paljasõnalised.

Sealjuures kohtu hinnangul ka vastuolulised, arvestades, et maakohtule 09.05.2016

esitatud taotluses on avaldaja väitnud, et tema ema T. Q.E elab alates 01.05.2016

avaldajale kuuluvas korteriomandis asukohaga XXX (tlk 3), kodulaen võeti T. Q.E

elamise jaoks (tlk 4) ja nimetatud korteri müümine on raskendatud. Määruskaebuse

väidete kohaselt osteti avaldaja emale elamiseks aga XXX korteriomand.

Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et mõlemad avaldaja nimele omandatud

korteriomandid olid omandatud tema emale elamiseks.

27. Ringkonnakohus kontrollis TsMS § 477 lg 7 tuleneva uurimisprintsiibi alusel avaldaja

väidet ning tuvastas kinnistusregistri andmete alusel, et avaldaja on korteriomandi

aadressil XXX 01.06.2016 võõrandanud oma emale T. Q.E-le (tlk 65). Määruskaebuse

väidete kohaselt elab avaldaja maakohtu poolt müügikõlbulikuks peetud

korteriomandis XXX.

28. Määruskaebuses ei ole selgitatud võõrandamistehinguga seotud asjaolusid ega lisatud

lepingu ärakirja. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et avaldaja poolt nimetatud

muutunud asjaolud ei ole esitatud taotluse rahuldamise aluseks. Juhul, kui avaldaja

võõrandas XXX korteriomandi ostu-müügilepingu alusel, saab avaldaja kulud

õigusteenusele kanda müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt. Juhul, kui

võõrandamine toimus kinkelepingu alusel, puudub kohtu hinnangul alus taotluse

rahuldamiseks, kuna avaldaja on oma varast tahtlikult tasuta loobunud. Olenemata

võõrandamistehingu liigist, järeldub sellest, et avaldaja on teadlikult ennast ühest

korteriomandist ilma jätnud.

29. Ringkonnakohus viitas varasemalt, et RÕS § 14 lg 1 kohaselt tuleb kohtul õigusabi

taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada ka muid tähendust omavaid

asjaolusid. Käesoleval juhul on selliseks asjaoluks avaldaja poolt ühe talle kuulunud

korteriomandi võõrandamine olukorras, kus maakohus on korduvalt leidnud, et

avaldajal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma vara arvelt.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-7299

30. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi on ettenähtud vähekindlustatud isikutele.

Avaldajat ei saanud selliseks isikuks pidada ei taotluse esitamise hetkel, so

09.05.2016, kui talle kuulus endiselt kaks korteriomandit ega asjaolusid arvestades ka

käesoleval ajal.

31. Avaldaja on 09.05.2016 taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et asjast tulenev

võimalik kasu on järgnev: 1) ta mõistetakse õigeks, 2) alustatakse uus kohtuprotsess,

kus taotlejale tagatakse kõik õigused enda kaitseks, 3) hüvitatakse nii moraalsed kui

materiaalsed kahjud (tlk 1, pöördel).

32. Seoses eeltooduga selgitab ringkonnakohus järgnevat. Euroopa Inimõiguste Kohus ei

ole nn neljas kohtuaste, mis saaks tühistada siseriiklike kohtute lahendeid, võtta

siseriiklikes kohtutes arutatud asja uuesti arutusele ega seda uuesti läbi vaadata.

Euroopa Inimõiguste Kohus ei või üldreeglina seada kahtluse alla riigisiseste kohtute

järeldusi juhtumi asjaolude kindakstegemisel, riigisisese õiguse tõlgendamisel ja

kohaldamisel, tõendite hindamisel kohtumenetluses ja vaidluse tulemuse sisulist

õiglust. Ka ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus konstitutsioonikohtuks siseriikliku

õiguspraktika suhtes.

33. Esitatud määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.

34. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kannab avaldaja ise oma menetluskulud, kui menetluses

osaleb üksnes avaldaja. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

35. TsMS § 191 lg 1 2. lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi

kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

5(5)