1-14-8631/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8631 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 1. juuni 2016 määrus süüdimõistetu Mati Rooseni vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Süüdimõistetu Mati Rooseni (isikukood 38706225723) kaitsja Vambola Olli, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 1. juuni 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega nr 1-14-8631 tunnistati Mati Roosen süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuu ja KarS § 424 järgi 7 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M. Roosenile KarS § 424 järgi mõistetud 7 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 06.06.2013 otsuse nr 1-13-4420 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud 3 kuu pikkune kergem karistus kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud raskeima liitkaristusega ning M. Roosenile mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendati vangistus

716 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli M. Roosenil ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M. Roosenit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. 25.05.2016 registreeriti Tartu Maakohtus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata süüdimõistetu M. Rooseni karistus tegemata tundide ulatuses KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli M. Rooseni poolt kontrollnõuete mittejärgimine, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine ja tööajakavast mitte kinnipidamine.

3. Tartu Maakohtus 01.06.2016 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras M. Roosenile Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 6 päeva vangistust täitmisele. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt.

3.1 Maakohus tuvastas, et M. Roosen ei ole järginud üldkasuliku töö tegemise ajakava ja on hoidnud kõrvale töötundide tegemisest. Lisaks on ta korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohus märkis veel, et oma kohustuste täitmata jätmist on M. Roosen põhjendanud haigusega, erinevate tööde tegemisega, õel abiks olemisega, elukaaslase lapse hoidmisega ja alkoholi tarvitamisega. Seoses rikkumistega on M. Roosenile 03.11.2015 ja 08.12.2015 tehtud hoiatused üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt.

Edasi märkis kohus, et M. Roosenil on 716 üldkasuliku töö tunnist tehtud vaid 43 tundi ning tegemata on 673 tundi. Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega määrati üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 2 aastat, mis on seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg ning seega ka piisavalt pikk aeg töötundide sooritamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks süüdlane ei ole täitnud talle koostatud ajakava ning on hoidnud teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Kuna M. Rooseni kriminaalhoolduse lõpptähtaeg on 27.11.2016 ning süüdlane on alates 28.11.2014 sooritanud vaid 43 tundi, siis puudub veendumus, et süüdlane suudaks enne kriminaalhoolduse lõppu 27.11.2016 ära teha ülejäänud 673 töötundi täies mahus. Kohtu jaoks on kõnekas ka see, et M. Rooseni kohta tegi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja esitas selle kohtule 25.05.2016, s.o täpselt nädal tagasi, kuid M. Roosen ei ole ka selle aja jooksul ühtegi tundi juurde teinud.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, taotledes lahendi tühistamist ja M. Rooseni karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja põhjendused on järgmised.

M. Rooseni elukoha vahetamised olid tingitud vajadusest leida endale eluja töökoht. Temast mitteolenevatel põhjustel see ei õnnestunud ja ta tuli tagasi oma elukohta XXX. M. Roosen ei ole vahepealsel perioodil peale süüdimõistmist toime pannud uusi süütegusid. Katseaja peamiseks eesmärgiks on aga uute süütegude toimepanemise ärahoidmine. Selles osas on katseaeg oma eesmärgi täitnud. M. Rooseni kohustuseks oli vastavalt Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusele teha ära 716 tundi üldkasulikku tööd kahe aasta jooksul. M. Roosen on tõepoolest ära teinud sellest 43 tundi ja tegemata on 673 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni on M. Roosenil aega veidi üle viie kuu. Ta ei tööta ja seetõttu on tal võimalik teha järelejäänud tunnid ära 84 päevaga, kui ta teeb KarS § 69 lg-le

2 vastavalt tööd kaheksa tundi päevas. Sellisel juhul kuluks selleks aega vähem kui kolm kuud. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ta on teadlik oma olukorrast ja kinnitas, et suudab töötunnid ära töötada.

M. Roosen ei ole tõepoolest täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, kuid ta ei ole püüdnud kuidagi oma käitumist õigustada, vaid on teatanud kriminaalhooldusametnikule, et on tarvitanud alkoholi ja ei saa ilmuda registreerimisele alkoholijoobe seisundis. See näitab süüdimõistetu ausust ja kohtuistungil avaldas M. Roosen, et ta ei tarvita enam alkoholi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja

V. Olli määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt süüdimõistetu esitatud edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.

6. Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. Praeguselt on maakohus tuvastanud, et M. Roosen on rikkunud üldkasuliku töö tingimusi ulatuslikult, s.o ta on korduvalt eiranud registreerimiskohustust ning samuti on ta pidevalt hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Viimati nimetatud rikkumisviisi silmas pidades peab märkima, et kohtuotsusega ettenähtud 716 töötunnist on süüdimõistetu pooleteise aasta jooksul ära teinud kõigest 43 tundi. Eelmärgitud käitumist süüdimõistetu määruskaebusest selguvalt ka ei eita.

7. Küll püütakse edasikaebuses M. Rooseni rikkumisi välja vabandada tema poolt eluja töökoha otsimisega, samuti rõhutatakse tema võimalust ja soovi teha ülejäänud üldkasuliku töö tunnid ära järelejäänud 5 kuu jooksul ning tõstetakse esile, et uusi kuritegusid ta enam toime pannud ei ole.

Kaitsja selliseid väited hinnates leiab ringkonnakohus esmalt, et süüdimõistetule kohtulahendiga määratud kohustuste korrektset täitmata jätmist pooleteise aasta jooksul ei saa kuidagi välja vabandada tema elukoha ja püsiva töökoha otsimisega ning üldse igapäevaelus ette tulevate raskustega. Samuti peab ära nimetama, et registreerimiskohustuse eiramist on M. Roosen ise mitmel korral põhjendanud alkoholijoobes olemisega.

Teiseks ei pea apellatsioonikohus võimalikuks uskuda süüdimõistetu lubadusi teha üldkasuliku töö tunnid ära 6 kuu jooksul. Nimelt on M. Roosen oma käitumisega seni väljendanud hoolimatust ja ükskõiksust temale kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisse ning teda ei ole üldkasuliku töö tegemisele mõjutanud ka kriminaalhooldusametniku poolt maakohtule erakorralise ettekande esitamine ja käimasolev kohtumenetlus.

Kolmandaks märgib kolleegium, et olukorras, kus süüdimõistetu rikub järjepidevalt nii registreerimiskohustust kui üldkasuliku töö tegemist nõuet, ei saa tema karistust jätta täitmisele pööramata vaid seetõttu, et ta ei ole vahepealsel ajal uusi kuritegusid toime pannud.

8. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et arvestades M. Rooseni poolt registreerimiskohustuse korduvat rikkumist ja üldkasuliku töö tegemist vaid minimaalses osas ning temal selliseks käitumiseks mõjuvate põhjuste puudumist, on tema karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik õigusjärelm.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus