3-15-2494/17 · 3-15-2494/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2494 Otsuse kuupäev 17. juuni 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Virko Jürjensoni kaebus 31. juulil 2015. a toimunud A- kategooria sõidueksami „mittesooritanud“ otsuse tühistamiseks ja Maanteeameti 9. septembri 2015. a vaideotsuse nr 2-3/15-00066/115 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised 26. mai 2016. a, kohtuistung

Kaebaja – Virko Jürjenson Vastustaja – Maanteeamet, esindaja Kätlin Stikkermann

Resolutsioon 1. Jätta Virko Jürjensoni kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. juuli 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 31.07.2015 kell 13:30 toimus Maanteeameti Lõuna Regiooni Tartu teenindusbüroos Virko Jürjensoni (kaebaja) A-kategooria mootorsõiduki sõidueksami esimene järk, milles hinnati kaebaja erimanöövrite sooritamise oskust eksamiks kohandatud platsil. Sõidueksami esimese järgu sooritamise käigus pidi kaebaja hindamiseks ette näitama mh harjutuse otse sõitmine sammkiirusel. Maanteeameti eksamineerija hindas kaebaja korduskatset tulemusele „mittesooritanud“ (tl 27).

2. Kaebaja esitas 03.08.2015 Maanteeameti (vastustaja) 31.07.2015. a otsuse peale vaide (tl 16-17p), milles nõudis vastustaja otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et vastustaja rikkus eksami läbiviimisele esitatud nõudeid. Vastustaja pikendas 10.08.2015. a otsusega vaidele vastamise tähtaega.

3. 25.08.2015. a sooritas kaebaja A-kategooria mootorsõiduki sõidueksam ning talle omistati A-kategooria juhtimisõigus.

4. Maanteeameti 09.09.2015. a vaideotsusega nr 2-3/15-00066/115 jäeti vaie rahuldamata (tl 9-10).

5. 10.11.2015. a saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallina Halduskohtust kaebaja kaebus (tl 1-4) vastustaja poolt 31.07.2015. a kell 13:30 läbi viidud A-kategooria sõidueksami „mittesooritanud“ otsuse tühistamiseks ja Maanteeameti 09.09.2015. a vaideotsuse nr 2-3/15- 00066/155 tühistamiseks.

6. Vastustaja palus 30.12.2015. a kaebuse vastuses, tagastada kaebus või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata (tl 50-51p).

7. Kaebaja jäi 15.01.2016. a esitatud seisukohas (tl 55-57p) vastustaja taotluste osas kaebuse nõuete suhtes varem esitatud arvamusele. Kaebaja nõudeks on 31.07.2015. a toimunud A- kategooria sõidueksami „mittesooritanud“ otsuse ja Maanteeameti 09.09.2015. a vaideotsuse nr 2-3/15-00066/115 tühistamine.

Kaebaja seisukohad

8. Kaebuses esitatu kohaselt leiab kaebaja, et vastustaja rikkus eksamiharjutuse „Otse sõitmine sammkiirusel“ esitatud nõudeid (tl 2-2p). Nõuete rikkumine võttis aset 31.07.2015 kell 13:30 A-kategooria mootorsõiduki sõidueksami esimese järgu ajal, kui kaebaja sooritas eksamiharjutuse otse sõitmine sammkiirusel korduskatset.

8.1. Eksamiharjutuse läbiviimiseks pidi kaebaja liikuma vähemalt 25 meetrit sammkiirusega ehk ca 5 km/h, seega reaaleluliselt lähtuma eksamineerija sammkiirusest. Vastav nõue tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (Määrus) Lisa 3 punktist 3.2.1.

Kaebaja hinnangul liikus eksamineerija eksamiharjutuse ajal aeglasemalt kui 5 km/h ja ebaühtlase tempoga, rikkudes Määruse p 3.2.1. Aeglasest ja ebaühtlasest tempost tulenevalt kaldus kaebaja lubamatult palju trajektoorist kõrvale ja pani viimaks jala maha. Seepeale hindas vastustaja ka kaebaja teistkordset eksamikatset tulemusele „mittesooritanud“(tl 2, 16p, 56-57, 66-66p ja 69).

8.2. Eksamineerija tegi kaebajale eksamiharjutuse ajal märkuse, et kaebaja liigub liiga kiiresti, mis tõttu kaebaja aeglustas sedavõrd, et oli sunnitud trajektoorist kõrvale kalduma ja jala maha panema. Kaebaja hinnangul oli vastavalt Määruse §-le 5 lg 4 märkuse tegemine lubamatu (tl 2-2p, 66p ja 69).

8.3. Täiendavalt leiab kaebaja, et enne eksamiga alustamist kritiseeris eksamineerija kaebaja sõiduvarustust- saapaid ja vihjas sellele, et need ei pruugi olla sobivad liiklemiseks, sh eksami

sooritamiseks. Kaebaja hinnangul lõi eksamineerija sellega eksami sooritamise ajaks pingestatud õhkkonna (tl 16, 66 ja 69).

9. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja eksamiraport ei vasta nõuetele, sest sõidueksami alguseks ja lõpuks on märgitud sama hetk. Raportis märgitakse ka, et kaebaja ei sooritanud sõidueksamit, sest ei sooritanud eksamiharjutust nimega pidurdamine ja etteantud kohas peatamine. Kaebaja hinnangul ei sooritanud kaebaja harjutust pidurdamine ja etteantud kohas peatumine enam sõidueksami raames. Kuivõrd sõiduraport kujutab endast kaebaja hinnangul haldusakti siis raporti nõuetele mittevastavus on üheks aluseks vastustaja otsuse tühistamisel (tl 3-3p, 57-57p)

10. Kaebaja leiab, et vaideotsuses ei ole analüüsitud kõiki teadaolevaid asjaolusid, kõiki asjakohaseid asjaolusid pole väljaselgitatud ja tuginetud on mitterelevantsetele asjaoludele, vaideotsus on pinnapealne ja sisaldab vaid regulatsioonide ümberkirjutamist, puudub motiveeritud osa. Kaebaja hinnangul ei järginud vastustaja vaideotsust koostades uurimispõhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet (tl 3).

Vastustaja seisukohad

11. Vastustaja leiab vastuses, et vastustaja ei rikkunud eksamiharjutuse otse sõitmine sammkiirusel esitatud nõudeid ning kaebaja eksamit hinnati õiguspäraselt tulemusele „mittesooritanud“.

11.1. Vastustaja hinnangul liikus eksamineerija eksamiharjutuse ajal ühtlaselt ja tempokalt. Kaebaja sõidukiirus muutus kiiremaks kui eksamineerija liikumiskiirus. Kaebaja sõitis umbes 18. meetril eksamineerijast ette ja hakkas pärast 22. meetrit vasakule kalduma kuni lõpuks pani jala maha. Määruse Lisa 3 punkti 3.2.1 kohaselt tuleb harjutuse edukaks sooritamiseks sõita vigadeta vähemalt 25 meetrit, mida kaebaja ei suutnud teha. (tl 9p, 51 ja 69p).

Samuti ei tulene Määrusest eksamineerijale kohustust kõndida täpselt kiirusega 5 km/h vaid kiirusega, mis on ligilähedane kiirusele 5 km/h. Seega võis eksamineerija ka kõndida nt kiirusega 4 km/h (tl 51 ja 67-67p).

11.2. Vastustaja arvates ei ole kaebaja seisukoht eksamineerija poolt eksami läbiviimise hetkel tehtud märkuse osas asjakohane. Vastustaja toob välja, et kaebaja hinnangul oli eksamiharjutuse mittesooritamise põhjuseks ennekõike eksamineerija liialt aeglane ja ebaühtlane sammkiirus. Juhul kui eksamineerija tegigi vastava märkuse siis võib olla proovis sellega eksamineerija kaebaja tähelepanu juhtida liialt suurele kiirusele (tl 57 ja 69p).

11.3. Turvavarustuse kontrolli tehes juhtis eksamineerija vaid kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal jalas olnud poolsaapad ei kaitse mootorratturit niivõrd hästi kui mootorratturi saapad. Sellele vaatamata luges eksamineerija kaebaja turvavarustust eksami sooritamiseks sobilikuks ja lubas kaebajal eksami protseduuriga jätkata (tl 13).

12. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et eksamiraport ei olnud reaalsust kajastav. Vastustaja hinnangul tulenes ebatäpsus tehnilistest probleemidest (eksamineerija ei kasutanud platsil arvutit) ning eksamiraportis esitatud ajad kajastasid pärast eksami ebaõnnestumist süsteemi tehtud sissekannete aegasid. Vastustaja võtab omaks, et sõidueksami alguse ja lõpu kellaeg olid tegelikkuses võrreldes raportis märgituga erinevad (tl 50p, 67, 68 ja 69).

Vastustaja on seisukohal, et raport ei kujutanud endast iseseisvat haldusakti. Haldusakt väljastati hoopis koheselt pärast sõidueksami lõppu ja suulise haldusakti vormis HMS § 55 lg 2 alusel. Raport annab vaid ülevaate suulise haldusakti sisust (tl 67p).

Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Vastustaja seab ka kahtluse alla kaebaja nõude vastustaja 31.07.2015. a tehtud otsuse tühistamiseks. Kaebajale väljastati 25.08.2015. a A- kategooria juhtimisõigus ja seega on selgusetu, millist eesmärki taotleb kaebaja tühistamisnõuete esitamisega (tl 51-51p ja 67p).

Kohtu seisukoht

13. Esmalt võtab kohus seisukoha vastustaja poolt 31.07.2015. a tehtud otsuse õiguslikus tähenduses ja tühistamisnõude võimalikkuses. Edasi annab kohus hinnangu, kas vastustaja tegevus oli eksami läbiviimisel ja 31.07.2015. a tehtud otsuse andmisel kooskõlas Määrusega. Seejärel esitab kohus arvamuse vaideotsuse tühistamisnõude osas.

14. Käesolevas haldusasjas on kaebus suunatud vastustaja poolt 31.07.2015. a tehtud otsuse võimaliku materiaalse õigusvastasuse vastu, taotledes eelkõige otsuse tühistamist. Lõppkokkuvõttes taotleb kaebaja ka vaideotsuse tühistamist. Tühistamisnõuete rahuldamisel tekiks kaebajal õigus nõuda vastustajalt kaebajale 31.07.2015. a toimunud eksamiga seotud kulude hüvitamist. Seega peab kohus tühistamiskaebust jätkuvalt lubatavaks, vaatamata kaebaja poolt A-kategooria juhtimisõiguse omandamisele. Vastasel juhul saaks kaebajale hiljem esitada õigusliku etteheite esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisest kahjunõude rahuldamise eeldusena.

15. Juhtimisõiguse andmisel tuleb antud küsimuses eristada kahte etappi: mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni taotlemist LS § 100 lg 3 alusel ja juhtimisõiguse taotlemist LS § 100 lg 1 järgi.

Sõidueksami edukas sooritamine on vajalikuks eelduseks mootorisõidukijuhi kvalifikatsiooni taotlemiseks ja andmiseks LS § 100 lg 3 alusel. Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omamine on vajalik eeldus mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisel LS § 100 lg 1 alusel.

Sõidueksami edukas või mitte edukas sooritamine ei too iseseisvalt kaasa isiku õiguste või kohustuste reguleerimist. Küll aga reguleerib isikuõigusi juhtimisõiguse eksisteerimine, mida ei loeta põhiõiguseks, kuid juhtimisõiguse kaudu realiseerivad isikud mitmeid teisi põhiõigusi. Eelkõige põhiseaduse §-i 19 lg 1 õigust vabale eneseteostusele (vrd RKHKo: 3-3-1-69-03, p 33). Seega vastab sõidueksami sooritamine eelhaldusakti tunnustele HMS § 52 lg 1 p 2 järgi.

16. Vastustaja riikliku sõidueksami raporti järgi oli 31.07.2015. a sõidueksami tulemus „mittesooritanud“. Vastavalt sellele jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks LS § 100 lg 3 alusel. Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni väljastamata jätmisega tegi Maanteeamet ühtaegu otsuse edasise menetluse jätkamise osas, millega keeldus väljastamast juhtimisõigust. HMS § 52 lg 2 järgi on eelhaldusaktile omane menetluse vaheetapile viitav iseloom. Kuivõrd mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni andmata jätmisega tehti juhtimisõiguse väljastamise suhtes lõplik otsus siis kadus ära ka vaheetapile viitav aspekt. Sellepärast tuleb vastustaja 31.07.2015. a otsust käsitleda kui haldusakti andmisest keeldumise haldusakti HMS § 43 lg 2 tähenduses (vrd RKHKo: 3-3- 1-49-09, p 15-16).

17. Kaebaja nõuab kaebuses 31.07.2015. a tehtud otsuse tühistamist olukorras, kui otsus pole enam kehtiv. Kehtetu haldusakt ei loo HMS § 60 lg 1 järgi enam õiguslikke tagajärgi. HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi saab tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist ning üldreegli järgi on võimalik tühistada vaid kehtivat haldusakti. Riigikohus kinnitas otsuses nr 3-3-1-12-14, et erandjuhtudel võib olla lubatud ka kehtetu akti tühistamiskaebus, kui olenemata kehtivuse lõppemisest omab akt siiski isiku õigustele jätkuvat negatiivset mõju. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada (vrd RKHKo: 3-3-1-12-14, p 9 ja 3-3-1-41-11, p 10).

18. Käesolevas kaebuses ei takistanud 31.07.2015. a otsus kaebajal uue sõidueksami sooritamist ja juhtimisõiguse taotlemist. Vastavalt sellele väljastati ka kaebajale 25.08.2015. a juhtimisõigus. Juhul kui lähtuda eeldusest, et vastustaja tegevus oli 31.07.2015. a otsuse andmisel õigusvastane, siis ei toonud see kaasa mitte ainult õigusvastase haldusakti andmise, vaid ka varalise kahju nt uue eksami riigilõivu näol. Nimetatud varaline kahju on negatiivseks tagajärjeks, mis jäi püsima sõltumatult Maanteeameti poolt 25.08.2015. a tehtud otsusest. Sellepärast on ka HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võimalik tühistamiskaebuse esitamine ja menetlemine.

19. HMS § 54 sätestab reegli, mille järgi peab haldusorgani tegema otsuse kehtiva õiguse alusel, olema sellega kooskõlas ja kaalutlusvigadeta. HKMS § 158 lg 3 järgi on halduskohtul õigus kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi järgimist, sealhulgas seaduse ülimuslikkuse põhimõtte järgimist. Seaduse ülimuslikkuse põhimõte tähendab seda, et madalam õigusakt peab olema kooskõlas kõrgemal asetseva õigusaktiga (Riigikohtu 16.06.1994. aasta otsus nr III-3/1- 6/94). Seega peab vastustaja 31.07.2015. a tehtud otsus olema kooskõlas Määrusega ja selle lisadega, sealhulgas lähtuma eksami läbiviimisel Määruses sätestatud tingimustest.

20. Kaebaja ja vastustaja seisukohad Määruse järgimise osas on vastupidised. Kaebaja hinnangul oli eksamineerija liikumiskiirus madalam, kui 5 km/h ja liikumistempo ebaühtlane, millega rikuti Määruse § 10 lg 7 p 2 ja Määruse Lisa 3 punkti 3.2.1. Vastustaja hindab olukorda vastupidiseks leides eksamineerija tegevuse olevat Määrusega kooskõlas.

21. Asjas kogutud kirjalikest tõenditest toetavad vastustaja positsiooni õigsust Avo Selge selgitused (tl 12, 13), Leho Lukjanovi kiri (tl 14), Harri Aasa seletuskiri (tl 15). Kaebaja positsiooni õigsust kinnitab Raivo Kiisa selgitus (tl 28).

22. Vastustaja esitas kohtule tõendina valvekaamera videosalvestise (tl 65 ja 68-69p), mida kohus uuris kohtuistungil. Salvestise alusel on kohtul võimalik veenduda, et kirjalikud selgitused andnud isikud võisid näha kaebaja eksamis sooritamist, mistõttu ei ole kohtul alust kirjalikke tõendeid mitte arvestada.

Salvestis käsitleb kaebaja poolt vaidlustatud otsuse aluseks oleva eksamiharjutuse sooritamist. Eksamiharjutust viiakse läbi platsil. Eksamineerija ja kaebaja liiguvad üheaegselt ja kõrvuti ning kaebaja eesmärgiks oli eksami ajal hoida eksamineerijaga ligilähedast kiirust.

Katse sooritamise trajektooriga paralleelselt on platsile asetatud koonuste rida. Vastustaja esindaja selgitusel, esimene koonus asub katse alguspunktist 6 meetri kaugusel, teine koonus 10. meetril, kolmas koonus 14. meetril, neljas koonus 18. meetril ja viimane koonus 22. meetril (tl 69). Korduskatse toimub kell 13:37:56 kuni 13:38:15. Videosalvestise kui tõendi alusel on kohus veendunud, et kell 13:37:58 asub eksamineerija 6. koonuse vahetus läheduses, s.o 6. koonuse ees. Seega on eksamineerija asukoht sellel ajahetkel umbkaudu 4.-6. meetril.

Videosalvestise alusel on kohus veendunud, et hiljemalt kell 13:38:13 oli eksamineerija möödunud 22. meetril asuvast koonusest. Videosalvestise kvaliteet ei võimalda kaebaja ja eksamineerija asukohta täpselt fikseerida. Kaebajale soodsamat tõlgendust toetades, saab väita, et eksamineerija on 6-nda meetri koonuse juures kell 13:37:58 ja 22. meetri koonuse juures kell 13:38:13. Seega kulus eksamineerijal 16 meetri läbimiseks ca 15 sekundit, mis teeb liikumiskiiruseks ümmardatult rohkem kui 1 meeter sekundis ehk ümmardatult 4 km/h. Tegemist on kaebajale soodsama tõlgendusega ehk maksimaalse ajaga, mis kulus eksamineerijal 16 meetri läbimiseks.

23. Määruse Lisa 3 punkti 3.2.1 järgi pidi kaebaja sõitma sammkiirusega, mis vastab ligikaudu kiirusele 5 km/h. Seega võib kiirus olla suurem aga ka aeglasem. Eksamineerija eesmärgiks oli ette näidata sammkiiruse reaalelulist kiirust, mis ei lähe vastuollu määruse sisuga, kui eksamineerija kiirus on samuti ca 5 km/h. Videosalvestise kohaselt on üheselt tõendatud, et eksamineerija ei peatunud ja liikus sarnase tempoga alates harjutuse algusest kui lõpuni. Kuivõrd eksamineerija liikumiskiirus oli vähemalt ligikaudne 4 kilomeetriga tunnis ja ei saa tõsikindlalt välistada, et eksamineerija tegelik kiirus oli suurem, siis on kohus tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vastustaja ei rikkunud Määruse nõudeid.

24. Kaebaja väitel tegi eksamineerija kaebaja liikumiskiiruse osas märkuse, mida kaebaja võttis kuulda ja aeglustas sedavõrd, et oli sunnitud trajektoorist kõrvale kalduma ning jala maha panema. Kaebaja hinnangul oli vastavalt Määruse § 5 lg-le 4 märkuse tegemine lubamatu. Võimaliku korralduse sisu on kaebaja esitanud vastustajale 03.08.2015. a esitatud vaides. Väidetav korraldus oli vaide kohaselt: „Võta kiirust maha, ei lähe minust ette.“

24.1. Kaebaja ja vastustaja seisukohad on ka siin vastupidised. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et eksamineerija oleks eksamiharjutuse kestel jaganud juhiseid. Kaebaja ja eksamineerija kasutasid vestlemiseks sõidukiivrisse ehitatud raadiosaatja komplekti, mis ei salvestanud kaebaja ja eksamineerija vahelist vestlust (tl 69). Sellepärast pole ka võimalik täiendavate objektiivsete tõendite kogumine.

Olukorras, kus pooltel on toimunu faktilistest asjaoludest erinev versioon, on kohtu ülesanne hinnata tõendeid kogumis ning selgitada miks ja milliseid tõendeid peab kohus veenvaks (RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 18-19, nr 3-3-1-73-10 p 21-24, nr 3-3-1-83-13 p 13-14). Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2015. a otsuse nr 3-13-1595 p 11).

24.2. Videosalvestise alusel saab tuvastada, et kaebaja sõidukiirus oli harjutuse alguses kiirem kui harjutuse keskosas ja lõpus. Viimast põhjusel, et eksamineerija hakkas liikuma enne kaebajat ja kaebaja kiirendas mootorrattaga eksamineerijale järele. Kaebaja aeglustas mootorratta liikumiskiirust ligikaudu sellel hetkel, kui mootorratta esiratas oli jõudnud kõrvuti eksamineerijaga. Sellele vaatamata jäi kaebaja liikumiskiirus suuremaks kui eksamineerijal ja harjutuse nö lõpusirgel, s.o 22. meetril oli kaebaja jõudnud eksamineerijast ettepoole.

Kaebaja asus eksamineerijast vähemalt nii palju eespool, et mootorratta tagumine ratas oli eksamineerijaga kõrvuti. Videosalvestise kohaselt ei saa välistada, et kaebaja võis trajektoori lõpus olla isegi kaugemal. Eelneva pinnalt saab järeldada, et harjutuse alguses oli kaebaja liikumiskiirus silmnähtavalt suurem kui sammkiirus, kuid mitte silmnähtavalt suurem harjutuse ülejäänud osas, samas suurem kui sammkiirus. Määruse Lisa 3 p 3.2.2. alapunkt 3 lubab silmnähtavat trajektoorist kõrvalekaldumist harjutuse esimesel 5. meetril. Lisa 3 punktist 3.2 ei

nähtu aga õigust sammkiiruse silmnähtavaks ületamiseks. Seega sooritas kaebaja harjutuse alguses vea, mis tingis eksami mitteeduka sooritamise. Kaebaja üritas viga parandada harjutuse ülejäänud osas läbi kiiruse vähendamise. Sõltumata kaebaja püüdlustest jäi kaebaja kiirus suuremaks kui eksamineerija sammkiirus. Seega sõltumata eksamineerija võimalikust märkusest, oli olemas põhjendatud alus eksami mitte edukaks lugemiseks enne eksamineerija võimaliku märkuse tegemist. Seega ei ole eksamineerija märkus sisuliselt mõjutanud asjas tehtud otsuse õigsust. Eksami mittesooritamine oli tingitud kaebajast, kes alustas ise harjutust liiga suure sõidukiirusega.

24.3. Kaebaja tugineb kaebuses Määruse § 5 lg-le 4, mis sätestab: „Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist“.

Kohtu arusaamisel tahetakse nimetatud sättega tagada seda, et eksamineeritav sooritab eksamiharjutused iseseisvalt ning eksamitulemus iseloomustab just eksamineeritava teadmisi ja oskusi. Säte kohustab ennekõike eksamineeritavat mitte kasutama kõrvalist abi või suunavaid märkusi, kuid kohtu hinnangul pole välistatud, et säte kohustab ühtaegu kõrvalisi inimesi abi osutamist vältima.

Ühtaegu tuleb kohtu hinnangul eristada abistavaid märkusi eksami läbiviimise korralduslikest märkustest ja seda, kes neid märkusi annab. Korralduslike märkuste jagamine on hädavajalik sõidueksami läbiviimisel, ennekõike Määruse § 10 lg 12 tähenduses- sõidueksami teise järgu toimumise ajal. Määruse Lisa 4 järgi kontrollitakse sõidueksami teises järgus eksamineeritava käitumist liikluses, mille vältimatuks osaks on eksamineerija korraldused eksamineeritavale nt sõidusuuna valikul. Juhiste andmise vajadusele vihjab ka Määruse § 10 lg 5. Samamoodi pole ka välistatud korralduslike märkuste jagamine muudel juhtudel, sealhulgas eksamiharjutuse otse sõitmine sammukiirusel läbiviimisel.

Kui ka eksamineerija meenutas kaebajale eksami toimumise ajal, et harjutuse edukaks läbimiseks peab kaebaja liikuma sammkiirusega, on võimalik, et märkus oli pigem korraldusliku kui abistavat või suunavat laadi. Eksamineerija kordas sellega harjutuse sisu ja läbimise korda, mitte ei juhendanud kaebajat nt sidurit lahutama ja veerema vabakäiguga või õrnalt pidurdama.

Määruse § 5 lg 4 kujutab endast ennekõike eksamineeritavale kohustust mitte kasutada juhiseid. Määruse § 5 lg 4 tähenduses ei saa eksamineerijat mingil juhul pidada kõrvaliseks isikuks, kelle korraldustest ei peaks eksamineeritav juhinduma. Lisaks seab Määruse § 5 lg 3 ls 3 eksami korra rikkumise vastutuse just eksamineeritavale, mitte eksamineerijale ja Määruse § 5 ei räägi tagajärgedest, mis kaasnevad kui eksamineerija rikub korda. Kohus on seetõttu seisukohal, et nendest sätetest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõudeks, et eksamineerija ei aitaks teda õigele käitumisviisile suunava juhisega. Teisisõnu ei saa kaebaja eksamineerija eksami edukat sooritamist soodustavat juhist tõlgendada eksamineerija poolse korra rikkumisena.

Kui suunava märkuse tegemine oleks tõendatud ja seda saaks eksamineerijale ette heita, siis sõltumata võimalikust veast kaalutlusõiguse teostamisel, oleks kaalutlusotsus olnud sama tulemusega- „mittesooritanud“. Viimast põhjusel, et kohtu hinnangul oli enne eksamineerija võimaliku märkuse tegemist olemas põhjendatud alus, silmnähtav sammkiiruse ületamine, eksami hindamiseks tulemusele mittesooritanud. Poolte vahel pole ka vaidlust fakti üle, et korduskatse ajal kaebaja kaldus trajektoorilt kõrvale ja pani jala maha, seega sooritas kaebaja

Määruse p 3.2.2 tähenduses vead, mida vastustaja võis võtta arvesse eksamitulemuse otsustamisel.

25. Kaebaja väidab, et enne eksamiga alustamist kritiseeris eksamineerija kaebaja sõiduvarustust- saapaid, ja vihjas sellele, et need ei pruugi olla sobivad liiklemiseks, sh eksami sooritamiseks. Kaebaja hinnangul lõi eksamineerija sellega eksami sooritamise ajaks pingestatud õhkkonna.

Määruse 10 lg 6 ls 3 järgi peab mootorrattajuht sõidueksamil kandma nõuetekohast turvariietust- ja varustust, mis tähendab, et eksamineerijal on vastasel juhul õigus keelduda eksami läbi viimisest. Kohtu veendumusel andiski eksamineerija hinnangu kaebaja turvavaruste ohutusele ja vihjas sellele, et olemasolevate võimaluste seast pole poolsaapad kõige paremad. Sellele vaatamata asus eksamineerija eksamit läbi viima ja sellepärast ei oma ka eksamineerja märkus käesolevas asjas tähtsust.

26. Kaebaja heidab vastustajale samuti ette kellaaegade tõele mittevastavust. Vastustaja on eluliselt usutavalt selgitanud, milliste asjaolude tõttu ei vasta kellaajad tegelikkusele.

27. Eeltoodud põhjendustel ei rahulda kohus kaebaja nõuet tühistada 31.07.2015. a toimunud A-kategooria sõidueksami tulemust „mittesooritanud“.

28. Kaebaja taotleb ka 09.09.2015. a vaideotsuse nr 2-3/15-00066/115 tühistamist.

HKMS § 45 lg 4 järgi on vaideotsuse vaidlustamine võimalik vaid koos esialgse otsusega, kui vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebuse järgi jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning kaebaja hinnangul oli koostatud vaide otsus materiaalselt õigusvastane. Kaebaja soovib negatiivsete tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja pole esitanud ja kohus pole ka tuvastanud ühtegi teist võimalikku eesmärki vaideotsuse tühistamisnõude esitamiseks. Seega tuleb 31.07.2015. a otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõude eesmärki pidada samaks.

Kohtumenetlus leidsid tuvastamist asjaolud, mille kohta kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et puudub alus vastustaja 31.07.2015. a tehtud otsuse tühistamiseks. Kaebus vaideotsusele jääb rahuldamata samadel asjaoludel vaidemenetluse esemega.

Menetluskulud

29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik