1-15-5407/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.06.2016 Kohtuasja number 1-15-5407 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.G elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.G, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 22.01.2015 07.01.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta N.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista N.G-lt menetluskuluna riigituludesse 171.12 eurot kaitsetasu

v.adv.

Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda

30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA

PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700064882.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru

Advokaadibüroo kasuks eurot (sh käibemaks 20%) Sergei Politševi 171.12 v.adv. poolt

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. N.G

2

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata prokurörile. Viru Vanglale, N.G-le, kaitsjale ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.G

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaega

Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega tunnistati N.G süüdi KarS § 183 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9, § 201 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks

liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.2015.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab karistust neljandat

korda. Käesolevat karistust kannab väikses koguses narkootikumide käitlemise, varguste, omastamise ja mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Isik on ca 15 aastat süstemaatiliselt varastanud, vaatamata sellele, et on ka enamasti töötanud.

Lisaks kahel korral karistatud auto joobes juhtimise eest ja ühel korral vägivalla kasutamise

eest. Soodusteguriks on impulsiivsus ja kuritegelik mõtteviis, varem ka narkootikumide

tarbimine. ele suunatud sotsiaalprogrammi Kinnipeetav läbis sõltuvuskäitumise muutmis Eluviisitreening ning alates 29.12.2015 osaleb vangla majandustöödel koristajana.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemisel asub elama xxxx koos ema ja elukaaslasega. Tegemist on a eluasemega, mis püsiv

sobib ka el ja saanud

ektroonilise valve paigaldamiseks. Omandanud põhihariduse

siseviimistleja elukutse. mentidel, meeldib musitseerida. Isik on Mängib erinevatel instru pidevalt töötanud, vajadusel aitasid rahaliselt ema ja elukaaslane. Vargused on toime pandud

peamiselt ajal kui tööd ei olnud, aga samuti siis kui tarvitas narkootikume. Toimetulekut on

mõjutanud narkosõltuvus. Tasumata nõudeid summas 5779,92 eurot. Enda sõnul soovib võlgadest vabaneda. Vabanemisel on võimalik tööle asuda ehitustöölisena xxxx.

Ema on ga kontakti ei ole. Elukaaslasega kinnippetavat ja tema õde üksi kasvatanud, isa sündis xxxx poeg. Elukaaslasel on olnud probleeme narkootikumidega ja ta on kandnud ühel korral vanglakaristust. Väidetavalt elukaaslane enam ei tarbi narkootikume. Kinnipeetav omab suhteid

kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kelle kaudu . Narkosõltuvus realiseeris varastatud esemeid

ja pidev tarvitamine, auto joobes juhtimine ja süstemaatilised vargused viitavad riskivale ja

hoolimatule elustiilile. On varastanud

alkoholi edasimüümiseks, et saada raha. Isikul on

diagnoositud narkosõltuvus, remissioonis. Karistusregistris 16 karistust NPALS alusel ja 27 karistust KarS § 218 alusel, mis viitab tüüpilisele narkosõltlase käitumisele. Isik on 3 aastat

olnud metadoon-asendusravil, hetkel metadooni asendusravi ei vaja. Varem olnud ka narkootikumide üledoose.

Toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus on puudulik, tegevustes arvestab endale

soovitava tulemusega. Tegutseb hetkeimpulsi ajel ja on seetõttu narkojoobes olles

hammustanud kinnipidajat kõrvast. Ei suuda või ei taha varasematest vigadest õppida, vaid

pigem lahendab oma probleeme varastades ja samu mustreid korrates. Eesmärgid

3

laialivalguvad - tahteomadused on ebapiisavad. Isikut tahaks ja võiks teha mitmeid asju, kuid

on 37-l korral (koos kuritegusid pisendada, väärtegudega) karistatud varguste eest, üritab

meeleldi asetab vastutuskeskme endast väljapoole. Käesolevad kuriteod on toime pandud

kriminaalhoolduse ajal, kusjuures isik täitis ÜKT ülesandeid kohusetundlikult ja töötas ametlikult. Ühiskonnareegleid rikub teadlikult ja täidab valikuliselt. Motivatsioon muutuda jääb

paljasõnaliseks kuni ei teadvusta enda osa kriminaalse käitumise kujunemises ja jätkuvas viljelemises. Isik ei otsi õiguskuulekaid lahendusi probleemidele.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 56%, vägivaldse kuriteo puhul 30%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla määrata ning teeb ettepaneku katseaeg

karistusaja lõpuni 07.01.2019 ja käitumiskontrolli pikkuseks 18 Käitumiskontrolli ajaks

kuud. oleks otstarbekas kohustada N.G täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi ning elektroonilist valvet pikkusega 6 kuud.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas le märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läb Prokurör leiab, et ivaatamisest.

süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Tema isikut ja elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral,

reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Vangla materjalide kohaselt on isik karistatud kriminaalja väärteokorras kokku 37-l korral varguste toimepanemise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik, varguste toimepanemine on muutunud tema elustiiliks ja

peamiseks sissetulekuallikaks. Varasemad karistused ei ole isikule piisavat positiivset

er Kuriteod, mille eest isik vangistust kannab, on toime pandud ipreventiivset mõju avaldanud.

kriminaalhoolduse ajal. I oimepanemise

seloomustusest nähtub, et uue kuriteo t tõenäosus

2 aasta jooksul on 56%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku käitumist vabaduses

võib mõjutada tema korduv karistatus nii kriminaal kui ka väärteokorras ja pikaajaline narkootikude tarvitamine, seetõttu ei ole mõtekas tema vabastamine elektroonilise valve alla. Ka kinnipeetava elukaaslane tarvitab narkootikume, mis võib uue kuriteo toimepanemise riski

veelgi suurendada. Vangistusest gimisi enne aega vabastamisega kaasneb katseaeg koos tin täht

käitumiskontrolli nõu panemisega süüdimõistetule. ete ja lisakohustuste Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav kuni karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. On suur

tõenäosus, et ennetähtaegsel vabanemisel jätkab isik varavastaste süütegude toimepanemist.

Lähtudes eeltoodust ennetähtaegset vabastamist. ei toeta prokuratuur N.G

Maakohtu istung

09.06.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et 6 aastat ei ole ta narkootikume

tarvitanud. Oli metadooni ravi ning vanglas olles loobus narkootikumide tarvitamisest.

Sugulastega suhtleb pidevalt. Elukaaslane praegu ei tarvita narkootikume xxxx , töötab .

Avaldab, et vaid plaanib vabanemisel asuda ei taha jätkata narkootikumide tarvitamist, tööle.

Varasemalt t vabaduses öötas – isikul on ehitaja haridus, töötas ehituses ja töökogemus olemas.

Kahetseb oma kuritegusid, soovib alustada uut elu.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja leiab, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea, tal on vaid üks

distsiplinaarkaristus, töötab vangla majandustöödel koristajana alates 29.12.2015, läbis

4

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud just sõltuvuskäitumise muutmisele. Samuti toetab vangla tema vabastamist. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, elukaaslane ja poeg,

kellega suhted on head ja kellega suheldakse pidevalt ning kes on nõus isikut igakülgeslt

toetama. Kinnipeetaval on kindel elukoht, garanteeritud töökoht, muuhulgas on tal kutse ja

töökogemus. Isikul on olnud narkosõltuvus, kuid ta on saanud ligi 3 aastat metadooni

asendusravi, mida käesoleval ajal enam ei vaja. Kaitsja leiab, et isik on oma positiivse käitumisega tõendanud seda, et on asunud paranemise teele, ta omab motivatsiooni oma käitumise muutmiseks ja edaspidi seaduskuulekalt elamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse kohaldamisega. Eeltoodust tulenevalt palub

kaitsja kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada, ärates käitumiskontroll pikkusega mä 18 kuud ja elektrooniline valve 6 kuud.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega . Isikut on kriminaalkorras vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele

karistatud 11-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda, mistõttu ei ole kuritegude

toimepanemine juhuslik. Isikut on 16-l korral karistatud narkootikumidega seotud süütegude

eest ning 27-l korral varguste toimepanemise eest. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on majandusliku kasu

saamine ja sõltuvusprobleemi lahendamine, soodusteguriks aga impulsiivsus ja kuritegelik mõtteviis, varem ka narkootikumide tarvitamine.

Positiivse isik

na võib välja tuua, et on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening, mis on suunatus sõltuvusprobleemide lahendamiseks ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Isikul on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kus koos temaga elaksid veel isiku ema, elukaaslane ja nende poeg. Samuti on isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toime tulemiseks. Varasemalt on isiku

m

ajanduslikku toimetulekut mõjutanud narkosõltuvus ja tasumata nõuded ligikaudu 5780 euro ulatuses, millest enda sõnul tahab vabaneda.

Riigikohus o -1-1-91- n oma 02.11.2006 määruses nr 3 06 märkinud, et vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus

täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja

jooksul muutnud oma käitumist ega teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides.

Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt viibinud 3 aastat metadooni

asendusravil, käesoleval ajal ravi ei vaja. Iseloomustuse kohaselt kuulub kinnipeetava

suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavad isikud, kes

5

võivad negatiivselt mõjutada. Kinnipeetava elukaaslane on samuti

kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud ning tal oli varasemalt probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56%

ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks %, milliste näol on tegemist

30

keskmiste riskidega uute kuritegude toimepanemisel. Kuivõrd käesolevad kuriteod on toime pandud katseajal kriminaalhooldusele allutatuna, puudub kohtul kindlus selles, et katseaeg sel

korral õnnestuks ning aitaks vähendada uute kuritegude toimepanemise Kohus rõhutab, riske.

et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes

erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus

leiab, et N.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. käesoleval ajal

Prokuratuur ei toeta samuti isiku . ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu N.G vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp