3-15-785/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-785

Haldusasi

FIE Hilja Valk kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 13.11.2014. a otsuse nr 12-6/745

osaliseks tühistamiseks, 13.11.2014. a otsuste

nr 126/714, 126/731 ja 12-6/759 tühistamiseks ning

10.03.2015. a vaideotsuse nr 12-4/14/420-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FIE Hilja Valk apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja FIE Hilja Valk

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Võtta apellatsioonkaebusele lisatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori

26.03.2013. a käskkiri nr 66 haldusasja toimikusse. Tagastada apellatsioonkaebusele

lisatud PRIA ja VTA koostöökokkulepe, sisejuurdluse aruanne ning VTA kontrollakt

nr 12-393-14/014 kaebajale.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a

otsus. Teha uus otsus, millega tühistada PRIA 13.11.2014. a otsused nr 126, nr 12-

6/714, nr 12-6/731 ja nr 12-6/759 osas, millega kaebajale määratud toetusi nõuetele

vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3% ulatuses vähendati ning PRIA 10.03.2015.a

vaideotsus nr 12-4/14/420-2 osas, millega jäeti kaebaja vaie eelviidatud otsuste

vastavas osas tühistamiseks rahuldamata.

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt FIE Hilja Valk kasuks

välja menetluskulud summas 30 (kolmkümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.07.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 28.11.2013. a otsusega

nr 12-6/1041 „2013. aastal taotletud piimasektori eritoetuse osaline määramine“ Valgu-Lauri

talule toetusummaks 5438,43 eurot.

2. PRIA määras 02.12.2013. a otsusega nr 12-6/1053 „2013. aastal taotletud ühtse

pindalatoetuse osaline määramine“ Valgu-Lauri talule toetusummaks 56 561,56 eurot.

3. PRIA määras 07.01.2014. a otsusega nr 12-6/5 „2013. aastal taotletud ebasoodsamate

piirkondade toetuse osaline määramise“ Valgu-Lauri talule toetussummaks 6616,17 eurot.

4. PRIA määras 03.02.2014. a otsusega nr

12-6/241

„2013. aastal taotletud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaline määramine“ Valgu-Lauri talule

toetussummaks 44 083,09 eurot.

5. PRIA viis 24.09.2013 läbi Valgu-Lauri talus kohapealse kontrolli, mille tulemused on

vormistatud kontrollaruandel nr 13074-1-PRIA ning 29.11.2013 viis kontrolli läbi Veterinaar

ja Toiduamet (VTA), mille tulemused on vormistatud kontrollaktil nr 120313-16.

6. PRIA tunnistas 13.11.2014. a otsusega nr 12-6/745 kehtetuks PRIA 02.12.2013. a otsuse

nr 12-6/1053 lisas näidatud 18 taotleja osas ja määras toetuse 18 taotlejale osaliselt,

s.h ValguLauri talule summas 54 847,57 eurot ning nõudis tagasi 1713,99 eurot.

7. PRIA tunnistas 13.11.2014. a otsusega nr 12-6/714 kehtetuks PRIA 03.02.2014. a otsuse

nr 12-6/241 Valgu-Lauri talu osas ja määras Valgu-Lauri talule osaliselt

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse summas 42747,24 eurot ning nõudis tagasi

1335,85 eurot.

8. PRIA tunnistas 13.11.2014. a otsusega nr 12-6/731 kehtetuks PRIA 07.01.2014. a otsuse

nr 12-6/5 Valgu-Lauri talu osas ja määras osaliselt Valgu-Lauri talule ebasoodsamate

piirkondade toetuse summas 6415,68 eurot ning nõudis tagasi 200,49 eurot.

9. PRIA tunnistas 13.11.2014. a otsusega nr 12-6/759 kehtetuks PRIA 28.11.2013. a otsuse

nr 12-6/1041 Valgu-Lauri talu osas ning määras osaliselt piimasektori eritoetuse Valgu-Lauri

talule summas 5273,63 eurot ning nõudis tagasi 164,80 eurot.

10. PRIA jättis 10.03.2015. a vaideotsusega nr 12-4/14/420-2 rahuldamata FIE Hilja Valgi

(ValguLauri talu) vaide PRIA 13.11.2014. a otsuste nr 12-6/745, 12-6/714, 12-6/731 ja

126/759 peale. Vaideotsuse kohaselt PRIA tuvastas kontrollis, et Valgu-Lauri talu on rikkunud

põllumajandusministri 17.02.2010. a määruse nr 11 „Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,

püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmised alused ja kord ning püsirohumaa

säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11) § 5 lg-st 2 ning

põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määruse nr

44) § 4 lg 1 p-st 3 tulenevat nõuet kolme põllu pinnal, kokku ~2,5 ha suurusel maa-alal,

millise rikkumise eest määras nõuetele vastavuse raames vähenduseks 1% toetussummast

ning mahepõllumajandusliku tootmise toetuse baasnõude raames toetuse vähenduseks lisaks

1% mahepõllumajandusliku tootmise toetuse summast. VTA tuvastas kontrolli käigus, et talus

peetav ravimite vihik oli puudulik, sissekanded olid ebaselged või puudusid üldse ning ühel

farmitöölisel puudus kehtiv tervisetõend, mille tulemusena määras rikkumise eest kokku

nõuetele vastavuse raames vähenduseks 3% toetussummast. PRIA leidis, et Valgu-Lauri talu

ei saa vabandada määruse nr 11 § 5 lg-st 2 ja määruse nr 44 § 4 lg 1 p-st 3 tuleneva nõude

rikkumist 24.09.2013 seisuga sellega, et ta oli esitanud taotluse eelviidatud nõude täitmise

tähtaja pikendamiseks kuni 15.09.2013. PRIA märkis, et piisav ei ole vaid

põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade otstarbeks vihiku pidamine, vaid

ka sellesse nõutavate sisuliste kannete tegemine ning kui vajalikud andmed puuduvad ja

esineb ebaselgeid kandeid, on põllumajandusministri 23.02.2005. a määruse nr 21 „Ravimite

ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“

(määrus nr 21) § 15 lgst 1 tulenevat nõuet rikutud. PRIA leidis, et tulenevalt loomatauditõrje

seaduse (LTTS) § 8 lg-st 1 peavad tervisekontrolli läbima ja selle edukat läbimist kinnitavat

tervisetõendit omama kõik farmitöölised, kes puutuvad tööülesannete tõttu vahetult

põllumajandusloomade ja loomsete saadustega kokku.

11. H. Valk esitas 29.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 26.10.2015 täiendava

selgituse. Kaebaja palus tühistada PRIA 13.11.2014. a otsused nr 12-6/745, 12-6/ 714, 12-

6/731 ja 12-6/759 ja vaideotsus nr 12-4/14/420-2 ning hüvitada tagasinõutud summa 3415,13

eurot ja riigilõiv 102,45 eurot. Kaebaja põhjendused:

1) PRIA on põhjendamatult varasemad otsused üle vaadanud. Kui PRIA leidis, et toetust on

makstud enam, tulnuks kõik asjaolud koheselt kontrollida, hilisemalt on haldusaktide

muutmisega tekitatud kaebajale ebameeldivad tagajärjed ning rikutud on kaebaja usaldust

haldusaktide kehtimajäämise suhtes. Toetuste vähendamisel PRIA enda süül või kui puudused

avastati hilisemalt PRIA vea tõttu, siis ei kohaldata tagasimaksekohustust.

2) Toetuste osalise määramise ja tagasinõudmise otsuste tegemisel on PRIA ebaõigesti

tuginenud VTA lisalehtedele. Kontrollakt ja lisalehed on koostatud ja allkirjastatud erinevate

isikute poolt. Aktil puudub viide lisade kohta. Lisalehtedest sai kaebaja teada peale

vaideotsust. Lisalehtedel on rikkumise tähtsus üle hinnatud. Kaebaja pole saanud tutvuda

lisalehtedega ning toetused nõuti enne tagasi, kui tal võimaldati kontrollakti lisadega tutvuda.

Lisalehed on vastu võtnud poeg E. Valk, kes ei osanud aru saada dokumentide tähendusest

ning oli köitnud need Leilovi laudas olevasse kausta. Kaebaja ei ole elanud Leilovi laudas ega

ole sellega seotud, mistõttu ei saa lugeda dokumenti talle kättetoimetatuks.

12. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.

Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja on allkirjastanud 29.11.2013 kontrollakti, märkides, et vastuväiteid ei ole. Seega

olid kaebajal teada nimetatud kuupäeval puudused, mida tuli likvideerida ja samuti on ta

tutvunud kontrollakti lisalehtedega. Kontrollakti lisalehed on kaebajale edastatud VTA poolt

saadetisega RR247185427EE, mis on kaebajale kätte toimetatud 08.10.2014 kl 9:40 (tl 118),

mitte 26.03.2015, ja PRIA sai lisalehtedest lähtuda otsuste tegemisel. Kontrollakti lisad on

vastu võtnud H. Valgu poeg E. Valk, kes on täisealine ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt

Leilovi lauda omanik, kes peaks vastutustundlikult suhtuma asjaajamisse ja toetusega

seonduvaid dokumente tundma. Enne E. Valku on Leilovi lauda omanik olnud H. Valk, seega

oli ta ka ise seotud Leilovi laudaga. Kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi

muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja

sellega loetakse dokument kättetoimetatuks (HMS § 26 lg 4).

2) PRIA-l on seadust tulenev õigus toetussummade tagasinõudmiseks, kui hilisemalt pärast

toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud välja alusetult. Ei esine piiranguid

tagasimakse tegemise kohustamiseks, kaebaja oli teadlik kontrollaktil märgitud rikkumistest.

Antud juhul on viga seotud faktiliste andmetega ja tagasimakseotsusest on kaebajale teatatud

12 kuu jooksul alates maksete tegemisest (Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011 art 5 p 3.2).

Seega on PRIA õiguspäraselt otsused nr 12-6/1053, 12-6/241, 12-6/5 ja 12-6/1041 üle

vaadanud ning teinud 13.11.2014 uued otsused, samuti tuginenud VTA lisalehtedele ja

kontrollaktile asja uuel otsustamisel. Nii ravimite vihikute puudulik täitmine kui ka

tervisetõendi puudumine farmitöötajal on majandamisnõuded, mis kajastuvad nõuetele

vastavuse süsteemis. Kuigi lisalehed ei olnud koheselt sisestatud CCS-i nõuetele vastavuse

infosüsteemi, on need sisestatud süsteemi ettenähtud tähtaja jooksul, millest on PRIA-t

teavitatud.

3) Lisalehtedel märgitud rikkumise tähtsust ei ole ülehinnatud. Kaebaja väide, et rikkumise

olulisust tuleb hinnata arvestades ettevõtte suurusega ja sellega, et loomalauta ei ole kerge

töölisi saada, on kaebaja subjektiivne arvamus rikkumiste olulisusele. Kas farmitöölisel on

töötamiseks vajalik tervisetõend, on pädev hindama spetsialist, mitte kaebaja. Kaebaja on

põhjendamatult seadnud kahtluse alla isiku pädevuse, kes on lisalehed täitnud. Kohtul puudub

alus ametniku pädevust kahtluse alla seada. Samuti on spetsialist pädev hindama seda, mis

puudutab ravimite vihiku täitmist ja järgima ravimite üle arvestuse pidamist.

4) Vaideotsus on antud õiguslikel alustel ja selleks pädeva haldusorgani poolt,

menetlusnormide rikkumist ei ole tuvastatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. H. Valk esitas 28.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Otsuse tagantjärele ülevaatamine ei ole õigustatud. Vaid üks esialgse toetuse määramise

otsus on tehtud (päev) enne VTA kontrolli tulemuste selgumist, kuid ülejäänud otsused on

tehtud peale 29.11.2013 toimunud VTA kontrolli, seega pidid PRIA-le selle tulemused teada

olema. Väidetav kvaliteedikontroll oli vaid õigustus tehtud otsuste ümbervaatamisele. VTA ja

PRIA vahel on sõlmitud 15.06.2012 koostöökokkulepe, kuid asutused endale pandud

kohustusi ei täitnud, vaid vastutus asetatakse kaebajale. Hea haldusega ei ole kooskõlas, et

ühe isiku ebamäärase vihje peale asutakse rikkumisi tagantjärgi karmimalt hindama. Et

tegemist ei olnud kvaliteedikontrollis avastatud puudustega, kinnitab see, et ehkki väidetavalt

avastati VTA-s puudulikud kanded CCS-s 78 taotlejal, puudutas neljast uuesti tehtud otsusest

kolm ValguLauri talu ning neljast neist 18 vähendamise otsuse puhul oli kaebaja osas

proportsionaalselt rangem. Kaebaja suhtes oli varasemate otsuse ümbervaatamise eesmärk

näidata 2014. a toetuste määramisel rikkumisi korduvana ja vähendada seetõttu toetusi

kolmekordses ulatuses.

2) Kohus on jätnud tähelepanuta Maaeluministeeriumi selgitused Komisjoni määruse

nr 65/2011 art 5 osas. Olukorras, kus amet asub kontrollakti aasta jooksul lisadega täiendama

ja rikkumise suurust hindama, on tegemist uute andmete tuvastamisega, mistõttu toetuste

tagantjärele vähendamine ei ole õigustatud.

3) Kohus on jätnud tähelepanuta, et kontrollakti ja hiljem lisatud lisalehed on koostanud

erinevad isikud. Järelevalve teostamise juhend sätestab, et kontrolli teostavad

VTA koosseisuvälised spetsialistid (p 2.6), kes täidavad nii kontrollakti kui ka lisalehed

(p 3.3.7). VTA koosseisulisel ametnikul L. Kotkasel ei olnud voli kontrollija tööd teha.

22.05.2015 alustas Lõuna Ringkonnaprokuratuur VTA kontrollakti võltsimise faktis

kriminaalmenetluse nr 15760000085. Seega on nii PRIA kui ka kohtu seisukoht rikkumise

puudumise kohta ennatlik. Kui uurimine selgitab välja, et lisalehed on võltsitud, ei ole

võimalik neid toetuste vähendamisel arvestada.

4) Kontrollakti lisalehti ei ole kaebajani toimetatud. VTA-le oli teada kaebaja õige juriidiline

aadress, mida kinnitab VTA vahetult eelmine ja järgmine kontrollakt Valgu-Lauri talu kohta.

E. Valk on küll täisealine isik, kui ta ei olnud PRIA toetuste saamisele orienteeritud isik ja

tema põhitegevusala ei olnud PRIA või VTA-ga kirjavahetuse pidamine. Seega on mõistetav,

et ta pidas saabunud dokumente tema lauda suhtes eelmisel päeval tehtud kontrolli osaks.

Kaebajale ei antud HMS §-s 75 sätestatud võimalust ning toetused nõuti uute otsustega tagasi

enne, kui kaebajale võimaldati kontrollaktiga tutvuda.

5) Lisalehtede koostajale ei olnud kontrollaktis sisalduva info põhjal teada, millised olid

konkreetsed etteheited ravimivihikule, milliseid ravimeid olid loomad saanud ja kui kaua

rikkumine oli kestnud. Ometi on spetsialist asunud seisukohale, et tegemist oli üle 5% tõsise

nõude rikkumisega, mis on kestnud 30-50 päeva. Samuti on töölise tööülesandeid tuvastamata

asutud seisukohale, et esmatooted ei ole kaitstud saastumise eest. Mingeid ravimeid tol

ajaperioodil loomad ei saanud ja sõnnikuajajal-traktoristil ei olnud kokkupuudet piimaga,

mistõttu on asjakohatu spetsialisti viide esmatoodete saastumise ohule.

14. PRIA esitas 26.01.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjendused:

Kohus on õigesti leidnud, et PRIA-l oli õiguslik alus otsused uuesti üle vaadata ning kaevatavad

otsused on antud õiguslikul alusel, selleks pädeva haldusorgani poolt, otsused sisaldavad nii

juriidilisi kui faktilisi asjaolusid toetuste osalise määramise ja toetuste tagasinõudmise kohta.

Kaebaja ei ole põhistanud ühtegi seisukohta näitamaks, et kohtu seisukoht ei ole õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas PRIA-l oli õigus oma varasemaid otsuseid

ValguLauri talule toetussummade määramise kohta VTA poolt läbiviidud kontrolli tulemuste

alusel muuta ning toetussummasid 3% ulatuses vähendada. Poolte vahel ei ole vaidlust 1%

ulatuses toetussummade vähendamise õiguspärasuse üle. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei

nõustu kaebaja nii tema osas tuvastatud puudustega kui ka kontrollakti lisalehtedel märgitud

hinnanguga rikkumiste tõsidusele. Ka väidab kaebaja menetluslikke rikkumisi kontrollakti

lisalehtede koostamisel, kaebajale teatavakstegemisel ning kaebaja ära kuulamisel.

Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja puhul tuvastatud puuduste osas (I); hindab

seejärel kaebaja väiteid menetluslike rikkumiste kohta seoses kontrollakti lisalehtede täitmise,

kaebajale teatavaks tegemise ja kaebaja ärakuulamisega (II) ning lahendab viimaks

apellatsioonkaebuse taotlused ja jagab menetluskulud (III).

I

17. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on saanud PRIA-lt Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alusel Euroopa Liidu eelarvest

rahastatavat piimasektori eritoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ja

mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Toetuste saamiseks näeb ELÜPS § 23 lg 2 ette

kohustuslikud majandamisnõuded, s.h. rahva- ja loomatervise ning loomade heaolu

valdkonnas kehtivad nõuded, mida rakendatakse toetuse saamise nõuetena ning mis ELÜPS §

23 lõike 3 kohaselt avaldatakse PRIA veebilehel www.pria.ee/docs/essential_resources/53.doc

(edaspidi majandamisnõuded). ELÜPS § 23 lg-st 1 tuleneb, et nõuetele vastamiseks tuleb

isikul kohustuslikke majandamisnõudeid täita. ELÜPS § 25 järgi kontrollib §-s 23 nimetatud

nõuete täitmist oma pädevuse piires teiste hulgas ka Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). ELÜPS

§-st 26 tuleneb, et kui taotleja eelviidatud majandamisnõudeid ei täida, otsustab PRIA toetuse

vähendamise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23 ja 24 ning nõukogu määruse

(EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud alustel ja ulatuses.

18. PRIA vaideotsusest nähtub, et VTA teostas kontrolli Valgu-Lauri talus 29.11.2013,

vormistades selle kohta kontrollaruande nr 120313-16/13-0260-VTA (tl 29-30).

Kontrollaruandes märgitakse muu hulgas ära järgmised majandamisnõuete rikkumised:

„ravimite vihik puudulik, sissekanded ebaselged või puuduvad“ ning „farmitöölisel puudus

kehtiv tervisetõend“ (tl 29p). Eelnimetatud rikkumised nähtuvad ka kontrollakti lisalehelt

veterinaarravimite kasutamise nõude kohta (tl 28) ning toiduohutuse nõude kohta (tl 28p).

Kontrollakti üleandmisel kaebajal kontrollaktis märgitud puuduste osas vastuväiteid ei olnud

(vt kontrollakti lk 2, tl 29p). Ka ei esitanud ta VTA-le vaiet kontrollakti p-s 8 tehtud

ettekirjutustele, mille järgi tuli kaebajal ravimite vihik koheselt korrastada ning tervisetõend

01.02.2014 toimuvaks kontrolliks tagada. Kaebaja esitas eelviidatud rikkumisi puudutava

vaide esmakordselt alles PRIA-le 15.12.2014, märkides, et „ravimite vihik oli olemas, kuid

seal polnud märkmeid“ ning tunnistades, et „veterinaartõend oli ainult lüpsjal, kes puutus

otseselt piimaga kokku. Tõendid puudusid traktoristil, sõnnikuajajal ja asendajal“ (tl 24).

19. Ringkonnakohus leiab, et olemuslikult liigituvad vastavad puudused PRIA kodulehel

toodud toetuse saamise nõuete alla: „KM 10: HORMOONIDE KASUTAMINE

LOOMAKASVATUSES. NÕUE 2: Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale

manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.“ ning „KM 11: TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS.

NÕUE 3: Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad tagama suurimas

võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes

järgnevat töötlemist.“ Esimesena märgitud nõue tuleneb põllumajandusministri 23.02.2005. a

määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise

tingimused ja kord“ (määrus nr 21) §-st 15 ning teine Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 852/2004 art 4 lõikest 1 ja I lisa A osast (II jaotise punkti 4 alapunktid g, h ja

j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6) ning loomatauditõrje seaduse (LTTS) § 8 lõikest 1.

Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul eelkõige asjakohased

määruse nr 21 § 15 ja LTTS § 8 lõige 1.

20. Määruse nr 21 § 15 lg 1 sätestab, et loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale

manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta. Arvestuses kajastatakse: 1) looma või

loomarühma identifitseerimise andmed; 2) kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja

manustatud kogus; 3) andmed ravimi väljastanud veterinaararsti või apteegi kohta; 5) ravimi

manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta; 6) määratud keeluaeg. Määruse nr 21 § 15

lg 2 järgi võib loomapidaja lõikes 1 nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud

vihikusse, raamatusse või tervisekaardile või salvestada elektrooniliselt. Veterinaararstilt

saadud kirjalike selgituste ja retseptide kogumine kausta on arvestuseks piisav, kui

loomapidaja lisab dokumentide lõikes 1 nõutud andmed või peab nende kohta eraldi arvestust.

Ringkonnakohus leiab, et nõue, pidada arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite

ja ravimsöötade kohta, on määrusest koosmõjus tulenevalt piisavalt konkreetne, et kaebaja

võinuks seda täita. Kuigi ringkonnakohus loeb kontrollakti ja kaebaja 15.12.2014. a vaide

alusel tuvastatuks, et kaebajal oli ravimite vihik olemas, loeb ringkonnakohus kaebuse väidete

alusel usaldusväärseks ka VTA kontrollaktis märgitu, mille kohaselt kaebaja ravimite vihikut

ettenähtud korras ei täitnud. Nimelt leiab kaebaja, et ravimivihiku täitmine on oluline

suuremates ettevõtetes, kus lüpsjad vahetuvad, kuid kaebaja ettevõttes, kus on ligi 60 looma,

on kogenud lüpsjale ka ravimivihikut vaatamata teada, millist ravi on konkreetne loom

saanud. Ka märgib kaebaja, et loomade ravimine toimub lüpsja teadmisel ja nõudmisel (vt

kaebuse p 3, tl 4). Eeltoodu ei kinnita kaebaja väidet, et vihikut ei täidetud seetõttu, et ükski

60 loomast polnud kunagi ravimit ega ravimsööta saanud, vaid pigem seda, et ravimivihiku

nõuetekohast täitmist lihtsalt ei peetud oluliseks.

21. LTTS § 8 lg 1 sätestab, et loomapidaja ja isik, kes oma tööülesannete tõttu puutub

vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, peab nakkushaiguste

tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne loomapidamise alustamist või

töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka loomapidamise või töösuhte ajal

korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seadusele olema kirjalik tervisetõend. Tervisekontrolli nõudeid ei kohaldata loomapidajale,

kes peab loomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks.

22. Kaebaja väitel ei olnud sõnnikuajajal-traktoristil kokkupuudet piimaga, mistõttu on

spetsialisti viide esmatoodete saastumise ohule asjakohatu. Ringkonnakohus kaebajaga ei

nõustu. Käesoleval juhul ei saa hinnata ainult sõnnikuajaja-traktoristi võimalikku

kokkupuudet piimaga, vaid hinnata tuleb ka kokkupuutevõimalusi põllumajandusloomadega.

Veterinaarkorralduse seaduse (VetKS) § 2 lg 2 järgi on põllumajandusloom loomsete saaduste

tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. VetKS § 2 lg 5 järgi on loomne saadus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu

hügieeni eeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55-205) I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne

toode, mis on viidatud normi kohaselt loomset päritolu toit; piimakarja puhul on selleks

lehmadelt lüpstav piim. Kuigi ringkonnakohus möönab, et sõnnikuajajal-traktoristil enamasti

piimaga kokkupuute vajadus puudub, ei saa väiksemamahulise tootmise puhul seda

kokkupuudet siiski täielikult välistada. Samuti ei saa mõistlikult eeldada, et sõnnikuajaja-

traktoristil puudub igasugune kokkupuude põllumajandusloomadega. Kaebuses halduskohtule

möönab kaebaja, et ta ei saanud loomi söötmata ja hooldamata jätta ning tegi seetõttu

töötajatele mööndusi tervisetõendite osas. Eeltoodust tulenevalt on VTA ringkonnakohtu

hinnangul kontrollaktis kaebaja rikkumised õigesti kindlaks teinud.

II

23. Kaebaja väitel on kontrollakti ja hiljem lisatud lisalehed koostanud erinevad isikud ning

lisalehtede koostajale ei olnud kontrollaktis sisalduva info põhjal teada, millised olid

konkreetsed etteheited ravimivihikule, milliseid ravimeid olid loomad saanud ja kui kaua

rikkumine oli kestnud. Ka leiab kaebaja, et kontrollakti lisalehti ei ole kaebajani toimetatud.

Kaebajale ei antud võimalust ka HMS §-st 75 tuleneva vaide esitamiseks ning toetused nõuti

uute otsustega tagasi enne, kui kaebajale võimaldati kontrollaktiga tutvuda.

24. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt kontrollakti lisalehtede vormistamise kohta

esitatud etteheited on põhjendatud. ELÜPS §st 26 tuleneb, et kui taotleja majandamisnõudeid

ei täida, otsustab PRIA toetuse vähendamise nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23

ja 24 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud alustel ja ulatuses.

Nõukogu määruste (EÜ) nr 73/2009 ja nr 1698/2005 järgi on toetuse vähendamine või

abisaaja toetuse saajate hulgast väljaarvamine põhjendatud, kui kohustuslike majandusnõuete

täitmine on abisaaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. Sellega seoses võetakse

arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust, kusjuures hooletuse

korral ei ole vähendamine suurem kui 5% ja korduva rikkumise korral suurem kui 15%.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei

kohaldata, kui rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades käsitada väiksema

rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, ei käsitata siiski

väiksemate rikkumistena. Ka võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist või

väljaarvamist, mille suurus on kuni 100 eurot ühe abisaaja ja kalendriaasta kohta. Ühtlasi

pannakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009 liikmesriikidele määruse rakendamiseks

kohustus, võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad kohapealsete kontrollide ning vähenduste

kohaldamise kohta ja toetuse sajate hulgast väljaarvamise kohta, sh ka juhud, mil vähendusi ja

väljaarvamisi ei kohaldata.

25. VTA peadirektori 26.03.2013. a käskkirjaga nr 66 on kinnitatud „Nõutele vastavuse üle

järelevalve teostamise juhend“ (Juhend). Juhend on antud ELÜPS § 25 täitmiseks, mis näeb

ette VTA pädevuse §s 23 nimetatud nõuete täitmist kontrollida ning põllumajandusministri

13.06.2007. a määruse nr 91 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus“ § 8 lg 2 alusel, mille

järgi on ameti peadirektoril õigus anda muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või

korralduse ning põllumajandusministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimustes

käskkirju. Ringkonnakohus võtab kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Juhendi

asja materjalide juurde.

26. Juhendi eesmärgiks on p. 1.2 kohaselt kindlaks määrata otsetoetusi ja Maaelu arengukava

II telje toetusi taotlenud põllumajandustootjate üle teostatavad järelevalvetoimingud nõuetele

vastavuse raames kontrollitavate kohustuslike majandamisnõuete (KM) täitmise osas. Juhendi

p 2.5 järgi teostab KM-te nõuete täitmise järgset kontrolli VTA koosseisuväline

vanemspetsialist (kontrollija), kes p 2.6 järgi lähtub oma tegevuses Juhendist. Juhendi p 3.2.2

järgi prindib kontrollija CCS-ist välja valimis oleva karja kohta eeltäidetud andmeväljadega

kontrollakti ja kohtroll-lehed, kusjuures kontrollaktile lisatavad lisalehed tuleb p 3.2.3

kohaselt välja printida enne kohapealsesse kontrolli minekut. Kohapealse kontrolli teostamisel

täidab kontrollija Juhendi p-st 3.3.7 tulenevalt järelevalvetegevuse läbiviimise kohta

kontrollakti ja kontroll-lehed, liikumiste ettetrüki, nõuetele vastavuse nõuete kontrollakti ning

rikutud nõude(ete) osas kontrollakti lisalehe(d), kuhu tuleb kirja panna tuvastatud rikkumised,

märkides ära konkreetse(d) puuduse(d). Juhendi p 3.3.9 järgi on kontrolli lõppedes oluline, et

enne taotlejapoolse allkirja võtmist selgitab kontrollija taotlejale punkt-punktilt

kontrollitulemused. Juhendi p 3.3.11 kohaselt selgitab kontrollija taotlejale, et rikkumistest

teavitamiseks saadetakse kontrollitavale koopia kontrollaktist (koos lisadega) hiljemalt 30

päeva jooksul pärast kontrollakti lõplikku vormistamist. Juhendi p 3.4.1 järgi teavitab

kontrollija KM-te rikkumisest PRIA-t, sisestades kontrollitulemused CCS-i ühe kuu jooksul

pärast kohapealse kontrolli läbiviimist, kuid hiljemalt 20. oktoobriks. Juhendi p 3.4.2 järgi

hindab kontrollija hindamistabeli „Nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine“ alusel iga nõude

rikkumise ulatust, tõsidust ja püsivust. Juhendi p 3.4.3 kohaselt märgib kontrollija CCS-i iga

nõude korral hindepunktid, kusjuures madalaim sisestatav hinne on 1 ja kõrgeim on 4.

Rikkumise koondhinde saamiseks liidab CCS ulatuse, tõsiduse ja püsivuse punktid kokku.

Koondhinde alusel leitakse PRIA poolt iga konkreetse rikkumise sanktsioon ehk vähendamise

protsent. Koondhinnete ja protsentide suhe on järgmine: Koondhinne 3-5 = 1%; koondhinne

6-10 = 3%; koondhinne 11-12 = 5%. Juhendi p 3.7 kohaselt edastab kontrollija nõuetele

vastavuse nõuete kontrollakti ja kontroll-lisalehed hiljemalt 20. päeva jooksul VTA

keskasutuse peaspetsialistile kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud kontrollaktid koos vajalike

lisadega suunab järelevalveametnik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

27. Kaebaja suhtes koostatud kontrollakti lisalehel veterinaarravimite kasutamise nõude

täitmise kohta on kaebaja rikkumise tõsidust hinnatud oluliseks (hinne 3), ulatust väheseks

(hinne 1) ning püsivust / mõju kergesti eemaldatavaks (hinne 2) (vt tl 28, 34p). Rikkumist,

mille kohaselt puudus farmitöölisel kehtiv tervisetõend, on hinnatud oluliseks (hinne 3),

ulatust väikeseks, mis ei oma mõju kogu tegevusele (hinne 1) ning rikkumise püsivust / mõju

koheselt eemaldatavaks (hinne 1) (vt tl 28p, 36p). Seega saab Juhendist lähtudes järeldada, et

veterinaarravimite kasutamise nõude täitmata jätmist on hinnatud 3% ning farmitöölisel

tervisetõendi puudumist 1% ulatuses toetuse vähendamise aluseks. Poolte vahel ei ole vaidlust

selle üle, et kontrollakti lisalehtedele märgitud hinnete alusel on kaebajale varem määratud

toetusi vähendatud. Nii selgitab PRIA vastuses halduskohtule, et ehkki VTA hindas nõuetele

vastavuse raames rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust arvesse võttes esimesena märgitud

rikkumist 3% toetuse vähendamise määra vääriliseks ning teisena märgitud rikkumist 1%

toetuse vähendamise määra vääriliseks, siis arvestades asjaolu, et tegemist oli sama valdkonna

kohustuslike majandamisnõuetega, määrati mõlema eelviidatud rikkumise eest kokku

nõuetele vastavuse raames vähenduseks 3% toetussummast (PRIA 06.05.2015. a seletus, tl

70p).

28. Kuigi kontrollakti lisalehtedelt ei nähtu seda täitnud isiku nimi ega lisalehtede

vormistamise kuupäev, nõustub ringkonnakohus asjas kogutud materjalidele tuginedes

kaebajaga selles, et kontrollakti ja lisalehed on ilmselt erinevatel aegadel koostanud erinevad

isikud, mis on vastuolus käesoleva otsuse p-s 24 viidatud Juhendi punktidega, eriti aga selle

punktidega 3.3.9, 3.3.11, 3.4.2, 3.4.3 ja 3.7. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja nimetatud

väitele ei ole käesolevas menetluses ka PRIA vastu vaielnud. Kontrollaktil ja lisalehtedel

olevad allkirjad ja käekiri on ka ilma käekirja ekspertiisi teostamata sedavõrd erinevad, et

nende põhjal ei ole võimalik väita, et lisalehed koostas kontrollakti koostanud isik (vrdl tl 28,

28p ja tl 2930). VTA on käesolevas haldusasjas selgitanud, et kohapealset kontrolli teostanud

ning kontrollakti vormistanud Tartumaa Veterinaarkeskuse volitatud veterinaararst Rein

Velleramm pidanuks vormistama kontrollaktile lisalehe mõlema rikutud nõude kohta ja

sisestama kontrolli tulemused CCS-i nõuetele vastavuse infosüsteemi, kuid lisalehed jäid

peale kontrollakti koostamist vormistamata ja nõuetele vastavuse infosüsteemi sisestamata.

Nõutavate lisalehtede puudumise avastasid alles 22.04.2014 VTA ametnikud L. K. ja M. H.,

kes teostasid kvaliteedikontrolli Tartumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnike töö üle.

VTA märgib: „Oma 08.08.2014. a kirjaga nr 12-1/14/3180-1 (lisa 3) palus PRIA rikkumised

sisestada CCSi nõuetele vastavuse süsteemi hiljemalt 26.09.2014. a. VTA ametnikud

koostasid rikkumiste kohta lisalehed (kaebuse lisa 11) ning sisestasid CCS-i nõuetele

vastavuse süsteemi ettenähtud tähtaja jooksul ning teavitasid sisestamise lõpetamisest PRIA-

t“ (tl 113p).

29. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kontrollakti lisalehed on

koostatud ca 9-10 kuud pärast kohapealse kontrolli teostamist ning kontrollakti

allkirjastamist, kusjuures lisalehed koostas isik, kes kohapealset kontrolli ei teostanud. Sellega

on ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikutud nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise

juhendit, kuid samuti üldisi haldusmenetluse läbiviimise nõudeid, mille järgi peab

haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada

tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40).

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohapealse kontrollakti ning hilisemad kontrollakti

lisalehed on koostanud erinevad isikud, ei saanud lisalehtede koostajale olla teada rikkumiste

tõsidust, ulatust ja püsivust puudutavad andmed, kuna kontrollakt neid ei kajasta. Ka puudus

kaebajal võimalus rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust puudutava hinnangu osas kaasa

rääkida ning oma seisukohti põhjendada. Kontrollakti on kirja pandud kontrollitava isiku

õigus esitada kontrollaktiga mittenõustumise korral 30 päeva jooksul vaie VTA peadirektorile

või kaebus halduskohtule. Lisalehti nägemata ei pidanud kaebaja teadma, et tema rikkumisi

hinnatakse selliseks, mis toob kaasa seniste toetuste 3% ulatuses vähendamise.

30. VTA seletuse kohaselt toimetati lisalehed koos kaaskirjaga kaebajale kätte 08.10.2014

(tl 113p). Omniva klienditeeninduse andmetest nähtuvalt väljastati saadetis kaebaja

kontrollaktile märgitud aadressil poeg Ennule (tl 125). Ringkonnakohus möönab, et HMS §

28 lõikest 4 tulenevalt saab lugeda kontrollakti lisad kaebajale kätte toimetatuks ka siis, kui

need olid kätte toimetatud kaebaja tegutsemiskoha aadressil täiskasvanud pojale. Ka möönab

ringkonnakohus, et kaebajal oli saadetise teatavakstegemisest kuni tema suhtes negatiivsete

otsuste tegemiseni formaalselt 30 päeva aega, et esitada lisalehti puudutavas osas vaie VTA-

le. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks, et täiendava selgituseta ning olukorras, kus

kaebajale oli kontrollakt juba 9-10 kuud varem ilma sellest tulenevate täiendavate

tagajärgedeta teatavaks tehtud, kusjuures pärast kontrollakti koostamist 29.11.2013 oli PRIA

teinud kolm kaebajale soodsat otsust (vastavalt 02.12.2013, 07.01.2014 ja 03.02.2014), ei

pidanud kaebajale olema üheselt arusaadav lisalehtede seos eelneva kontrollaktiga ning

lisalehtedes toodud hinnete mõju kaebaja õigustele, sh võimalus pärast kontrollakti tegemist

määratud otsetoetuste vähendamiseks. Seetõttu ei kõrvalda ega vähenda lisalehtede kaebajale

teatavaks tegemine VTA menetluslikke rikkumisi lisalehtede õigeaegsel koostamata ja

kaebajale teatavaks tegemata jätmisel. Ka tuleb lisalehtede vormistamist isiku poolt, kes

kohapealset kontrolli kaebaja asukohas ei teostanud, lugeda selliseks menetlusnõuete

rikkumiseks, mis vältimatult tingib ka vaidlustatud PRIA otsuste õigusvastasuse. HMS § 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Juhendist tuleneb, et vaid kohapeal kontrolli

teostanud isik saab hinnata rikkumiste tõsidust, ulatust ja püsivust. Eeltoodust järeldub, et

vaid kontrollaktile tuginedes on lisalehtede täitmine isiku poolt, kes faktiliselt kohapealset

kontrolli ei teostanud, õigusvastane. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hindepunktide

andmisel on nõuetele vastavuse kontrollijal ulatuslik kaalumisruum, mis käesoleva juhtumi

puhul ei olnud redutseeritud nullini, ei olnud kontrolli mitte teostanud isikutel ega ole ka

kohtul pädevust asuda hindepunktide puudumisel kontrollijat asendama ning vastavat

kaalumisotsust ise tegema.

31. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vaidlustatud PRIA otsused tuginesid menetlusnormide

rikkumisega koostatud VTA kontrollakti lisalehtedest nähtuvatele hindepunktidele, toob

VTA rikkumine kaasa ka PRIA otsuste õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt ei pea

ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks hinnata kaebaja väiteid varasemate otsuste tagantjärele

muutmise lubatavuse kohta. Ringkonnakohus tagastab kaebajale ka PRIA ja VTA vahelise

koostöökokkuleppe, sisejuurdluse aruande ning VTA kontrollakti nr 12-393-14/014, kuna

need ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad.

III

32. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 26.11.2015. a otsuse. Vastustaja 06.05.2015 halduskohtule esitatud selgituse

kohaselt vähendas PRIA 13.11.2014. a otsustega nr 12-6/745, nr 12-6/714, nr 12-6/731 ja

nr 126/759 nõuetele vastavuse rikkumise tõttu kaebajale varem määratud ühtset

pindalatoetust, mahepõllumajandusliku tootmise toetust, ebasoodsamate piirkondade toetust

ja piimasektori eritoetust kokku 4% ulatuses. Samas ei ole poolte vahel vaidlust 1% ulatuses

toetuse vähendamise üle, kuna nimetatud vähendamist rakendati juba esialgsete otsustega, s.o

PRIA 02.12.2013. a otsusega nr 12-6/1053 ja 03.02.2014. a otsusega nr 12-6/241. Eeltoodust

tulenevalt teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tühistab PRIA 13.11.2014. a otsuse nr

126, 13.11.2014. a otsuse nr 12-6/714, 13.11.2014. a otsuse nr 12-6/731 ja 13.11.2014. a

otsuse nr 12-6/759 osas, millega kaebajale varem määratud toetusi vähendati nõuetele

vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3% ning PRIA 10.03.2015.a vaideotsuse nr 12-4/14/420-

2 osas, millega jäeti kaebaja vaie eelviidatud ulatuses rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kaebaja

on halduskohtus tasunud kaebuselt riigilõivu summas 102,45 eurot (tl 53) ning

ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt summas 15 eurot (tl 155). Halduskohus on

20.04.2015. a määrusega enam tasutud riigilõivu summas 87,45 eurot tagastanud (tl 66).

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja menetluskuludeks halduskohtus ja ringkonnakohtus kokku

riigilõiv summas 30 eurot. Seoses kaebuse rahuldamisega muudab ringkonnakohus

menetluskulude jaotust ning mõistab kaebaja poolt tasutud riigilõivu, summas 30 eurot,

PRIA-lt kaebaja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel