3-16-849/17 · 3-16-849/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja või hankija) tellib lihtsustatud

Legislator headnote

AI generated

3-16-849/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja või hankija) tellib lihtsustatud

Keywords

AI generated

over-insurance warranty against defects case of extreme hardship paralysis insurance fraudulent insurance claim insurance supervision

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-849

Haldusasi

AS

Saaremaa

Laevakompanii

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.04.2016 otsuse nr 75-16/172943

osaliseks

tühistamiseks

ning

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kohustamiseks

viima

riigihanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile

alates

01.10.2016

kuni

parvlaeva

„Soela“

liinile

saabumiseni“ (viitenumber 172943) hankedokumendid

vastavusse õigusaktidega

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.04.2016 otsus nr 75-

16/172943

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,

volitatud esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Vastustaja

(hankija)

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Taivo

Linnamägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.06.2016

(HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

3-16-849

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja või hankija) tellib lihtsustatud

korras teenust vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva

„Soela“ liinile saabumiseni (viitenumber 172943).

2. AS

Saaremaa

Laevakompanii

(kaebaja)

esitas

08.04.2016

riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankedokumentide (HD) ja

hankelepingu (HL) vastavusse viimist õigusaktidega. Põhjendused:

2.1. HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7 (ülemine osa), HL p-d 1.1 ja 10.1 on

vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2, sest neist ei selgu hankelepingu periood.

Reisiparvlaeva “Soela” orienteeruv liinilesaabumise aeg on 01.05.2017, kuid olenevalt

tegelikust valmimise tähtajast võib see toimuda ka varem või hiljem. Selline ebaselgus

raskendab pakkumuse esitamist. HD-s tuleks kehtestada minimaalne ja maksimaalne

hankelepingu kehtivuse periood. Ette ei ole nähtud, kas ja kui pika aja jooksul peab hankija

vedajale lepingu lõpetamisest ette teatama, kui “Soela” valmib pärast 01.05.2017. Vedajal ei

ole võimalik selliselt oma tegevust mõistlikult ette planeerida ega tagada kasutatava parvlaeva

ning meeskonna tegevuse jätkamist pärast hankelepingu lõppemist.

2.2. HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3 ning § 38 lg 1

p-ga 4, sest võimaldavad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada igasuguse maksuvõla korral.

2.3. HD p-d 2.12 ja 7.4 on vastuolus RHS § 3 p-ga 2, sest ei täpsusta, kuidas esitatakse

muudetud pakkumused ja kuidas need avatakse.

2.4. HL p-des 9.2-9.4 ettenähtud leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades

proportsionaalsed. Lisaks tuleks HL-s sätestada, et laeva tehniline rike loetakse vääramatuks

jõuks.

2.5. HL p-s 9.5 toodud garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 2.

Ette tuleks näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt HL lõpuni jääva ajaga.

2.6. HL p-d 9.2 (viimane lause) ja 11 ei reguleeri vedaja õigust HL-t üles öelda. HL-s viidatud

seadusest ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ja vedaja õigused jääksid

kaitseta. Vedaja õigused HL lõpetamise osas ei ole tasakaalus hankija vastavate õigustega.

2.7. HD p-s 7.2 toodud valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge. Valem

eelistab kehvema kvaliteediga teenust, st mh väiksema mahutavusega laeva. Väiksema laevaga

pakkujal on ka eelis lisareisidest saadava tulu tõttu.

3. VAKO jättis 22.04.2016 otsusega nr 75-16/172943 vaidlustuse rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. HL on tähtajaline avaliku teenindamise leping, mis algab 01.10.2016 ja mille lõpp on

kindlaks määratud konkreetse sündmusega, s.o parvlaeva “Soela” liinile saabumisega. Tähtaja

määramine kindlalt saabuva sündmusega on lubatav (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

§ 134 lg 2). HD-s on selgitatud, millise sündmusega HL lõpeb ja see on kontrollitav. Vastustaja

on täiendanud 15.04.2016 HL p 10.1 ja sätestanud, et lepingu kehtivuse pikenemise korral

teavitatakse vedajat lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu. Kaebaja ei ole selgitanud, mida

ta peab oluliselt lühemaks HL perioodiks. HL täitmine algab 01.10.2016 ja laeva ehituslepingu

järgi peab laev olema valmis 30.04.2017. Olukorras, kus laeva tellija Veeteede Amet on

kinnitanud laevaehituse vastavust ajakavale, on vähetõenäoline, et HL perioodi oluliselt

vähendatakse. Hankija ei pea HD-s ja HL-s maandama kõiki teenuse osutamisega seotud

3-16-849

3(17)

kaebaja võimalikke äririske. Olenemata HL perioodi pikkusest maksab vastustaja vedajale

teenuse osutamise eest. Kõik pakkujad peavad HL perioodiga seotud äririske maandama

pakkumuse maksumuses.

3.2. Halduskoostöö seadusele (HKTS) vastav usaldusväärsuse kontroll erineb RHS § 38 lg 1

p-s 4 sätestatud maksuvõlgade kontrollist, sest HKTS kohaselt ei peeta usaldusväärseks isikut,

kellel on mis tahes summas maksuvõlg, sh ajatatud maksuvõlg, või lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevus. Kuna hankija volitab hankelepingu sõlmimisel vedajat

täitma haldusülesannet, võib hankija HD-s kehtestada nõudeid vedaja usaldusväärsuse

kontrollile kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga 6 ning selline hankija tegevus tagab RHS § 3 p-s 2

sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega riku RHS § 3 p-s 3 kehtestatud isikute

võrdse kohtlemise põhimõtet.

3.3. Kuna hange viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas, tuleb ka kohandatud pakkumused

esitada selle kaudu. Pakkumuste kohandamiseks määratud tähtpäev on sama kõikidele

pakkujatele ning registri tehnilise lahendusega on tagatud, et hankijal ei oleks võimalik

kohandatud pakkumusi avada enne määratud tähtpäeva.

3.4. HL p-s 9.2 ettenähtud leppetrahv kuni 35 000 eurot on ette nähtud HL täitmisele

sundimiseks ja leppetrahv kuni 350 000 eurot kohustuse täitmise asendamiseks. Kaebaja ei ole

vaidlustanud leppetrahvi 35 000 eurot. Hanke eeldatavaks maksumuseks on 850 000 eurot.

Lähtudes sellest on leppetrahv 350 000 eurot põhjendatud olukorras, kus hankija peab

veoteenuse osutamise lõpetamisel ja HL erakorralisel ülesütlemisel koheselt tagama olulise

avaliku teenuse osutamise jätkumise ja uue vedaja leidmise.

3.5. HL p 9.3 alapunktis 2 ettenähtud leppetrahv 35 000 eurot on ettenähtud sundimaks vedajat

kasutama hanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele vastavat parvlaeva. Veo teostamine

nõuetele vastava parvlaevaga on oluline HL tingimus. Olulise HL tingimuse tagamiseks

kehtestatud leppetrahvi suurus kuni 35 000 eurot ei ole ebamõistlikult suur ja väiksem lepetrahv

ei pruugi tagada lepingurikkumise lõpetamist. Kaebajal ei pea olema majanduslikult

kalkuleeritavat võimalust arvestada rikkumisega kaasnevat leppetrahvi pakkumuse hinna sisse

selleks, et võtta veo teostamisel kasutusele lõpptulemusel HD-le ja HL-le mittevastav parvlaev.

3.6. HL p-s 9.4 ettenähtud leppetrahv 5000 eurot sunnib vedajat mitte rikkuma HL-t. Nii

aruannete esitamine kui ka vedaja kohustused veoteenuse osutamisel on elementaarsed avaliku

liiniveo osad. Isegi kui kaebaja väide oleks tõsi ja HL p 9.4 alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud

rikkumised oleksid loomult erineva kaaluga, on arusaamatu, kuidas oleks nimetatud erinevus

kõrvaldatav leppetrahvi ühesuguse madalama määraga. HL p 7.2 kohustab vedajat esitama

tellijale aruande iga kalendrikuu 10. kuupäevaks ja hoiduma neis valeandmete esitamisest.

Tegemist ei ole kohustusega, mille nõuetekohane täitmine oleks vedaja tavapärase hoolsuse

juures võimatu või keeruline. Leppetrahv valeandmete esitamise eest ei saa olla sedavõrd

madal, et vedaja võiks suhtuda oma kohustuse täitmisse kergekäeliselt. Leppetrahv 5000 eurot

on piisav mõjutamaks vedajat olema aruannete esitamisel hoolas. HL p 9.4 alapunktis 2 on

leppetrahv 5000 eurot ette nähtud selle eest, kui vedaja kohustuse rikkumise tõttu jäetakse ära

sõidugraafikujärgne reis (v.a vääramatu jõu korral). Arvestades asjaolu, et hankelepingu

kogumaksumus on 850 000 ja reiside arv on 526, on ühe reisi maksumus 1616 eurot.

Sõidugraafikujärgse teenuse osutamine on HL oluline tingimus ja sundimaks vedajat HL-t

täitma leppetrahvi ähvardusel, mis on 3-kordne ühe reisi maksumus, ei ole ebamõistlik. Hankija

on lisanud HL p 9.4 alapunkti 2 täienduse, et laeva tehnilise rikke korral ei ole

sõidugraafikujärgse reisi ärajätmine hõlmatud leppetrahviga esimese 48 tunni jooksul. Kaebajal

puudub õigus nõuda, et hankija loeks laeva tehnilise rikke vääramatuks jõuks.

3-16-849

4(17)

3.7. HL p-s 9.5 nõutud garantiisumma peab tagama leppetrahvide tasumise. Kuna hankijal on

õigus nõuda leppetrahvi kuni 350 000 eurot, siis on põhjendatud garantiisumma 350 000 eurot.

Asjaolu, et garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei tähenda, et nõue garantiisumma

hoidmiseks kogu HL perioodi jooksul oleks vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Tegemist on läbipaistva

ja kontrollitava nõudega, mille täitmisega seotud kulud saab ja peab pakkuja arvestama

pakkumuse maksumusse. Ka HL kehtivuse lõpukuudel võib vedaja panna toime niivõrd olulise

rikkumise, mis toob kaasa täies ulatuses leppetrahvi nõude.

3.8. HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte HL ennetähtaegset lõpetamist,

seetõttu ei peagi viidatud punkt reguleerima vedaja õigust HL-t erakorraliselt üles öelda. HL

ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib HL p 11. Vedajale tulenevad HL lõpetamise võimalused

võlaõigusseadusest (VÕS). Kui tellija ei maksa vedajale HL-s ettenähtud ühistransporditoetust,

on vedajal õigus HL ennetähtaegselt üles öelda, kui tellija ei täida kohustust ka kohustuse

täitmiseks antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 196 lg-d 1

ja 2). Seega ei ole õige väide, et vedajal puuduvad õigused HL ennetähtaegselt ülesütlemiseks

või et need alused ei ole piisavalt selged.

3.9. Hankija on 07.04.2016 selgitanud, et HD p-s 7.2 toodud valem ei eelista kehvema

kvaliteediga teenust ehk väiksema mahutavusega laeva, vaid vastupidi võtab arvesse asjaolu, et

väiksema laeva puhul tuleb üleveovõimekuse tagamiseks teha lisareise (mis on kulu hankijale),

millest tulenevalt kohaldatakse erineva suurusega laevade pakkujate võrdseks kohtlemiseks

koefitsienti. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta peab vastustaja selgitust ebaõigeks ja miks ta

leiab, et valem eelistab kehvema kvaliteediga teenust, mh väiksema mahutavusega laeva. Seega

ei ole HD p 7.2 läbipaistmatu ega kontrollimatu RHS § 3 lg 2 mõttes.

4. Kaebaja esitas 02.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 22.04.2016 otsuse

nr 75-16/172943 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks viima HD ja HL

õigusaktidega vastavusse. Kaebaja ei vaidlusta VAKO otsust kohandatud pakkumuste esitamist

puudutavas osas (HD p-d 2.12 ja 7.4) ja osas, milles laeva tehnilist riket ei loeta vääramatuks

jõuks (HL p 9.4 alapunkt 2). Põhjendused:

4.1. HL periood on ebaselge. Seega ei ole HD ja HL vastavas osas läbipaistvad ja

kontrollitavad. HL perioodi ebaselgus raskendab pakkujal hankel osalemiseks vajalikku

tegevust planeerida ja pakkumust esitada. Olukorras, kus laeva kasutamiseks sõlmitakse

tšarterleping, on oluline teada, milliseks orienteeruvaks ajaperioodiks ja millistel tingimustel

tuleb see sõlmida. Sellest olenevad lepingu olulised tingimused, k.a hind. Seega ei ole kaebajal

pakkumuse koostamisel võimalik hanketingimuste muutumist ette näha ega sellega seotud

oluliste asjaoludega, sh kuluga, arvestada. Kuna hanketingimused võivad HL perioodil

muutuda vedajast sõltumatult, ei saa panna sellega kaasnevat vastutust vedaja kanda. Ehkki

sarnaste laevade valmimise praktika võimaldab eeldada, et laeva valmimine ei hiline oluliselt,

ei saa kaebaja selles siiski kindel olla. Ebaselgust ei kõrvalda ka HL-s toodud lepingu

lõpetamisest etteteatamise tähtajad. Kehtestada tuleks HL minimaalne ja maksimaalne

kehtivusaeg. Vastasel korral ei ole kaebajal võimalik oma tegevust parimal võimalikul viisil

planeerida ega tagada kasutatava parvlaeva ja meeskonna tegevuse jätkamist pärast HL

lõppemist. HL kiireloomulisest lõppemisest võib vedajale tekkida kahju. Teenuse maksumuse

arvestamisel, eriti arvestades Altmarki kriteeriumiga, ei ole võimalik nn ujuva perioodi alusel

mõistlikku kasumiosa piisavalt prognoosida.

4.2. Erinevalt HD-st ei too RHS § 38 lg 1 p 4 järgi igasugune maksuvõlg kaasa

hankemenetlusest kõrvaldamist. Seega on HD vastavad punktid vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja

3. Olukorras, kus RHS lubab menetluses jätkata isikul, kellel on maksuvõlg alla 100 euro või

maksuvõlg on ajatatud kuni 6 kuuks, on põhjendamatu seada piirangut selliste võlgnevustega

3-16-849

5(17)

isikule osalemiseks praeguses hankemenetluses. Sellised võlgnevused ei viita pakkuja

makseraskustele, mis võiksid seada HL täitmise ohtu. Hankija on kehtestanud praeguses

lihtsustatud korras läbiviidavas menetluses pakkujatele nõude, mida ta ei saaks kehtestada

tavapärases avatud hankemenetluses. Usaldusväärsuse kriteerium on küll arusaadav ja vajalik,

kuid RHS alusel usaldusväärseks peetav pakkuja ei saa samadel alustel osutuda HKTS alusel

ebausaldusväärseks. Ühtviisi valitakse partner avalikes huvides teenuse osutamiseks ja teenuse

eest tasutakse mh avalike vahenditega.

4.3. Leppetrahvi määrad ei ole hankemahtu arvestades proportsionaalsed. Hanke eeldatav

maksumus on 850 000 eurot. HL p-s 9.2 toodud leppetrahv 350 000 eurot on 41% hanke

maksumusest. Lepingu perioodi ehk 7 kuud ning teenuse eeldatavat maksumust ehk 850 000

eurot arvestades on ühe kuu maksumuseks 121 428 eurot, mistõttu katab leppetrahvi määr

teenuse maksumuse üle 2 kuu eest. Ei ole usutav, et hankijal võiks tekkida vedaja vahetumisel

selline lisakulu, mida oleks sellises määras leppetrahvina vaja tagada. HL p 9.3 võimaldab

hankijal nõuda leppetrahvi 35 000 eurot ka juhul, kui vedaja kasutatav laev erineb ühe autokoha

või ühe mahutatava inimese võrra. HL p-s 9.4 toodud leppetrahv 5000 eurot kehtib ühesuguselt

nii aruannete esitamise kui ka veoteenuse osutamise kohustuse suhtes, kuigi tegemist on

loomult erineva kaaluga kohustustega. Sõna “kuni” jätab hankijale võimaluse rakendada

leppetrahvi ka maksimaalses ulatuses rikkumise proportsionaalsust arvestamata. Kaebaja

hinnangul on mõistlikuks leppetrahvi määraks HL p 9.2 osas mitte üle 120 000-150 000 euro,

p 9.3 osas mitte üle 3000 euro ja p 9.4 osas mitte üle 1000 euro. Seejuures ei takista miski

hankijal leppetrahvi määrasid diferentseerida vastavalt rikkumise tähtsusele. Kaebaja on

vaidlustanud kõik HL p-des 9.2-9.4 toodud leppetrahvimäärad, sh p-s 9.2 toodud leppetrahvi

35 000 eurot lepinguga täitmise alustamise puhuks.

4.4. Garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Mõistlik garantii ei

tohiks ületada 120 000-150 000 eurot. Tagatise suuruse määramisel on hankija ilmselt võtnud

aluseks HL p-des 9.2 ja 9.3 sätestatud leppetrahvimäärad, mis on samuti ebamõistlikult kõrged

ja kuuluvad vähendamisele. Kuna garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei ole

põhjendatud hoida garantiisummat kogu HL perioodi jooksul hankija soovitud määras. Seega

tuleks ette näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt HL lõpuni jäävad ajaga. Jääb

arusaamatuks, milliseid niivõrd olulisi rikkumisi saaks vedaja toime panna, et täismahus

garantii peaks kehtima kuni HL perioodi lõpuni ning et seda ei saaks ega võiks HL perioodil

proportsionaalselt vähendada.

4.5. HL ei reguleeri arusaadavalt vedaja õigust HL-t erakorraliselt üles öelda. Ka VÕS-st,

haldusmenetluse seadusest (HMS) ega HKTS-st ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu

lõpetamiseks ja vedaja õigused jääksid piisava kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas

ei ole tasakaalus hankija vastavate õigustega.

4.6. Valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge ja see muudab pakkumuste

maksumuse hindamise kontrollimise keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seega on valem

vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Kaebaja hinnangul eelistab valem kehvema kvaliteediga teenust, st

väiksema mahutavusega laeva. HD-s tuleks rakendada pakkujaid võrdselt kohtlevat valemit.

Väiksema laevaga pakkujal on ka eelis tulenevalt lisareisidest saadava tulu teenimise

võimalusele. Kuna valem on kaebajale arusaamatu, ei olnudki tal võimalik seda detailsemalt

kritiseerida. VAKO otsusest ei nähtu, kas VAKO on ise valemist aru saanud. VAKO tugineb

üksnes hankija selgitustele, mis aga ei anna alust veenduda valemi asjakohasuses.

Matemaatiline tehe valemiga on võimalik, kuid valemis toodud suurustel puudub loogika. Mh

on arusaamatu valemis märgitud rida laevale mahutavate sõiduautode arvu ja 2,5 korrutise

kohta. Ka ükski hankija selgitus ei anna sellele vastust. Hankija ei ole selgitanud valemis toodud

väärtust 2,5 ega selle mõju pakkumuse maksumuse komponentidele. HL p-s 2.5 toodud

3-16-849

6(17)

reisitasu korrigeerimise puhul arvestatakse muutmise valemis kütuse osakaaluks reisitasust

90%. Kuna enamik reisitasust moodustab kütusekulu, saab väiksema laevaga vedaja pakkuda

madalamat reisitasu ning boonusena saab juurde lisareisid, mille eest hankija talle täiendavalt

tasub. Kuivõrd reisitasu ei sisalda vaid kütusekulu osa, saab väiksema laevaga vedaja

täiendavate reisidega lisatulu teenida, mille võimalust suurema laevaga vedajal ei ole.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. HD-d ei ole HL tähtaja osas õigusvastased. Tegemist on objektiivse ja kontrollitava

tingimusega.

5.1.1. Kaebaja tütarettevõte Väinamere Liinid OÜ on praeguse hankega samasuguse HL

perioodi ja esemega hankes samuti HL perioodi sätestavad tingimused vaidlustanud, kuid nii

VAKO 19.11.2015 otsusega nr 223-15/168116 kui ka Tallinna Halduskohus 05.01.2016

otsusega asjas nr 3-15-2960 jätsid vaidlustuse/kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole varasemast

kohtuasjast erinevaid ja uusi seisukohti esitanud.

5.1.2. HL periood ei takista pakkujatel pakkumust esitamast. HD p-s 6.4 on selgelt kirjas, et

pakkumuse kogumaksumus ei tohi perioodi 01.10.2016–30.04.2017 kohta ületada 850 000

eurot. Pakkujad saavad lähtuda nimetatud perioodist ja esitada pakkumuse ühe kuu kohta.

Samast orienteeruvast ajaperioodist saab lähtuda ka prahilepingu sõlmimisel. Pakkujal on

võimalik näha prahilepingus ette täiendavad tingimused juhuks, kui leping lõpeb enne

30.04.2017 või pärast seda.

5.1.3. HL kiireloomuline lõppemine on võimalik üksnes poolte kokkuleppel või vedajal

vajaliku parvlaeva puudumuse või tehnilise kõlbmatuse tõttu (HL p-d 11.1 ja 11.4). Muudel

juhtudel on vastustajal kohustus vedajale HL ülesütlemisest vähemalt 1 kuu ette teatada, seega

ei saa HL lõppeda vedajale täiesti ootamatult. Etteteatamistähtaeg annab vedajale võimaluse

oma tegevust planeerida ja parvlaevale uus rakendus leida või vähemalt selle

ettevalmistamisega piisavalt tegeleda.

5.1.4. Juhul, kui vedajal tekib seoses ujuva lepinguperioodiga üleliigne ja Altmarki

kriteeriumitele mittevastav kasum, tuleb see vastustajale tagastada (HL p 2.6). Ka fikseeritud

lepinguperioodi puhul kehtib nõue ning võib tekkida olukord, kus üleliigne ja Altmarki

kriteeriumitele mittevastav kasum tuleb tellijale tagastada. Tegemist ei ole lepinguperioodi

fikseerimisest või pikenemisest sõltuva asjaoluga.

5.1.5. Kui kaebaja ei suuda hankija kehtestatud tingimusi täita või peab neid enda jaoks

ebaproportsionaalselt koormavaks, ei ole ta kohustatud pakkumust esitama.

5.1.6. Kaebaja väited, justkui võiks parvlaev “Soela” valmida oluliselt varem, on kohut

teadlikult eksitavad. Kaebaja on pikaajalise kogemusega meretranspordis tegutsev ettevõte ja

talle ei ole võõras ka laevaehitus. Vastustaja on esitanud VAKO-le parvlaeva “Soela”

tootmisplaani, millelt nähtub, et leping “Soela” ehitamiseks sõlmiti 26.02.2015 ning parvlaeva

planeeritud tellijale üle andmise aeg on 26.04.2017. Seega ei ole parvlaeva “Soela” oluliselt

varem valmimine võimalik ja seda peaks asjatundjana teadma ka kaebaja. Varasemat praktikat

arvestades ei ole tõenäoline, et laeva valmimine venib rohkem kui 1 kuu. Samas võivad laeva

liinile saabumise takistuseks olla vastustajast sõltumatud asjaolud, nt ilmastikutingimused.

Seejuures saab tegemist olla vaid lühiajaliste takistustega, mis ei saa pikendada laeva

üleandmist kuude kaupa. Lühiajaliste takistuste võimalikkusest tulenevalt on valitud ka HD-s

esitatud lepingu lõppemise tähtaeg, milleks on reisiparvlaeva “Soela” liinile saabumine.

Vastustaja jälgib laeva ehitamise graafikut ja kavatseb eduka pakkumuse esitanud pakkujat

3-16-849

7(17)

operatiivselt laeva valmimise käigust teavitada. Tänase seisuga on laeva ehitusprotsess

graafikus.

5.1.7. Hanke korraldamise eesmärgiks on vedaja leidmine, et tagada aastaringne ohutu,

järjepidev ja kvaliteetne parvlaevaühendus Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Parvlaevaühendus

saarte vahel tagab saarte elanike liikumisvabaduse ja soodustab muid olulisi põhiõigusi. Põhjus,

miks HL-s ei ole sätestatud üksnes üht konkreetset lõppkuupäeva, vaid on otsustatud äramuutva

tingimuse kasuks, seisneb selles, et tegemist on avalikest vahenditest doteeritava teenusega,

mille puhul kehtib säästlikkuse põhimõte. Juhul, kui parvlaev “Soela” valmiks eelduslikust

tähtajast varem, kaasneksid riigile nö kahe laeva pidamisest märkimisväärsed kulud, mis

tähendaks avalike vahendite mitteotstarbekohast kasutust. Olukorras, kus parvlaev “Soela” aga

ei ole mingil põhjusel võimeline planeeritaval tähtajal (01.05.2017) liinile asuma, kaasneks

avaliku veoteenuse katkemine, mille tulemusena satuksid ohtu isikute liikumisvabadus ning

majandustegevus. Kuna uue parvlaeva kai ääres seismine maksab maksumaksjale ca 1000 eurot

päevas, on hankija jätnud võimaluse vajadusel kas siis lepingu kehtivuse aega veidi lühendada

või pikendada. Tegemist on proportsionaalse, asjakohase ja põhjendatud hanketingimusega.

Erahuvid ei saa kaaluda üles avalikku huvi.

5.2. Hankelepingu puhul on tegemist avaliku teenindamise lepinguga, mille sõlmimisele

eelnevalt tuleb kontrollida isiku usaldusväärsust HKTS § 12 alusel. Kui RHS kõikide

protseduurireeglite järgimine lihtsustatud korras tellitava teenuse korral ei ole kohustuslik, siis

HKTS sätete kohaldamise osas vastustajal valik puudub. Vastustaja möönab, et

usaldusväärsuse küsimus RHS ja HKTS alusel ei saa olla diametraalselt erinev, kuid praegusel

juhul on regulatsioon sellisena kehtiv ja vastustajal ei ole võimalik sellest kõrvale kalduda.

5.3. Arvestades hanke mahtu, on leppetrahvi määrad põhjendatud ja proportsionaalsed

rikkumiste

võimaliku

ulatusega.

Haldusasjas

nr

3-15-2960

pidas

halduskohus

proportsionaalseks ja mõistlikuks ka maksimaalset 500 000 eurost leppetrahvi määra. Praeguses

asjas on leppetrahvi määrasid vähendatud, kuna parvlaevale kehtestatud mahutavuse nõudeid

vähendati eelmiste hangete nurjumise tõttu. Vastustaja on kehtestanud leppetrahvi määrad nii

madalad kui võimalik, samas piisavalt kõrged, et lepingu täitmist ja vastustaja huvisid tagada.

Kaebaja tütarettevõte on esitanud vastustajale teise avaliku teenuse osutamise lepingu raames

tõendi, mille kohaselt laeva prahtimine 2 kuuks maksab 920 000 eurot. Kuigi tegemist oli

suurema laevaga, annab see aimu laeva prahihindadest ja kuludest, mis võivad vastustajal

tekkida, kui vedaja rikub HL ja ei alusta veoteenuse osutamist või katkestab selle. Kaebaja

väide, et kõik leppetrahvi määrad on ebaproportsionaalselt suured, on põhistamata. Kaebaja ei

ole esitanud arvutusi koos selgitustega nn mõistliku leppetrahvi määra kohta. Samas on

vastustaja selgitanud VAKO-le leppetrahvi maksimaalse määra kujunemist.

5.4. Garantiisumma on proportsionaalne ja põhjendatud. Lepinguliste kohustuste täitmist

tagava garantii suurus peab vastama lepingu alusel nõuda võidava leppetrahvi

maksimaalmäärale, kuna vastasel juhul ei tagaks garantii sellest tuleneva kohustuse täitmist.

Garantiisumma perioodilise vähenemise korral võib juhtuda, et avaliku veoteenuse ootamatu

lõppemise korral võib vastustaja ja veoteenust kasutavate isikute kogukahju osutuda oluliselt

suuremaks ja selle täies mahus hüvitamine ei oleks garantiisumma vähenemise tõttu tagatud.

Tegemist on teenusega avalikes huvides, mistõttu on vastustaja hankijana kohustatud

maandama teenuse katkemise riski.

5.5. VAKO on oma otsuses arusaadavalt ja piisavalt selgitanud kaebajale tema seadusest

tulenevaid võimalusi HL ülesütlemiseks. Arvestades, et kaebajat esindab vaidluses

vandeadvokaat, ei ole kohane väita, et kaebajale on HL lõpetamise võimalused ebaselged.

Alusetu ja põhjendamatu on väita, et seadusega ettenähtud tagatise rakendamine praktikas on

3-16-849

8(17)

komplitseeritud. HL p 3.4 kohaselt kohustub vastustaja maksma vedajale ühistransporditoetust.

Kuna tegemist on sisuliselt ainsa vastustajale lepingust tuleneva kohustusega, on selle täitmata

jätmise korral tegemist olulise lepingurikkumisega, mis võimaldab vedajal leping VÕS kohaselt

üles öelda. On arusaamatu, milliste täiendavate juhtumite puhuks soovib kaebaja vedajale HL

ennetähtaegse lõpetamise õigust ette näha.

5.6. Asjaolu, et kaebaja ei saa või ei taha aru saada HD p-s 7.2 ette nähtud valemist, ei muuda

seda läbipaistmatuks ja kontrollimatuks.

5.6.1. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi (arvutusi), miks ta leiab, et valem eelistab kehvema

kvaliteediga teenust, mh väiksema mahutavusega laevu. Vastustaja on vaidlustusmenetluses ja

ka e-riigihangete keskkonnas esitanud selgitusi valemi sisu ja kujunemise kohta ning näidanud

erinevate arvutuste kaudu, et kaebaja etteheited valemile on alusetud. Vastustaja on selgitanud

ka sõiduautode arvu ja 2,5 korrutise sisu. Vastustaja on juba 07.04.2016 kaebaja küsimusele e-

riigihangete keskkonnas vastates selgitanud Sõru-Triigi parvlaevaliini logifailide põhjal tehtud

analüüsi, selgitamaks välja senisest väiksema laeva liinile lubamisest tekkivate võimalike

lisareiside arvu. Analüüsi tulemusena selgus, et võimalik lisareiside arv ja laeva suurus on üsna

tugevas lineaarses (negatiivses) korrelatsioonis (-98,3%) ning nt 20-kohalise laeva korral tuleks

teha 20% rohkem reise kui 30-kohalise laevaga, et teenindada tänast nõudlust. 18.04.2016 on

vastustaja e-riigihangete keskkonda HD hulka lisanud ka hindamiskriteeriumi täiendava

selgituse ühes näitliku joonisega lisareiside arvu kasvu kohta väiksema laeva puhul. Selleks, et

väiksema laevaga tagada senine üleveovõimekus, ongi valemis võetud kasutusele koefitsient

2,5. Antud koefitsiendiga seotud valemiosa võimaldab erineva suurusega laevade puhul

saavutada senisele nõudlusele vastav võimekus. Valemi kohaselt on lepinguperioodi kestel

teostatavate reiside minimaalne arv 526, millele võivad lisanduda täiendavad reisid väiksema

parvlaeva puhul.

5.6.2. Vale on kaebaja arusaam, et valem võimaldab väiksema laevaga vedajal teenida rohkem

reisitasu. Valem võtab väiksema laeva puhul vajalikke lisareise arvesse ehk seab pakkumuse

hindamisel suurema ja väiksema laeva pakkujad võrdsetele alustele. Selleks, et väiksema

laevaga pakkuja hanke üldse võidaks, peab tema pakkumuses esitatud reisitasu olema suurema

laevaga pakkujast oluliselt väiksem. Lisaks ei tohi pakkumuse kogumaksumus HD p 6.4 järgi

ületada 850 000 eurot, millest tulenevalt on asjatu kaebaja kartus, justkui oleks väiksema

laevaga vedajal võimalik lisareiside arvelt tohutult teenida.

5.6.3. HD p 2.1.1 järgi on reisitasu veoteenuse osa, mida arvestatakse eraldi iga teostatud reisi

eest ning mis võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad muutuvkulud.

Olukorras, kus 90% reisitasust moodustab kütusekulu, mis on vedaja otseseks kuluks, ei saa

tegemist olla boonusena saadava täiendava tasuga, vaid üksnes muutuvkulude katmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on vaidlustanud VAKO otsuse HL tähtaega, pakkuja maksuvõlga, leppetrahvi

määru, garantiisummat, vedajat õigust HL üles öelda ja pakkumuste hindamise valemit

puudutavas osas. Kaebaja ei vaidlusta VAKO otsust kohandatud/muudetud pakkumuste

esitamist puudutavas osas (HD p-d 2.12 ja 7.4) ja osas, milles laeva tehnilist riket ei loeta

vääramatuks jõuks (HL p 9.4 alapunkt 2). Viimati nimetatud osas kohus HD, HL ja VAKO

otsuse õiguspärasust ei kontrolli.

7. HD p-st 1 nähtub, et vastustaja tellib teenust HKTS § 13 lg 1, ühistranspordiseaduse (ÜTS)

§ 19 lg 1 p 2, § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja RHS § 19 lg 1 alusel. ÜTS § 19 lg 1 p 2 annab

parvlaevaliikluses sõitjateveol kaugliinil liiniveo korraldamise pädevuse vastustajale. ÜTS § 20

3-16-849

9(17)

reguleerib avaliku teenindamise lepingut ja § 21 sellise lepingu sõlmimise korda. ÜTS § 21 lg 1

kohustab pädevat asutust valima vedaja RHS-st lähtudes.

8. Kuna parvlaeva veoteenused on nimetatud Euroopa Ühenduste komisjoni 28.11.2007

määruse nr 213/20081 VII lisas (CPV viitenumber 60610000-7), on tegemist teenuste

hankimisega, mille korral ei ole hankija kohustatud RHS § 19 lg 1 järgi hankemenetlust

korraldama. RHS § 19 lg-st 3 nähtuvalt järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste

tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu

kirjalikus vormis (RHS § 5). Kuna HL eeldatavaks maksumuseks HD p 6.4 järgi on 850 000

eurot, tuli vastustajal RHS § 19 lg 4 järgi HL sõlmimise soovist teatada oma veebilehel või

registri veebilehel ning tuleb RHS § 19 lg 6 järgi pärast HL sõlmimist esitada riigihanke aruanne

ja aruande lisa. Kuna HL eeldatav maksumus ületab ka rahvusvahelist piirmäära (209 000

eurot2), on vastustaja kohustatud järgima ka RHS §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse

koostamise reegleid. Muud RHS-s kehtestatud hankemenetluse reeglid ei ole vastustajale selle

teenuse tellimisel RHS järgi kohustuslikud.

HL tähtaeg

9. HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7, HL p-d 1.1 ja 10.1 on sõnastatud

järgmiselt:

HD p 1 (viimane lõik) “Vedaja leitakse läbi lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke,

arvestades käesolevas hankedokumendis ja selle lisades (edaspidi hankedokumendid) esitatud

tingimusi ja tähtaegu. Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse avaliku teenindamise

leping (edaspidi Leping) veoteenuse osutamiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil alates 01.10.2016

kuni Veeteede Ameti poolt ehitatava uue reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni, mille

orienteeruv tähtaeg on 01.05.2017. Avaliku teenindamise leping on haldusleping.”

HD p 2.8 “Lepingu täitmise tähtaeg: avaliku liiniveo teostamise tähtaeg on alates 01.10.2016

kuni Veeteede Ameti poolt tellitud uue reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni.

Reisiparvlaeva „Soela“ orienteeruv liinilesaabumise aeg on 01.05.2017, kuid olenevalt

tegelikust valmimise tähtajast võib reisiparvlaev „Soela“ liinile saabuda ka nimetatud tähtajast

varem või hiljem.”

HD p 5.4.2 “Pakkuja esitab tõendi, et ta omab või tal on võimalik kasutada alates 01.10.2016

kuni Lepingu lõppemiseni Lisas 2 sätestatud nõuetele vastavat reisiparvlaeva (väljavõte

laevakinnistusraamatust või prahileping või muu asjakohane dokument). Pakkujal tuleb esitada

kirjalik kinnitus reisiparvlaeva või selle kasutusõiguse omamise kohta hankedokumendi Lisas 4

toodud esildise vormil.”

HD lisa 4 p 7 “Kinnitame, et oleme nõus ja võimelised jätkama hanke esemeks olevate teenuste

osutamist juhul, kui uus reisiparvlaev „Soela“ ei saabu tähtajaks 01.05.2017 liinile, ka pärast

antud tähtpäeva kuni reisiparvlaeva „Soela“ tegeliku liinilesaabumiseni.”

HL p 1.1 “Käesoleva Lepingu objektiks on veoteenuse tellimine Tellija poolt ja veoteenuse

osutamine Vedaja poolt avalikul liiniveol parvlaevaga Sõru-Triigi parvlaevaliinil ajavahemikus

01.10.2016.a. kuni reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni (orienteeruvalt 01.05.2017)

ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes

1 Euroopa Ühenduste komisjoni 28.11.2007 määrus nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta

seoses CPV läbivaatamisega.

2 https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/riigihanke-piirmaarad-ja-tahtajad.

3-16-849

10(17)

õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Leping sõlmitakse

ühistranspordiseaduse § 20 lõike 1 alusel ja riigihangete seaduse § 19 kohaselt läbiviidud

lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimise tulemusena ning vastavuses hankedokumentidega

ning Vedaja edukaks tunnistatud pakkumusega.”

HL p 10.1 “Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt (Lepingu järgne

teenuse osutamine algab 01.10.2016) ning kehtib kuni Veeteede Ameti poolt ehitatava uue

parvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni, mille orienteeruv aeg on 01.05.2017. Juhul kui uus

parvlaev „Soela“ ei saabu tähtajaks 01.05.2017 liinile, kehtib Leping ka pärast ettenähtud

perioodi ja kuni parvlaeva „Soela“ tegeliku liinilesaabumiseni. Lepingu kehtivuse pikenemise

korral on Tellija kohustatud Vedajat lepingu lõppemisest vähemalt üks (1) kuu ette teatama.”

10. Kohus nõustub VAKO-ga, et viidatud HD ja HL punktid ei ole õigusvastased. Vastustaja

soovib sõlmida tähtajalise lepingu, mille tähtaeg on kindlaks määratud kindlalt saabuva

sündmusega – parvlaeva “Soela” liinilesaabumisega. Selline tähtaja määramine on kooskõlas

TsÜS § 134 lg-ga 2 ja on põhjendatud. Tegemist on arusaadava, läbipaistva ja kontrollitava

tingimusega. Vastustaja on välja toonud ka parvlaeva “Soela” liinilesaabumise orienteeruva aja,

seega on pakkujatel võimalik oma pakkumuses viidatud ajaga arvestada. Vastustaja kinnitusel

järgib laevaehitus hetkel tootmisplaani ning suurt hilinemist või liiga varast valmimist ette näha

ei ole. Vastustaja on lubanud vedajat laevaehituse ajakavaga kursis hoida, seega on pakkujal

võimalik ka lepingu täitmise ajal oma tegevusi ümber planeerida. HL p 10.1 järgi kohustub

hankija lepingu kehtivuse pikenemise korral vedajat lepingu lõppemisest vähemalt 1 kuu ette

teatama. HL p 11.2 järgi kohustub hankija parvlaeva “Soela” varasema valmimise korral vedajat

lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest vähemalt 1 kuu ette teatama. Seega ei lõpe leping

vedajaga ootamatult ja talle tagatakse võimalus oma ressursse ümber planeerida.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et minimaalse või maksimaalse lepingu kehtivuse tähtaja

ettenägemine oleks pakkujatele kuidagi soodsam. Ka sellisel juhul ei oleks täit kindlust lepingu

lõppemise kuupäeva osas ja pakkuja peaks arvestama nö ujuva lepinguperioodiga. Samuti ei

oleks sellise lepingu kehtivuse tähtaja ettenägemine kooskõlas avalike huvidega, sest kui leping

lõpeks enne parvlaeva “Soela” liinile saabumist, jääks parvlaevaliiniteenus mingil ajal

osutamata ning see kahjustaks teenust kasutavate ja sellest sõltuvate isikute õigusi (nt ärajäänud

kaubaveo tõttu). Sellisel juhul peaks vastustaja hakkama uut vedajat otsima ja uut lepingut

sõlmima, mis võib põhjustada vahepealsel ajal liini teenindamata jäämise, samuti koormaks uue

menetluse läbiviimine põhjendamatult vastustajat. Kiire vajadus leida sobiv vedaja lühiajaliseks

perioodiks võib osutuda ka ebaproportsionaalselt kulukaks, mistõttu ei oleks selline lahendus

kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõttega. Kui aga leping lõppeks pärast

parvlaeva “Soela” valmimist, kaasneksid vastustajale kahe laeva pidamisest põhjendamatud

kulud (lepingu alusel liini teenindava laeva kulud ja parvlaeva “Soela” kai ääres seismise

kulud), mis ei oleks samuti kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõttega (RHS

§ 3 p 1).

12. Olenemata HL perioodi pikkusest, peab hankija tasuma vedajale osutatud veoteenuse eest.

Seega ei ole vedajal lepingu tähtaja pikenemise korral kohustust osutada teenust oma vahendite

arvelt. HD lisa 5 järgi tuleb pakkumuses esitada periooditasu kuu kohta ja reisitasu reisi kohta.

Seega ei tule pakkumuse koostamisel arvestada konkreetse lepingu täitmise ajaga. Ei ole

eluliselt usutav, et pakkumuse maksumus erineks oluliselt sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine

lõpeb 1 või 2 kuud enne või pärast 01.05.2017. Pakkumuse maksumus saaks oluliselt erineda

alles lepingu kehtivuse tähtaja olulisel erinemisel, nt pooleaastase lepingu täitmise asemel

lepingu täitmise venimine mitme aasta peale. Lepingu tähtaja olulist lühenemist või pikenemist

ei ole vastustaja sõnul aga ette näha. Juhul, kui lepingu tähtaeg peaks siiski vastu ootusi oluliselt

pikenema ja vedajalt ei saa sellisel juhul oodata teenuse osutamise jätkamist pakkumuses

3-16-849

11(17)

toodud maksumuse eest, on vedajal õigus VÕS § 196 lg 1 alusel leping üles öelda. Juhul, kui

lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse

sattunud pool nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik

või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse

halduslepingu lõpetamise taotlusega (HMS § 102 lg 4).

13. Kaebaja viited laeva kasutamiseks tšarterlepingu sõlmimise probleemide kohta on

asjakohatud. Kaebaja on oma 20.05.2016 seisukohas selgitanud, et osaleb pakkumisel talle

kuuluva laevaga, mille olemasolust peaks ka vastustaja teadma. Seega ei kavatse kaebaja

sõlmida hankes osalemiseks tšarterlepingut ja sellise lepingu sõlmimisega kaasneda võivad

raskused ei puuduta tema õigusi. Kaebajal puudub õigus esitada kaebust teiste pakkujate õiguste

kaitseks. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased põhjendused tähelepanuta.

14. Seega leiab kohus, et HL kehtivuse tähtaeg on põhjendatud ja õiguspäraselt kindlaks

määratud. Kui kaebaja leiab, et ei suuda või ei soovi sellist tähtaega arvestades pakkumust

esitada, siis ei ole ta kohustatud pakkumusel osalema.

Pakkuja maksuvõlg

15. HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 on sõnastatud järgmiselt:

HD p 5.2.1.3 “Hankija kõrvaldab Pakkuja hankest igal ajal, kui Pakkujal esineb hanke

algamise päeva seisuga (s.o hankedokumentide e-riigihangete registris avaldamise päev) või

pakkumuse edukaks tunnistamise kuupäevaga maksuvõlg, sealhulgas ajatatud maksuvõlg või

lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.”

HD p 5.2.1.3.1 “Hankija kontrollib riiklike maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise

kohustuse täitmist hanke algamise päeva seisuga ise Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu. Juhul

kui Pakkuja ei ole registreeritud Eesti Maksu- ja Tolliametis, esitab Pakkuja oma asukohariigi

vastava pädevusega ametiasutuse tõendi. Pakkuja esitab oma asukoha kohalike maksude

maksuhalduri tõendi tema asukoha kohalike maksude tasumise kohustuse nõuetekohase

täitmise kohta. maksuvõla puudumise kohta. Kui ilmneb, et Pakkujal on nimetatud päeval

maksuvõlg, ei sõlmi Hankija selle isikuga Lepingut ja kõrvaldab ta hankelt.”

HD p 5.2.1.3.2 “Hankija kontrollib maksuvõla puudumist enne Lepingu sõlmimist vastavalt

andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab Maksu- ja Tolliameti ning Pakkuja

asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või Pakkuja asukohariigi vastava pädevusega

ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta Hankija pakkumuse edukaks

tunnistamise kuupäeva seisuga, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui

ilmneb, et Pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi Hankija selle isikuga Lepingut ja

kõrvaldab ta hankelt.”

16. Kaebaja peab nimetatud HD tingimusi vastuolus olevaks RHS § 38 lg 1 p-ga 4, mille järgi

loetakse RHS tähenduses riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või

taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude ja

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

Vastustaja selgituste kohaselt on HD viidatud tingimused kehtestatud HKMS § 12 lg 2 p 6

alusel, mille kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust mh asjaolu, et tal ei ole maksuvõlga, sh

ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.

17. Kohus nõustub VAKO-ga, et vaidlusalused HD tingimused ei ole õigusvastased. Kuna

vastustajal ei ole lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluses kohustust RHS-s kehtestatud

reegleid järgida, siis ei pea tema poolt pakkujale esitatavad nõuded olema kooskõlas RHS §-s 38

3-16-849

12(17)

tooduga ja need tingimused võivad olla ka rangemad. Viidatud tingimused on seejuures

kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga 6.

18. Vaidlusalused HD tingimused ei ole vastuolus RHS § 3 p-ga 2, sest ei muuda menetlust

vähem läbipaistvaks või kontrollitavaks. Kui pakkumusele ja pakkujale esitatavad tingimused

on eelnevalt kõigile pakkumusest huvitatud isikutele teatavaks tehtud, on järgitud ka

läbipaistvuse nõuet. Seda, kas pakkujal oli mingi konkreetse aja seisuga maksuvõlg, on Maksu-

ja Tolliameti või muu vastava välismaise asutuse kaudu kontrollitav.

19. Vastustaja ei ole vaidlusaluste tingimuste kehtestamisel eksinud ka RHS § 3 p 3 vastu.

Vastustaja ei ole kohelnud isikuid ebavõrdselt, vaid on nõudnud kõigilt pakkujatelt samasuguse

tingimuse täitmist. Maksuvõla puudumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, asjakohatuks

ega põhjendamatuks tingimuseks. Maksuvõla olemasolu näitab, et pakkuja ei ole oma avaliku

kohustuse täitmisel olnud kohusetundlik. See võib tekitada kahtluse ka temaga sõlmitava

hankelepingu nõuetekohases täitmises. Erinevalt tavapärasest teenuste või asjade

hankelepingust, kus teenuse saajaks või asja omandajaks on hankija ise, kelle huve ja õigusi

võidakse HL mittenõuetekohase täitmise korral kahjustada, võivad avaliku teenindamise

lepingu mittenõuetekohase täitmise korral saada kahjustada ka teenuse tegelike tarbijate või

sellest sõltuvate isikute õigused. Samamoodi nõutakse maksuvõla puudumist ühenduse

tegevusloa ja liiniloa taotlejalt (ÜTS §-d 47 ja 48) ning taksoveoloa taotlejalt ja omajalt (ÜTS

§-d 56, 59 ja 60). Seega on vastustaja kohelnud praegusel juhul pakkujaid võrdselt teiste

veoteenuse osutajatega.

Leppetrahvi määrad

20. HL p-d 9.2-9.4 on sõnastatud järgmiselt:

HL p 9.2 “Kui Vedaja ei alusta veoteenuse osutamist Lepingus ja selle lisades kokkulepitud

korras ja mahus, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmkümmend viis tuhat (35

000) eurot päevas iga päeva eest, mil Vedaja ei osuta veoteenust Lepingus ja selle lisades

kokkulepitud korras ja mahus, ning kokku kuni kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot.

Kui vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise osaliselt või täielikult enne Lepingu

kehtivuse lõppemist, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmsada viiskümmend

tuhat (350 000) eurot. Leppetrahv nõutakse sisse ka juhul, kui Tellija on Lepingu erakorraliselt

üles öelnud, välja arvatud Lepingu punkti 11.2 alusel. Tellijal puudub õigus nõuda leppetrahvi,

kui Vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne Lepingu kehtivuse lõppemist

põhjusel, et Tellija ei ole Vedajast sõltumatutel asjaoludel maksnud Vedajale Lepingus

ettenähtud korras ja alustel ühistransporditoetust.”

HL p 9.3 “Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 35 000 eurot, kui:

1) Vedaja rikub Lepingu kehtivusperioodi jooksul 2 või enam korda Lepingut

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lõike 2 tähenduses (oluline rikkumine) ning Tellija on

rikkumisest teadasaamisel Vedajale vastava teate saatnud, milles sisaldub ka nõue rikkumise

lõpetamiseks.

2) Vedaja võtab avaliku liiniveo teostamisel kasutusele Lepingu punktis 3.2 sätestatud

nõuetele mittevastava parvlaeva muul põhjusel kui Vääramatu jõu või tehnilise rikke tõttu ning

ei kõrvalda rikkumist pärast Tellija poolt rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja

jooksul.”

HL p 9.4 “Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 5 000 eurot, kui:

1) Vedaja esitab Tellijale aruandes valeandmeid;

3-16-849

13(17)

2) Vedaja rikub veoteenuse osutamise kohustusi või liiniveo tingimusi ning jätab ära

sõidugraafiku-järgse reisi muul põhjusel kui Vääramatu jõu tõttu. Parvlaeva tehnilise rikke

korral ei ole sõidugraafiku-järgse reisi ärajätmine hõlmatud leppetrahviga esimese 48 tunni

jooksul.”

21. HL p-s 9.2 ettenähtud leppetrahv kuni 35 000 eurot ühe päeva eest ja kokku kuni 350 000

eurot selle eest, kui vedaja ei alusta veoteenuse osutamist või lõpetab selle ühepoolselt enne

lepingu kehtivuse lõppemist, peab motiveerima vedajat oma lepingulisi kohustusi täitma.

Lepingu täitmine on oluline reisijate õiguste kaitseks, mh nende liikumisvabaduse tagamiseks,

samuti kaubaveo toimumise tagamiseks. Arvestades reisijatele reisi ärajäämisest, elanikele või

ettevõtjatele kaubaveo ärajäämisest tekkivat kahju ning vastustajale esitada võivaid kahju

hüvitamise nõudeid, ei saa nimetatud leppetrahvi määra pidada ebaproportsionaalseks. Seda

enam, et vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Kuna nimetatud leppetrahv on

ette nähtud nii lepingu täitmisele sundimiseks kui ka lepingu täitmise asendamiseks (leppetrahvi

saab viidatud HL punkti kohaselt nõuda ka juhul, kui tellija on lepingu erakorraliselt üles

öelnud), siis peab leppetrahvi summa hüvitama ka vastustaja kulud ja kahju, mis kaasnevad

ootamatult uue vedaja leidmise vajadusega ja temale veoteenuse kohustuse panemisega. Selline

ootamatu ja lühiajalise veoteenuse panemine, sh sobiva laeva leidmine, võivad tuua kaasa

suuremaid kulusid (eeldab vedajatelt seniste plaanide kiiret ümberkorraldamist ja/või uue laeva

prahtimist) ja suurema tasu nõude. Vastustaja sellekohased selgitused VAKO-le on usutavad.

Seega ei saa leppetrahvi määra, mis on võrdne üle 2 kuu suuruse eeldatava lepingutasuga,

pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja pakutud 120 000-150 000 euro suurune leppetrahv ei

suudaks eeltoodud eesmärke täita ja huvisid piisavalt kaitsta.

22. HL p 9.3 alapunktis 1 ettenähtud leppetrahv 35 000 eurot lepingu korduva rikkumise

puhuks on põhjendatud motiveerimaks vedajat oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma.

Nimetatud leppetrahv on ettenähtud korduva olulise lepingurikkumise puhuks, seega peab ka

leppetrahvi määr olema sellises suuruses, mis motiveerib vedajat oma kohustusi täitma ja

rikkumistest hoiduma. Lepingu täitmine on oluline reisijate õiguste kaitseks, sh nende

liikumisvabaduse tagamiseks, aga ka kaubaveo tagamiseks. Arvestades avaliku liiniveo

tarbijatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkida võivat kahju, samuti vastustajale esitada

võivaid kahju hüvitamise nõudeid, ei saa nimetatud leppetrahvi määra pidada põhjendamatuks.

Seda enam, et vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Kaebaja pakutud

leppetrahvi määr 3000 eurot sellise rikkumise puhuks on liiga madal ega pruugi tagada lepingu

nõuetekohast täitmist.

23. HL p 9.3 alapunktis 2 ettenähtud leppetrahv kuni 35 000 eurot mittevastava parvlaeva

kasutusele võtmise eest peab motiveerima vedajat järgima HD-s ja HL-s ettenähtud nõudeid

kasutatavale parvlaevale. Juhul, kui vedaja saab võtta kasutusele hanke alusdokumentidele

mittevastava laeva, rikub see teiste pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele ja hanke

läbipaistvusele, sest teiste pakkujate pakkumused ei osutunud ebasobiva või vähemsobiva laeva

pakkumise tõttu edukaks. Samuti piirab nt väiksema laeva kasutuselevõtt reisijate

liikumisvõimalusi ja kaubavedu. Arvestades, et vedajal peab juba pakkumuse esitamisel sobiv

laev olemas olema ning HL p 3.3 alapunkt 5 võimaldab vedajal parvlaeva hooldus- ja

remonditööde ja parvlaeva tehnilise rikke perioodil kasutada ka väiksema mahutavusega

asenduslaeva, siis ei ole vedaja õigusi nõuetekohase laeva kasutamiseks kohustamisega

põhjendamatult riivatud. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel võib tal tekkida vajadus

kasutada mittenõuetekohast laeva. Arvestades konkurentide esitatavaid kahju hüvitamise

nõudeid ja ka väiksema laeva kasutamisest tulenevat reisijate liikumisvabaduse ja kaubaveo

piiramist, ei saa leppetrahvi kuni 35 000 eurot pidada ebaproportsionaalseks. Seda enam, et

viidatud punkti järgi annab tellija vedajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja ning

vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Väiksem leppetrahvi määr ei pruugi

3-16-849

14(17)

sundida vedajat nõuetelevastavat laeva kasutama. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujal ei pea

olema majanduslikult kalkuleeritavat võimalust arvestada rikkumisega kaasnevat leppetrahvi

pakkumuse hinna sisse selleks, et võtta veo teostamisel kasutusele lõpptulemusel HD-le ja

HL-le mittevastav parvlaev. Kaebaja pakutav leppetrahvi määr 3000 eurot on liiga madal

viidatud kahju vältimiseks ja kohustuse täitmisele sundimiseks.

24. HL p 9.4 alapunktis 1 ettenähtud leppetrahv kuni 5000 eurot tellijale aruannetes

valeandmete esitamise eest ei ole põhjendamatult suur. Nimetatud leppetrahv peab motiveerima

vedajat oma aruandekohustust kohusetundlikult ja korrektselt täitma. Kohus nõustub

VAKO-ga, et tegemist ei ole kohustusega, mida vedaja ei suudaks mõistlikku hoolsuskohustust

järgides täita. Valeandmete esitamine aruannetes võib põhjustada avalike vahendite raiskamist,

mistõttu on selle kohustuse täitmine oluline ja leppetrahv peab olema piisavalt suur, et vedajal

ei oleks kasulik valeandmeid esitada või oma kohustuste täitmisse hooletult suhtuda. Arvestades

lepingu eeldatavat maksumust ja parvlaevateenust osutavate ettevõtjate käivet, on kohtu

hinnangul viidatud leppetrahv proportsionaalne. Seda enam, et HL viidatud punkt annab

vastustajale leppetrahvi suuruse osas kaalumisõiguse. Kaebaja väljapakutud 1000 euro suurune

leppetrahv ei pruugiks omada vedajale sama motiveerivat mõju.

25. HL p 9.4 alapunktis 2 ettenähtud leppetrahv kuni 5000 eurot veoteenuse osutamise

kohustuse või liiniveo tingimuste rikkumise korral ja sõidugraafikujärgse reisi ärajätmise korral

peab motiveerima vedajat suhtuma oma lepingulistesse kohustustesse kohusetundlikult ning

aitab kaitsta liikumisvabadust ja kaubaveo toimumist saarte vahel. Võrreldes HL p-ga 9.3 on

p 9.4 alapunktis 2 silmas peetud vedaja ühekordset rikkumist. Arvestades lepingu eeldatavat

maksumust 850 000 eurot ja nõutavat minimaalset reiside arvu 526, on ühe reisi eeldatavaks

maksumuseks 1615,97 eurot. Leppetrahvi 5000 eurot ja ühe reisi eeldatava maksumuse vahe on

3-kordne. Arvestades reisijatele ärajäänud reisist tekkivat kahju ning elanikele ja ettevõtjatele

kaubaveo ärajäämisest tekkivat kahju ning vastustaja vastutust nende ees, samuti vedaja

mõjutamise vajadust oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitma, ei saa nimetatud leppetrahvi

määra pidada ebaproportsionaalseks. Seda enam, et HL viidatud punkt annab vastustajale

leppetrahvi suuruse osas kaalumisõiguse. Kaebaja pakutud 1000 euro suurune leppetrahv oleks

liiga madal ega pruugiks korvata kogu tekkivat kahju.

26. Kui vastustaja nõutav leppetrahv osutub konkreetset rikkumist ja asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt suureks, on vedajal õigus leppetrahv vaidlustada ja nõuda kohtult selle

vähendamist (VÕS § 162).

27. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et HL-s toodud leppetrahvi määrad on põhjendatud ja

proportsionaalsed.

Garantiisumma

28. HL p 9.5 on sõnastatud järgmiselt: “Vedaja on kohustatud Lepingu sõlmimisel esitama

Tellijale krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (mille reiting on vähemalt

Moody’s Baa3 tasemel või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega) esimesel

nõudmisel (first demand) garantii Lepingu punktidest 9.2, 9.3 ja 9.4 tulenevate leppetrahvide

tagamiseks summas kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Garantii esitab Vedaja

Tellijale hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast Lepingu allkirjastamist.”

29. Kuna leppetrahvi maksimaalmäär 350 000 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud, on

põhjendatud ka garantiisumma 350 000 eurot, sest garantii eesmärgiks on tagada leppetrahvide

tasumine. Tegemist on põhjendatud, asjakohase ja proportsionaalse tingimusega ning kehtib

võrdselt kõigi pakkujate suhtes. Garantiisumma vähendamine olenevalt lepingu kehtivuse

lõpuni jäävast ajast ei ole põhjendatud, sest ka lepingu lõpuperioodil võib vedaja otsustada

3-16-849

15(17)

teenuse osutamise katkestada, mis seab vastustajale kohustuse leida kiiresti uus vedaja ja kanda

sellega seotud kulud ning hüvitada teenuse kasutajatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkinud

kahju. Pakkujal tuleb arvestada garantiisumma pakkumuse maksumusse ja see jääb lõppastmes

tellija kanda.

Vedaja võimalused HL üles öelda

30. HL p-d 9.2 (viimane lause) ja 11 on sõnastatud järgmiselt: