3-16-1200/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1200 Haldusasi A.Ž.i kaebus tsiviilasjas nr 2-15-8086 kohtulahendi tühistamiseks ning täiteasja nr 022/2016/798 kehtetuks tunnistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ning riigi õigusabi taotluse edastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.Ž.i kaebus läbivaatamatult.

2. Edastada A.Ž.i riigi õigusabi taotlus Riigikohtule.

3. Saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

13.06.2016 esitas A.Ž. Tallinna Halduskohtule kaebuse tsiviilasjas nr 2-15-8086 kohtulahendi tühistamiseks ning täiteasja nr 022/2016/798 kehtetuks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas A.Ž. ka riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ning isiku esindamiseks täitemenetluses. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-8086 keeldunud Harju Maakohtu 18.01.2016 otsusele tsiviilasjas 2-15-8086 esitatud G. Ž. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebaja on taotlenud tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15- 8086. Halduskohtul ei ole pädevust menetleda tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse peale esitatud määruskaebust. Kohus selgitab, et määruskaebus eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale tuleb esitada Riigikohtule. Samuti on Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2016 määruse vaidlustamisviites märgitud, et määruse peale võib esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel otse Riigikohtule.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu määruses märgitud, et „Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.“ Seega peab koos riigi õigusabi taotlusega Riigikohtule esitama ka määruskaebuse, mida on hiljem võimalik täiendada. Kohus märgib, et määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on kaebajal koos riigi õigusabi taotlusega ja määruskaebusega vajalik esitada ka tähtaja ennistamise taotlus, tuues ära tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused.

Kaebaja on taotlenud tunnistada kehtetuks täiteasi nr 022/2016/798. Halduskohtu pädevuses ei ole täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 5 sätestab, et maakohtu pädevuses on täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. TMS § 11 lg 2 kohaselt alluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega tuleb kaebajal täitemenetlusega seotud hagid esitada maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kontrollides riigilõivude laekumist Rahandusministeeriumi riigilõivude ja tagatiste ettemaksukontolt, ei nähtu riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule ka riigi õigusabi taotluse, milles on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks isiku esindamine halduskohtumenetluses ning isiku esindamine täitemenetluses. Taotluse sisust nähtuvalt soovib A.Ž. endale esindaja määramist tsiviilasjas nr 2-15-8086 Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2016 kohtumääruse peale Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks ning isiku esindamiseks sellele järgnevas kohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine.

RÕS § 10 lg 7 tulenevalt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale.

Kuna kaebuse esitaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist tsiviilasjas nr 2-15-8086 Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2016 kohtumääruse peale Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks ning isiku esindamiseks sellele järgnevas kohtumenetluses, tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus edastada Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik