1-10-3417/95 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.06

.2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3417 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.V, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. R.V

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.V kohtuotsusega KarS - on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.11.2010 § 113 § 25 lg järgi karistuseks mõisteti 8 2 - ning aastat vangistust. Karistuse kandmise . algus 06.11.2009 06.11.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

R.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ja agronoomi eriala. Riigikeele oskus xxx.

Enne vangistust ei töötanud, kuna oli töövõimetusepensionil. Isiku enda sõnul on ta 30.aastat töötanud lnud samuti tööga hõivatud, olles seda ka käesoleval hetkel xxx. Vangistuse jooksul o

töötades alates Võimaliku vabanemise järgselt töökoht puudub. 28.07.2015 külastas xxx kinnipeetaval xxx, kus isik registreeriti aktiivse tööotsijana. Korduv külastus toimus 24.08.2015,

peale mida sai kinnipeetav tööle ning isiku . Enne vangistust oli määratud arvel olek xxx töövõimetus (enda sõnul 90%), diagnoositud krooniline haigus. ipeetava sõnul ei olnud tal Kinn

2

probleeme seoses alkoholi liigtarvitamisega. Isik vähendas alkoholi tarvitamist siis, kui tema

tervis halvenes. Kindlad faktid isiku alkoholi tarvitamise kohta puuduvad. Narkootikumide

tarvitamist ei ole esinenud.

Kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud (neist üks arhiveeritud), reaalset

vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab tapmiskatse eest. Kuritegu on toime pandud isiklike suhete pinnalt, kättemaksu eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 10%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav R.V tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt R.V soovib elama asuda talle kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx, kus praegu ei ela keegi. R.V vabanemise järgselt töökoht puudub. Telefonivestluses R.V vanim laps väitis, et ta suudab isale vaid moraalset tuge pakkuda, materiaalse abi osutamiseks tal vahendid puuduvad. Kriminaalkorras karistatud 2 korda (mõlemal korral oli tegemist vägivalla kasutamisega endiste abikaasade suhtes). Kui esimesel korral oli tegemist raske kehavigastuse tahtliku tekitamisega, mis ei olnud ohtlik elule, siis viimase kuriteo puhul oli juba tegemist tapmiskatsega. Teise kuriteo pani toime ajendatuna vihast lahutatud abikaasa suhtes ja soovist talle kätte maksta ning tekitada vigastusi; jätkuvalt ei ole valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama, mis viitab kuritegelik

ele hoiakutele ning ka vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest;

Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et prokuratuur on R.V ennetähtajalise vabastamise vastu.

Tulenevalt toimepandud kuriteo (tapmise katse) raskusest ning vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Enn aegse vabastamise otsustamisel ei saa rahuldavast etäht lähtuda ainult isiku üldjoontes

käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste elusse, kaaskodanike turvatundesse.

Väärib märkimist, et isiku iseloomustuse kohaselt on ohtlik konkreetsele R.V täiskasvanule. ( n lähedased isikud Ohustatud o - abikaasa).

Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 06.11.2017) arvan, et

pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega.

R.V taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Kuigi garantiikirja tal ei ole, on ki xxx ndel, et leiab endale tööd. On ligi 30 aastat töötanud ja tal on kõik tööks vajalikud sertifikaadid olemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava, leiab, et R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitab tema ohtlikkusele.

R.V kannab vangistust esmakordselt varasem kriminaalkaristus on kustunud. Kannab pikaajalist (8 aastat) vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest: tapmiskatse toimepanemise eest. Kuritegu oli toime pandud küllaltki julmal viisil (endise abikaasa maja sissekäigus kannatanu noaga haavamine ), mis viitab isiku agressiivsusele ja ohtlikkusele. tekitades 14 torkelõikehaava Ajendiks oli viha lahutatud abikaasa suhtes ja soov ei ole valmis kuriteo talle kätte maksta. Isik põhjusi kriitiliselt hindama, mis viitab kuritegelikele hoiakutele ning ka vähesele motiveeritusele loo

buda kuritegelikust käitumisest. Isiku riskihindamisest nähtub, et ohustatud on lähedased isikud, eeskätt kannatanu.

Arvestades isiku varasemat käitumist ja hoiakuid võib oletada, et R.V puhul on

olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole R.V ennetähtaegne

vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpptähtaeg 2017. aastal).

Arvestades R.V poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus

seisukohal, et R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole

käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus hindab positiivselt, et R.V on vangistuse kandmise ajal töötanud ning tal

puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuid need asjaolud ei kaalu üles eelpooltoodud negatiivseid asjaolusid.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole e

nnetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik