1-16-4150/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

16. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-4150 (kohtueelses menetluses nr 16284000176) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

V.G

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx -xx xxxx- ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.G s di (KarS)

üü karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus kuud; KarS 65 lg oleva kohtu-

10 (kümme) §

2 alusel suurendada käes

otsusega V.G-le Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 kohtu mõistetud karistust

otsusega V.G-le kandmata osa, s.o 5 (viis) kuud 25 mõistetud karistuse ära

(kakskümmend viis) päeva vangistus võrra ning mõista e V.G-le karistus liit vangistusena

69 alusel

1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § asendada V.G-le

mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva üldkasuliku tööga

475 (nelisada seitsekümmend viis) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

02. jaanuar 2018 V.G

75 lg-s ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

1 sätestatud

käitumiskontrollile alalise elukohaga -xx xxxxxxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx ; tühistada V.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetlus es kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

645 (kuussada nelikümmend viis) eurot V.G-lt sundraha , riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse k

697 (kuussada üheksakümmend seitse) ulud eurot tasumisele ositi aasta jooksul 16. juulikuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 a

osa eurot 09 senti

58 (viiskümmend kaheksa) tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutav - a menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3)

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna;

2.2 V.G-le 56,88 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks jätta riigi kanda ) . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §

– 392 järgi -de 383 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimin hooldaja kriminaalhooldusaal osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse s ka ekättesaadavak toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTS

USE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt

on V.G toime pannud kuriteona

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 02.05.2016 kella 21.58 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Oru ja Aia tänava ristmikul mootorsõidukit mopeedi

Piaggio NRG registreerimismärgiga XXX X alkoholi joobe seisundis. V.G kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM 0074 mõõdeti - tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,77 mg/l, seega rikkus V.G oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel ja karistamiseks vangistusega 10 kuud.

suurendada mõistetavat karistust 10 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.12.2015 otsusega mõistetud ärakandmata osa 5 kuu ja 25 päeva võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus pä üldkasuliku tööga 475 tundi, määrates

1 aasta 3 kuud ja 25 eva vangistust tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §

-st 75 lg 1 tulenevalt.

3.

guslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õi

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskul üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, uks s mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja . kord tasumäärad 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud V.G kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 104,88 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s V.G arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 104,88 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses krimina menetluse kulude hüvitamine otsus al -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - .

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

V.G-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu V.G-le 56,88 eurot

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le

õigusabi osutamise kulud , on süüdistatavat ülemääraselt ja asja ele kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna V.G-lt kokku 697 eurot: sundraha

645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. ja

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik